
Sidetornid ( fotod )
Täiendav foto HUNNEBERG SIDETORNI KAARDIST
TÄIENDAV KAART HUNNEBERG PIIRKONNAST:


Viimati muutis Ralfwind, K Okt 07, 2009 8:04 pm, muudetud 2 korda kokku.
INFORMATSIOON NORRAKATE PMR FOORUMIST
INFORMATSIOON NORRA PMR HARRASTAJATE FOORUMIST:
Norraka personaalne PMR kaugside rekord
rootslastega on 140-150 km
PMR kabul mida norrakas olla kasutanud oli Telcon TE 150.
Ta olla parasjagu rääkinud teise norrakaga PMR vahendusel kui järsku
sõitis rootslane oma tugeva signaaliga sisse.
Siis läks norrakas verandale ja rääkis rootslasega pikalt.
Side olla toimunud osaliselt üle veekogu.
Vaata ka orgonaalteksti:

Norraka personaalne PMR kaugside rekord
rootslastega on 140-150 km
PMR kabul mida norrakas olla kasutanud oli Telcon TE 150.
Ta olla parasjagu rääkinud teise norrakaga PMR vahendusel kui järsku
sõitis rootslane oma tugeva signaaliga sisse.
Siis läks norrakas verandale ja rääkis rootslasega pikalt.
Side olla toimunud osaliselt üle veekogu.
Vaata ka orgonaalteksti:

INFORMATSIOON NORRA PMR HARRASTAJATE FOORUMIST
INFORMATSIOON NORRA PMR harrastajate foorumist:
Norrakad teatavad , et pikim teadaolev PMR kaugsideseanss SKANDINAAVIAS on teostatud Soome ja Eesti vahel.
Distants :209,8 km
originaaltekst:


Kas keegi, kes teab kommenteerida , milliste sidetornide vahel on rekord teostatud? Milliste kabulate ja mis antennidega? Kes osaleslid?
Norrakad teatavad , et pikim teadaolev PMR kaugsideseanss SKANDINAAVIAS on teostatud Soome ja Eesti vahel.
Distants :209,8 km
originaaltekst:


Kas keegi, kes teab kommenteerida , milliste sidetornide vahel on rekord teostatud? Milliste kabulate ja mis antennidega? Kes osaleslid?
Viimati muutis Ralfwind, K Okt 07, 2009 8:04 pm, muudetud 2 korda kokku.
Soomlaste sidetornidest ning siderekorditest saab lugeda siit.
http://www.radio-tele.com/pmr/dx/dx.htm
http://www.radio-tele.com/pmr/dx/dx.htm
Re: INFORMATSIOON NORRA PMR HARRASTAJATE FOORUMIST
Tere Ralf!Ralfwind kirjutas:INFORMATSIOON NORRA PMR harrastajate foorumist:
Norrakad teatavad , et pikim teadaolev PMR kaugsideseanss SKANDINAAVIAS on teostatud Soome ja Eesti vahel.
Distants :209,8 km. Kas keegi, kes teab kommenteerida , milliste sidetornide vahel on rekord teostatud? Milliste kabulate ja mis antennidega? Kes osaleslid?
Siit leiad infot selle rekordi kohta:
http://www.hot.ee/mati304/pmr446.html
73! Ambur / 3Ø4MR / ES2RDX
Koduleht: http://www.ambur.ee
Koduleht: http://www.ambur.ee
Rõuge ööbikuoru vaatetorn
Rõuge Ööbikuoru vaatetorn - lokaator KO37LR
Seekord skaneerimine tornis ei andnud mingeid tulemusi ja laine otsa ei sattnud ei eestlasi ega ka lätlasi.
FOTO:


Arvake ära, mis seade on selle torni tipus?
Vaata ka videot seadmest
Seekord skaneerimine tornis ei andnud mingeid tulemusi ja laine otsa ei sattnud ei eestlasi ega ka lätlasi.
FOTO:


Arvake ära, mis seade on selle torni tipus?
Vaata ka videot seadmest
Viimati muutis Ralfwind, K Okt 07, 2009 8:05 pm, muudetud 2 korda kokku.
- Kaljukits
- Moderaator

- Postitusi: 5381
- Liitunud: P Aug 06, 2006 8:56 pm
- QTH: KO29EH
- Asukoht: Keila KO29EH
- Kontakt:
- Hiiu Tom (ES1GB)
- Veteran

- Postitusi: 365
- Liitunud: K Okt 19, 2005 9:36 am
- QTH: KO29ii
- Asukoht: Tallinn-Nõmme
- Hiiu Tom (ES1GB)
- Veteran

- Postitusi: 365
- Liitunud: K Okt 19, 2005 9:36 am
- QTH: KO29ii
- Asukoht: Tallinn-Nõmme
KARULA RAHVUSPARK kõrgeim tipp "TORNIMÄGI" 137 m
Karula kõrgustiku kõrgeim tipp on Rebasejärve Tornimägi - 137 m üle merepinna ootab meie suviseid külastusi.
Üks tuttav rääkis, et see on hea skanneringu koht. Võimalik suhelda kaugele ka. Sealt olla kuuldud ka lätlasi ( arvatavasti Ape piirkonnast)


Karula kõrgustiku kõrgeim tipp on Rebasejärve Tornimägi - 137 m üle merepinna ootab meie suviseid külastusi.
Üks tuttav rääkis, et see on hea skanneringu koht. Võimalik suhelda kaugele ka. Sealt olla kuuldud ka lätlasi ( arvatavasti Ape piirkonnast)


Viimati muutis Ralfwind, K Okt 07, 2009 8:06 pm, muudetud 3 korda kokku.
V Ä L L A M Ä G I ( 303,9 m ) Haanjas KAART:

1. Aruniit. Haanja küngastel on põlluharimise ja metsatöö kõrval alati ka karja kasvatatud, tänapäeval on need poollooduslikud niidud kadumas, sest kariloomade arv on kahanenud.
2. Salukuusik. Vällamäge katvat metsa kutsutakse salukuusikuks, mida iseloomustab suhteliselt lopsakas rohurinne. Suvel on metsaalune tänu tihedale põõsarindele varjuline. Siinsamas kõrval, tihedamas puistus, on kuuskede tüved paremini laastunud, oksteta.
3. Vällamäe metsad on alates 1920.a. kuulunud riigile. Suurküngast katva metsa pindala on 39 ha, kuuskede keskmiseks vanuseks mäe kagunõlval on ligi 120 aastat, kõrgeima puu pikkuseks 42 m ja jämedama puu ümbermõõduks 2,9 m. 1992.aastast on Vällamäe metsad määratud genofondi reservaadiks.
4. Siirdesoo. Vällamäe jalamil asub mitu pisikest siirdesood ja raba, mis kunagi olid tõenäoliselt järved. Siin on Eesti suurima, 17 m paksusega turbalasundiga raba.
5. Vällamägi - Eesti kõrgeim küngas. Selle piklikovaalse künka kõrguseks merepinnast on 303,9 m. Kui aga jalamilt tippu mõõdetud 84 m arvestada, on Vällamägi oma suhteliselt kõrguselt Eesti kõrgeim. Nõlvad on kohati väga järsud (kalle 35-40 kraadi).
6. Vällamäe tipus. Varjuline koht.
Siin mäe otsas hüppab minu mobiil alati Venemaa Megafone võrku!
7. Vällamäe kuused on kohaliku rahva seas tuntud kui parimad palgikuused.
8. Kooreüraski kahjustus - kuusikutes ühed suurimad putukkahjurid.
9. Kõdunemine - kõik puud jõuavad kord oma loomuliku lõpuni ja seejärel algab paljude organismide ühistöö puusse talletunud aine ja energia muundamiseks.
10. Vällamäe elanikud - põder, metsnugis, orav, mäger, hulgaliselt linde.
11. Vällamäe legendid.
12. Loodusmets ja majandusmets. Siin kahel pool tee ääres sirguvat noort metsa võib nimetada majandusmetsaks, 1951.a. istutatud kuusik. Vällamäe õpperaja äärne mets on loodusmets.
13. Uhtorg, rajal vasakul on Haanjamaale iseloomulik uhtorg ehk kohalikus keeles tsori. Kujutab endast suhteliselt sügavat, järsuveerelist ja lühikest sälkorgu1. Aruniit. Haanja küngastel on põlluharimise ja metsatöö kõrval alati ka karja kasvatatud, tänapäeval on need poollooduslikud niidud kadumas, sest kariloomade arv on kahanenud.



1. Aruniit. Haanja küngastel on põlluharimise ja metsatöö kõrval alati ka karja kasvatatud, tänapäeval on need poollooduslikud niidud kadumas, sest kariloomade arv on kahanenud.
2. Salukuusik. Vällamäge katvat metsa kutsutakse salukuusikuks, mida iseloomustab suhteliselt lopsakas rohurinne. Suvel on metsaalune tänu tihedale põõsarindele varjuline. Siinsamas kõrval, tihedamas puistus, on kuuskede tüved paremini laastunud, oksteta.
3. Vällamäe metsad on alates 1920.a. kuulunud riigile. Suurküngast katva metsa pindala on 39 ha, kuuskede keskmiseks vanuseks mäe kagunõlval on ligi 120 aastat, kõrgeima puu pikkuseks 42 m ja jämedama puu ümbermõõduks 2,9 m. 1992.aastast on Vällamäe metsad määratud genofondi reservaadiks.
4. Siirdesoo. Vällamäe jalamil asub mitu pisikest siirdesood ja raba, mis kunagi olid tõenäoliselt järved. Siin on Eesti suurima, 17 m paksusega turbalasundiga raba.
5. Vällamägi - Eesti kõrgeim küngas. Selle piklikovaalse künka kõrguseks merepinnast on 303,9 m. Kui aga jalamilt tippu mõõdetud 84 m arvestada, on Vällamägi oma suhteliselt kõrguselt Eesti kõrgeim. Nõlvad on kohati väga järsud (kalle 35-40 kraadi).
6. Vällamäe tipus. Varjuline koht.
Siin mäe otsas hüppab minu mobiil alati Venemaa Megafone võrku!
7. Vällamäe kuused on kohaliku rahva seas tuntud kui parimad palgikuused.
8. Kooreüraski kahjustus - kuusikutes ühed suurimad putukkahjurid.
9. Kõdunemine - kõik puud jõuavad kord oma loomuliku lõpuni ja seejärel algab paljude organismide ühistöö puusse talletunud aine ja energia muundamiseks.
10. Vällamäe elanikud - põder, metsnugis, orav, mäger, hulgaliselt linde.
11. Vällamäe legendid.
12. Loodusmets ja majandusmets. Siin kahel pool tee ääres sirguvat noort metsa võib nimetada majandusmetsaks, 1951.a. istutatud kuusik. Vällamäe õpperaja äärne mets on loodusmets.
13. Uhtorg, rajal vasakul on Haanjamaale iseloomulik uhtorg ehk kohalikus keeles tsori. Kujutab endast suhteliselt sügavat, järsuveerelist ja lühikest sälkorgu1. Aruniit. Haanja küngastel on põlluharimise ja metsatöö kõrval alati ka karja kasvatatud, tänapäeval on need poollooduslikud niidud kadumas, sest kariloomade arv on kahanenud.


P A L U M ÄE K Õ R G U ST I K
P A N G O D I - M A A S T I KU K A I T S E A L A
Mäed 100 - 151 m merepinnast
Piirkonnas matka ja jalgrattarajad ning grillplatsid


Siin piirkonnas asuvad ka mobiilioperaatorite Tele2 ja EMT mastid
EMT mast 100 meetri mäe otsas ja Tele2 mast 130 m peal
151 meetri mäe peal head väljavaated sideks igas suunas!
Rohkem infot loodusreservaadi kohta leiad nendelt lehtedelt:
Natural Park Pangodi
Natural Park Pangodi
P A N G O D I - M A A S T I KU K A I T S E A L A
Mäed 100 - 151 m merepinnast
Piirkonnas matka ja jalgrattarajad ning grillplatsid


Siin piirkonnas asuvad ka mobiilioperaatorite Tele2 ja EMT mastid
EMT mast 100 meetri mäe otsas ja Tele2 mast 130 m peal
151 meetri mäe peal head väljavaated sideks igas suunas!
Rohkem infot loodusreservaadi kohta leiad nendelt lehtedelt:
Natural Park Pangodi
Natural Park Pangodi
L O KU - K A L D E MÄ G I (190 m)
Lutike küla piirimail asuv Loku Kaldemägi (190 m)
on viimane kõrgem tipp Otepää kõrgustiku selles osas
(jääb Tartu maakonna piiridesse).
Mägi jääb Tartu-Otepää ning
Tartu-Võru maantee vahelisele alale
Mägi asub Lutike külas, mis asub valga maakonnas
Palupera vallas ning on Valga maakonna kõige põhjapoolsem maa-asula (Otepäält 12 km).
Kunagi oli seal Lutike kõrts
Uuri eelmist kaarti!
Lutike küla piirimail asuv Loku Kaldemägi (190 m)
on viimane kõrgem tipp Otepää kõrgustiku selles osas
(jääb Tartu maakonna piiridesse).
Mägi jääb Tartu-Otepää ning
Tartu-Võru maantee vahelisele alale
Mägi asub Lutike külas, mis asub valga maakonnas
Palupera vallas ning on Valga maakonna kõige põhjapoolsem maa-asula (Otepäält 12 km).
Kunagi oli seal Lutike kõrts
Uuri eelmist kaarti!
Viimati muutis Ralfwind, R Juun 01, 2007 4:08 pm, muudetud 1 kord kokku.
