20A ja 50A toide omade kätega

[Andre5]

http://vksn.narod.ru/power/rl1200p.html


EDIT:

Võimsust juurde! 50A...

http://www.ua1zh.narod.ru/bp_50a/bp_50a.htm

PS ikka vene keeles

[ritsikas]

Väga lihtsa skeemiga ja asjalik plokk. Äkki oskad aga valgustada kohalikku lugejaskonda selles suhtes, kuidas nüüd, taaskord rooma impeeriumi hulka kuuludes hankida N. kirjadega transistore, ilma et nende hind lääne omadest oluliselt kõrgem tuleks? Või äkki on miskid 1:1 lääne analoogid saadaval? Nojah, saada on ju kõike aga säärase iseehitamise majanduslik tasuvus standardiseerimise tegevuse läbiviimise uutes tingimustes võib mõjuda pärssivalt isikliku bilansi saldole.

[Andre5]

kahjuks ei oska, kuna endal nn "käed kasvavad valest kohast" olukord, aga iseehitajaid meil piisavalt...

[mega]

Hmm, aga mida teevad seal lülitid SA1 ja SA2?

[ES7TR]

Hmm, aga mida teevad seal lülitid SA1 ja SA2?

SA2 on toiteploki käivitamiseks, SA1 aga seiskamiseks. See on algselt ühe Itaalia raadioamatööri väljamõeldud skeem, paljud on seda järgi teinud ja kusagil netis oli ka päris pikk venekeelne teema, kus seda skeemi analüüsiti ja arvustati. Kui on huvi, otsin üles.

[EINAR]

Oi mehed, milleks selline detailihunnik ?

300w toroidtrafo, 35A alaldi sild, 10 000 mkF x 50V el.lüüt-konde, 1 mikroskeem ja 1 (min. 250w) võimsustrans ja radikaks 200..300W "kannatav" metallitükk või korpus ise (igaühe vabale maitsele )...no pote ka veel kui vaja just regullida pinget aeg-ajalt... stabiilsus, lühisekaitse , ülepingekaitse, ülevoolukaitse, termokaitse....- kõik garanteeritud !

Kui Evo skeemi kunagi ära "maalib" siia arvutisse, panen üles !

Aga eelkirjeldatud toite autorile - ikka au ja kiitus, mulle meeldib ka peaaegu kõike ise teha !

[hall kass]

Väga lihtsa skeemiga ja asjalik plokk. Äkki oskad aga valgustada kohalikku lugejaskonda selles suhtes, kuidas nüüd, taaskord rooma impeeriumi hulka kuuludes hankida N. kirjadega transistore, ilma et nende hind lääne omadest oluliselt kõrgem tuleks? Või äkki on miskid 1:1 lääne analoogid saadaval? Nojah, saada on ju kõike aga säärase iseehitamise majanduslik tasuvus standardiseerimise tegevuse läbiviimise uutes tingimustes võib mõjuda pärssivalt isikliku bilansi saldole.

Niikui seda posti lugesin, tuli meelde, et mu brauseri järjehoidjates on ehk midagi. Loodan, et on abi:

http://www.hot.ee/royalclub/trans_andmed.htm

[Kaljukits]

Sellisel koormusel 10A...>20A tasuks ikka kasutada impulss toitekat. Seda nii ökonoomsuse kui ka turvalisuse mõttes (lendab lõpptrans -võib rigi endaga kaasa viia ... seda vaatamata turvalülitustele). Analoog plokke võiks ise teha kuni 6...8A koormusvoolule (kui üldse ise teha).
Ise olen toitekaid ise teinud ja ka ostnud, aga lõplik hamshacki toitesüsteem on mul hetkel viimistlemisel ja publitseerin selle õige varsti ka CB foorumis.
QRX

[ritsikas]

Mispärast peaks kokkupõlev pääsutranss rigi õhtale saatma? Kui kiiresti katkeb kiire sulavkaitse? Paarkümmend ms ehk näeb jaam 18V klemmidel... kas tõesti asi on nii kuri?

[jaan]

Voolukaitse (sulavkaitse) tõesti ei kaitse jaama ülepinge eest. Selleks vaja toitebloki väljundisse veel ülepinge kaitset. Kallima jaama puhul kindlasti!!! Head ehitamist!

[ritsikas]

...

http://en.wikibooks.org/wiki/Practical_ ... ar_circuit
http://www.radio-electronics.com/info/c ... rowbar.php
http://en.wikipedia.org/wiki/Crowbar_%28circuit%29

Paraku sõltub ikkagi SULAVKAITSE SULAMISE AJAST #$%^@! tee mis sa tahad. Selle aja jooksul on ikkagi jaama klemmidel silukondensaatoril olev pinge.

Vähemalt kaks esimest ülaltoodud skeem ei pruugi rakenduda nii väikese erinevuse korral, tuleks ilmselt kasutada pingekomparaatorit koos türistoriga. Kolmas paistab kasutavat miskit sätitavat täpsusregulaatorit...

[ES7TR]

No ei tea, kui hea see türistoriga ülepinge vastu kaitsminegi on, vähemasti "Радио" 7/1997, lk. 67...69 artikli autor toob välja selle puudused ja põhjused, miks see lahendus CB-jaamade võrgutoiteploki konstrueerimisel ennast hästi ei õigusta. Samas pakub ta omalt poolt toiteploki skeemi CB-jaamale väljundpingega 13,8V ja vooluga mitte alla 2A (mis pole küll päris siinsele teemale vastav). Skeemis on ka ülepingekaitse ja ülevoolukaitse (väljundi lühise puhul detailid ei kuumene ja selle kadumisel taastub kohe skeemi normaalne töö).

Ajakirjanumbri võib netist mitmest kohast* saada kui kodus ei ole, kuid kõigil pole algselt arvutis .djvu failide vaatamise võimalust (siinkohal oleks küll abiks http://www.lizardtech.com/ ) ja seepärast pakun lingi
http://www.ddrservice.net/catalog/Journals/Radio/1997/ , kust selle artikli saab kui tõmmata (üsna aeglaselt tuleb) ja pakkida lahti rad1997_07.zip - siis saab vaadata üksikuid lehekülgi, mille failinimed on 67-7-1977.gif, 68-7-1977.gif ja 69-7-1977.gif

* - parim on vast http://publ.lib.ru/ARCHIVES/R/
( http://publ.lib.ru/ARCHIVES/ ja sealt R/ )

PS ja veel parem, artikli leheküljed on ka siin eraldi:
http://rtmv.kuban.ru/ua6ap/RADIO/1997/0 ... 7-1977.gif
http://rtmv.kuban.ru/ua6ap/RADIO/1997/0 ... 7-1977.gif
http://rtmv.kuban.ru/ua6ap/RADIO/1997/0 ... 7-1977.gif

[EINAR]

Ülepinget väljundil, mille võib suurima tõenäosusega põhjustada reguleeriva võimsustransistori lühis, väldib väga kiiretoimeliselt toite väljundiga paraleelselt lülitatud võimsustransistor, mille baasi ja kollektori vahele on pandud stabilitron. Selle rakenduspinge peaks valima ca 1 V madalama ploki max. soovitavast väljundpingest, kuna transistori baasi ja emitteri vahele jääb samuti enne avanemist üle 1V.Kindlasti peab skeemis olema sulavkaitse (tavaliselt trafo ja alaldi vahel), mis võimalikult vähe suurem max. tarbimisvoolust.
Kui nüüd väljundi pinge üritab ületada stabilitroni avanemispinget, tekib baasiahelas otsekohe vool mis avab väljundil paraleeltransi, viimane kutsub esile kaitsme läbipõlemise. Pinge ei ületa hetkekski stabilitroniga ettevalitud piirväärtust ploki väljundil.
Paraleeltrans soovitav valida võimalikult võimsust- ja voolutaluv, selliseid nüüdiskataloogides "kuhjaga", maksumus madalapingelistel ei ületa nt. 350W ja 50A puhul 100.- EEK-u.
Stabilitron peaks taluma väljundi lühisvoolust umbes 50x väiksemat voolu, kui aga tegemist darlington-transiga, siis umbes 500x väiksemale voolule.
Kui stabilitroni pinge on valitud õigesti, kaitsetransistor normaalolukorras ploki tööst "osa ei võta".
Püüan selle skeemi ka varsti siia üles upitada.

[ES7TR]

..... Kindlasti peab skeemis olema sulavkaitse (tavaliselt trafo ja alaldi vahel), mis võimalikult vähe suurem max. tarbimisvoolust.
Kui nüüd väljundi pinge üritab ületada stabilitroni avanemispinget, tekib baasiahelas otsekohe vool mis avab väljundil paraleeltransi, viimane kutsub esile kaitsme läbipõlemise. Pinge ei ületa hetkekski stabilitroniga ettevalitud piirväärtust ploki väljundil.
.....

Trafo ja alaldi vaheline sulavkaitse peaks üksjagu palju suurem olema tarbimisvoolust või siis mingi aeglasetoimeline, et toiteploki sisselülitamisel ka kondensaatorite alglaadimise suure vooluga impulsile vastu peaks... Siit tekib esimene vastuolu. Edasi, piisavalt suure sulavkaitsme puhul hakkab see eelkirjeldatud transistor ise rööpstabilisaatorina tööle ja kuumenema kui juhtumisi suur(t)e reguleertransistori(de)ga midagi (lühis) juhtub, raskeks läheb sobivate kompromisside või (voolu)varude leidmine... Eks seepärast kasutataksegi ülepinge korral väljundi lühistamiseks (skeemides, kus seejärel nt. sulavkaitse peab rakenduma) transistori asemel just türistori, see nimelt avaneb ja teeb "korraliku" lühise ega sulgu enne kui voolutugevus on nullis (kaitse läbi põlenud). Selle vähe nõrgema skeemi puhul aga, millele eelpool viitasin, on veel võimalik olnud ülepingekaitsmeks stabilitroni kasutada, see põleb rikke korral lühisesse ja vajab samuti seejärel väljavahetamist.

[EINAR]

Mina panin sulavkaitsme alaldi+konde ahela ja reguleertransi vahele, siis see laadimise impulss kaitset ei põletanud, aga eriti palju suuremat kaitset ei ole hea panna.
Aga mõeldud see skeemilisa ikka juhuks kui reguleertrans "pauguga" lühisesse läheb...siis tekib sisuliselt lühises väljundi peal ikka väga tugev vool tänu ka konde pealt tueva tunduvalt kõrgema pinge tõttu ja kaitse põleb raudselt, olen katsetanud. Väga palju sõltub stabilitroni õigesti valitud pingest.
Paraleel-stabilisaatorina jääks ta tööle siis kui reguleertrans nö. "poolde vinna" jääb...aga ka siis hoiab ülepinge ära...no palju sellist juhtumit ette tuleb...
Jah, "õige asi" see skeemilisa pole nagu, aga kalli pilli elu päästab igaljuhul...ja skeem: ainult 2 detaili !
Türistorid kipuvad olema häiretundlikud ja kuni ta avaneb, on väljundil ülepinge.
Paraleeltransi avanemise saab viia ka triger-reziimi, aga see juba keerulism skeem...kas on mõtet, selle eesmärgi jaoks vähemalt ?
Jah, ega suurte väljundvoolude korral on effektiivse kaitse küsimus küllaltki komplitseeritud.
Minul on toited hetkel mitmekanalilised ja 10A piires kanal + Alinco impulssplokk 30A.