5/8 või 1/2

[Viki]

Teinekord võiks katsetada ka antenni pikendamist -piisab juba 1-2%.

[Hiiu Tom (ES1GB)]

Mis võimsuse näite nüüd uskuda? jaama oma riist näitab rohkem, kuid swr mõõtja näitab võimsuse režiimil jälle vähem...

Need võimsusemõõtjad näitavad õigeid numbreid siis, kui koormus on puhtalt aktiivne 50 oomi. Väheke induktiivsust või mahtuvust keerab asja tuksi.
Loe siit ka: http://web.telia.com/~u85920178/use/swrpwr.htm
Antenniasjandus on siga keeruline tegelt.

[Kaljukits]

Üks link, mis selgitab pisut 1/2 ja 5/8 antennide erinevust suunadiadrammist lähtudes:

http://signalengineering.com/ultimate/verticals.html

Kuna kiirgusnurk on 5/8 antennil väiksem, kui 1/2 antennil, siis peaks 5/8 ka kaugside (peegeldused üle ionosfääri) kaugemale levima. Seega võiks ehk 5/8 antennile andestada mõnevõrra suurema SWR koefitsendi (ca. 1,3:1...1,4:1), mis põhjustatab saatja võimsuse kadu kõigest alla 3% vt.

http://www.firestik.com/Tech_Docs/SWRLOSS.htm

[Ambur]

Kuna kiirgusnurk on 5/8 antennil väiksem, kui 1/2 antennil, siis peaks 5/8 ka kaugside (peegeldused üle ionosfääri) kaugemale levima. Seega võiks ehk 5/8 antennile andestada mõnevõrra suurema SWR koefitsendi (ca. 1,3:1...1,4:1), mis põhjustatab saatja võimsuse kadu kõigest alla 3% vt.

See kehtib kaugside esimese peegelduse puhul, mis maandub väiksema kiirgusnurga juures tõesti kaugemale. Samas aga suureneb ka surnud tsooni ulatus, kuhu sidet ei saa.
Ja ülikaugsidede puhul, mis toimuvad nagunii üle mitme peegelduse, pole see väike kiirgusnurga vahe eriti oluline.

Ideaalvariant oleks, kui saaks kiirgusnurka muuta, aga see nõuab juba keerulisemat suundantenni ja antenni pöörajat (ka vertikaaltasapinnas).

[Kaljukits]

Jah, eks see ole kaugside juures kahe otsaga asi. Kui üks peegeldus, siis surnud tsoon on 5/8 antenni puhul pikem, kuid ka signaal jõuab kaugemale. Kahe peegeldusega jõuab aga signaal märgatavalt kaugemale. Võib olla sama kaugele, kui 1/2 antenniga kolme peegeldust kasutades (saaks arvutada). Samas iga peegeldus maast vähendab signaali väga tugevalt ja mida väiksema arvu peegeldustega "sihtmärgini" jõuda, seda parem signaal. Kes aga kaugsidet pidada ei soovi ja piirduvad ainult kohaliku side pidamisega, siis neile sobiks 5/8 küll paremini. Paar päeva tagasi juhtusin rääkima Marja Jüriga, kes katusel oli ja antenne katsetas. Mulle tundus küll, et tema 5/8 antenniga oli minuni jõudev signaal pisut tugevam, kui 1/2. Kunagi võib olla on Marja Jüril plaan veel katusele toimetama minna. Äkki saaks siis veel teadlikumalt eksperimenti läbi viia, kui tal endiselt 2 antenni.

[Ambur]

Mõlemad GP antennid, nii 1/2 kui 5/8 kiirgavad ideaalvariandis (kui poleks all maapinda) 90* nurga all. 1/2 antenni vertikaalne kiirgusdiagramm on aga laiem kui 5/8 antennil (horisontaalne kiirgusdiagramm on mõlemal 360*).

Kuna maapinna lähedal kiirgab antenn kõige tugevami nurga all, kus otsesignaal ja maapinnalt peegeldunud signaal satuvad resonantsi, on 1/2 antenni resonantsi nurk maapinna suhtes suurem, kui samal kõrgusel oleval 5/8 antennil, sest vertikaaldiagramm on laiem.

Mida madalamal on antenn, seda suurem on resonantsi nurk maapinna suhtes. Nii et kui 5/8 antenn on madalal ja 1/2 antenn tunduvalt kõrgemal, on ka 1/2 antenni kiirgusnurk maapinna suhtes hoopis väiksem kui 5/8 antennil.

[kiq]

Kokkuvõtvalt: Kui kasutad jaama ainult 21FM ja 8AM kanalitel, siis on targem valida 5/8.

Tõsistele amatööridele, kes kõiki sagedusi monitoorivad / kasutavad, on õigem 1/2.

1/4 jääb siis kuskile vahepeale ?

Sain ma asjast õigesti aru ?

[Hiiu Tom (ES1GB)]

5/8 antenn on teoreetiliselt parem aga praktiliselt mina oma antenni ei saanudki korralikult häälde. Parseldasin ta maha ja ostsin 1/2 antenni.
Nende erinevus on nii väike, et mingit vahet mina küll ei tee. Türklane ja venelane röögivad ikka samamoodi
Keda huvitab 5/8 antenni teema või üldse antennid, siis üks teada-tuntud koht on siin: http://www.cebik.com/gp/58.html

[Kaljukits]

1/4 antenn ei jää 5/8 ja 1/2 vahele. Ei mõõtmetelt ega ka omadustelt. Baasjaamade korral neid reeglina ei kasutata, ja autole on ta jälle (minu arust) liiga pikk (2,75m), kindlasti aga efektiivsem, kui lühemad moodustised.
Tõsisem amatöör kasutab pigem keeratavat yagi vms, juhul muidugi, kui keskkond võimaldab seda üles seada. Kanalite monitoorimise puhul (juhul, kui ei minda saatele), ei ole erilist vahet, kas on 1/2 või 5/8 antenn.
Saatele minna võib aga CB bandis vahemikus 26,965MHz-27,405MHz (40 kanalit), lisaks järgneval 40 (õigem 80 kanalil, mis on 5KHz sammuga) SSB modulatsiooni kasutades.
vt.
http://www.hot.ee/mati304/sagedused.html
Nii siis ka nimetatud kanalite vahemiku, kus tohib litsensita saates töötada katab 5/8 antenn kenasti ära.

[Ambur]

1/4 jääb siis kuskile vahepeale ? Sain ma asjast õigesti aru ?

Neid antenne võib võrrelda taskulambiga, millega valgustad seinale.
Kui valgusvihk pole fookuses, on kogu sein valgustadud, aga tuhmilt.
Keerad fookuse koomamale, läheb valguslaik seinal väiksemaks, aga valgemaks.
Keerad veel rohkem fookusesse, läheb laik seinal päris väikeseks, aga tunduvalt valgemaks.
Ometi pirn põleb taskulambis kogu aeg ühesuguse tugevusega.

Sama on antennidega. 1/4 antenni vertikaalne kiirgusdiagramm on kõige laiem (hajutatum).
1/2 antenni vertikaalne kiirgusdiagramm on poole kitsam. järelikult ka kiirgusvõimsus selles kitsamas kiires on poole tugevam, kuigi jaama võimsus on sama.
5/8 antennil on vertikaalne kiirgusdiagramm veel natukene kitsam kui 1/2 antennil, nii et ka signaal selles kiires natuke tugevam.

Kõige kitsama kiirgusdiagrammi saab YAGI antenniga, siis on diagramm kitsas ka horisontaaltasapinnas ja kiirgusvõimsus kõige suurem (mida rohkem elemente, seda kitsamaks läheb diagramm).

Kitsa diagrammiga antenni ainukeseks pahupooleks on, et sellega läheb kitsaks ka antenni sagedusriba ja sellist antenni ei saa kasutada laiemas sagedusalas.

NB! Jaama oma väljundvõimsus ühegi parema antenniga ei suurene (nagu mõned armastavad väita), vaid suureneb just kiirgusvõimsus tänu fokusseeritud diagrammile.

[peeter]

Soov ka endale üks statsionaarne GP antenn muretseda.
Siinse pika arutelu tulemusena sai selgeks, et 5/8 peaks tavalisele CB 40-kanalilisele jaamale sobivaim olema.
Küsin siinkohal nende arvamust, kes omale valmisantenni hankinud - millist soovitaksite? Endale jäi Tehnoturu lehelt silma ENERGY 5/8 CB baasantenn. Ehk on mõni parem.
Kes oskab soovitada. Millised on kogemused konkreetsete mudelitega?

Peeter

[Kaljukits]

Konkreetse 5/8 antenni kohta ei oska öelda kahjuks midagi. Endal mul oli alguses ka 5/8 ja ostsin selle, kuna paremini häälestatavat 1/2 antenni parasjagu ei olnud. Hiljem ostsin 1/2 ja veendusin ka ise, et selle saab praktiliselt ideaalselt välja häälestada. Tegelikult hakkasid silma aga antenni mehhaanilised omadused ja kvaliteet. Minu 1/2 antenn (TEAM ECO 050) oli koostatud märksa kehvemini, kui 5/8 (kahjuks ei mäleta ma valmistajat). Peamised nimetatud 1/2 puudused: esimese antenni viisin poodi tagasi, kuna pikenduspooli väljavõte oli ilmselt jäänud kinnitamata.
Teisel antennil katkes see vist juba kolmandal korral, kui kaablit lahti kruvisin (pesa sisemine ühenduspuks tuli koos pistikuga pesast välja ja tõmbaski pooli väljavõtte lahti). Ei viitsinud enam poodi kurtma minna, tegin ise korda. Ka hakkas sel 1/2 silma, et on koonerdatud materjaliga. Tehase häälestuse markerite puhul olid torud vaid väga minimaalsest üksteise sees. Praktiliselt jämedamate torude lõhikuteni. Liiategi osutus antenn tehase häälestuses veel lühikesekski. Tuli ca 20 cm lisatoru otsa panna. 0,5m oleks veelgi parem olnud, siis oleks saanud ka torusid rohkem teineteise sisse ja nii mehhaanilist tugevust tõsta. See 20 cm lisamine, tegi aga antenni päris märgatavalt kitsaribalisemaks (40 kanali puhul aga väheoluline seik). Üldse tundus mulle 5/8 ja 1/2 antennide juures kõik vastupidi enamlevinud arvamustest 5/8 tundus olema laiema ribaline, 1/2 sõltus häälestus tugevamini kõiksugu objektide (maa, katus, sein) lähedusest. Lõpuks tüdinesin tõe väljaselgitamisest, et kumb on parem.
Kui antenn on tehtud ühtemoodi kvaliteetselt, pole suurt vahet, kumba kasutada.
P.S. Äpu kunagi andis foorumis oma soovitusi, mida antenniga teha, enne kui see üles panna. Otsi need üles, head nõuanded. Täiendan neid veel sellega, et kui selle augu puurid, kust vesi võiks välja pääseda, siis lase sinna ka peenikese toruga sprai pudelist kas elektroonika kaitselakki või -vaseliini. Siis on pool ja selle jootekohad paremini kaitstud.

[peeter]

Suur tänu põhjaliku vastuse eest.
Kas on ehk kellelgi veel valmisantennide kogemusi?

Peeter

[EINAR]

Mul ka selline 2-positsiooniline ant. lüliti vahel. Katsetasin 1/2 ja 5/8 identsetes tingimustes ,teine teises majaotsas üleval samal kõrgusel.Võrratult hea oli võrrelda signaale kiire klõpsu järel kõrvaga. Vastuvõtul mina vahet antennide võimekuses ei suutnud eristada, no 1 mg siis 5/8 kasuks...? Saatereziimist sain aga igalt poolt vastuseks: 5/8 kuuldi tunduvalt paremini. Need kõik kohalikud otsesided võimalikult kaugelt suuremal ja väiksel võimsusel 1W. DX oli võimatu objektiivsust saada levid muutusid kiiresti ,kord tundus siis teine parem neile. Tõmbasin siis 5/8 lõpuks kõrgele ja 1/2 juba maas, homme lähme sellega siis torni. Ükskord unustasin selle 2-pos. lüliti keskasendisse ja läksin saatele ka, õnneks midagi ei juhtunud! EINAR

[Kaljukits]

Katsetasin 1/2 ja 5/8 identsetes tingimustes ,teine teises majaotsas üleval samal kõrgusel.

Läheb küll teemast pisut välja, aga väga huvitav, kuigi oodatud tulemus. Mul on endalgi lähiajal plaan torgata üles lisaks olemasolevale 1/2 ka 5/8 ja seetõttu ostsingi neid lüliteid juurde. Kunagi, kui vist Marja-Jüri katsetas katusel 1/2 ja 5/8, oli tema signaalitugevus 5/8 puhul selgelt 1/2 omast tugevam. Ka DX pidades võiks sellest ümberlülimisest kasu olla. Muutub kiirgusnurk ja sellega ka hüppe kaugus. Kindlasti olete tähele pannud, et vahel kuuled kauget korrespondenti väga hästi, aga tema sind üldse mitte. Üks põhjus võib ollagi erinevates kiirgusnurkades -sinu signaal lihtsalt ei maandu tema antenni.