vahva vigur (auto)

[olc]

Vesiniku elemendiga oli vist mingi ohutuse värk ka, ei ole vist piisavalt turvaline. Avariisse ei tahaks sellisega sattuda, põled maha nagu säraküünal. Kui sa tahad HETKEL ökotada siis võta pisike diisel ja oledki omadega mäel:D
Teslal muid ka tulemas peale roadsteri, eks aeg näitab kuhu jõuame. Praegu on nafta imbetsillid liiga võimsad et muud energijad laia massi jõuaks.

[rannamees]

Kui sa tahad HETKEL ökotada siis võta pisike diisel ja oledki omadega mäel:D

traktorid jäägu veel põllule, kuigi uue e-klassi traktormootoriga (E350CDI) proovisõit avaldas muljet.

[Kartul]

Praegusel ajal toodetakse vesinik minuteada maagaasist. Elektrolüüsivesinik tuleb energeetiliselt ilmselt oluliselt kallimalt kui mistahes naftasaadused, mistõttu ei ole vesinikusüsteemid mitte lahenduseks vaid palju kallimaks alternatiiviks. Jah, auto töötab puhtalt, kuid dinosauruseid põletatakse lihtsalt mujal.
Kalliks muudab vesinikutehnoloogia ka plaatina metallide kasutamine kütuseelementides ning süsinikkiu kasutamine kõrgsurvemahutites.

Vesinik oleks üleminekutehnoloogiana hea ainult sellisel juhul kui elektrienergia kuskilt väga odavalt ja puhtalt kätte tuleks.

Eelmainitud HHO süsteem iseenesest ei vea autot edasi, selle mõte on kütusesegu modifitseerimine täielikuma ja puhtama põlemise saavutamiseks, mis omakorda annab teatud säästu kütusekulus.

Praegused elektriautod oleksid kasulikud neile inimestele, kes liiklevad (käivad tööl) linnas, läbides päevas väikeseid vahemaid linnasõidukiirustel. Sellisel juhul oleks sääst märkimisväärne, eriti seetõttu, et elektriauto ummkus seistes energiat (eriti) ei kuluta.

[hall kass]

Eh, jalgratas on senistest liikuvatest asjandustest kõige edumeelsem leiutis, ma ütlen... On sellelegi üritatud elektriabimootorit panna ja kuni 100kond km sõidab sellisega ära, kui ise juurde vändata (ainult elektri peal sõites jookseb ehk paarkümmend km ja ongi aku tühi), aga elektril on siingi veel arenguruumi.

Kas ei annaks ehitada sellist süsteemi, kus inimene väntab generaatorit ringi ja genekast omakorda toitub elektrimootor? Ühes Eestimaa tähetornis (Orioni tähetorn) on olemas sihuke demoseade, kus jalgratta külge on traktori genekas pandud. Räägitakse, et normaalse väntamisega saavat 100-150 W, hullema litsumisega kuni 250 W kätte. Kuid - kas see annaks midagi juurde võrreldes tavalise käike omava jalgrattaga? Muidugi võin öelda, et trakatsi genekat ringi vändata on üsna raske, umbes nagu sõidaks tavalise jalgrattaga, millel dünamo on tööasendis. Kuid äkki annaks teha kergema käiguga geneka... üks raske väntamise põhjus võis olla seegi, et tolles aparaadis keerutati genekat jalgratta tagumise ratta veljelt rihma abil.

Lihtsalt ma mõtlen, et äkki elektrilise ülekandega saaks tiba rohkem kiirust välja vändata kui tavalise kettülekandega. Maanteel matkates oleks 25-30 km/h paraja väntamisega üsna teretulnud ning seda ka siis, kui pakiraamil on 20+ kg üsna ebaaerodünaamilist nodi ja füüsis pole profisportlase tasemel.

[Kartul]

Ei annaks. Kulutaksid vaid lisaenergiat kogu selle kola vedamiseks ning soojakadudeks elektrisüsteemides.
Tõenäoliselt pärast poolt aastat sellise konfiguratsiooniga rattaga, olles selle süsteemi sealt uuesti maha kruvinud, sõidaksid ilmselt tunduvalt kiiremini kui käesoleval ajal

[myller]

Maanteel mõistlikult kulgemiseks kulub paarkümmend kW ja seda on palju. See väntamine oleks siis umbes sada korda raskem või sada korda kiirem, kui selle geneka otsa ühendatud jalgratta puhul. Mis generaatori ja mootori süsteemi lisamisse puutub, siis igal juhul on kasulikum otse käigukasti ringi ajada. Nende vidinate kasutegurid on üsna väikesed.

Kalev