Mismoodi seal väga tugev vool tekib pääsutransi lühistumise korral? Siis poleks ju eelpoodud "crowbar" stiilis kaitseskeemidel mingit mõtet, kuna insenöörid on selle just tolle pärast välja nuputanud, et seda tugevat voolu sinna kunstlikult tekitada.EINAR kirjutas:Mina panin sulavkaitsme alaldi+konde ahela ja reguleertransi vahele, siis see laadimise impulss kaitset ei põletanud, aga eriti palju suuremat kaitset ei ole hea panna.
Aga mõeldud see skeemilisa ikka juhuks kui reguleertrans "pauguga" lühisesse läheb...siis tekib sisuliselt lühises väljundi peal ikka väga tugev vool tänu ka konde pealt tueva tunduvalt kõrgema pinge tõttu ja kaitse põleb raudselt, olen katsetanud. Väga palju sõltub stabilitroni õigesti valitud pingest.
20A ja 50A toide omade kätega
Re: 20A ja 50A toide omade kätega
Re: 20A ja 50A toide omade kätega
Ei ole vaja sinna igasugu imet juurutada, trantse peab panema rohkem ja võimsamaid et oleks võimsuses varu siis ei lähe ka midagi "pauguga" lühisesse. Varu peab olema nii palju et trahvo ja kondekad ei jõua tagumist poolt maha põletada.
Ma tegin kunagi 20 Amprise toite millele panin 6 tk KT 827-id kuigi oleks võinud võimsuse pärast ka ainult 2 panna. Kui väljundi korraks lühisesse panin siis ei teinud muud kui trahvo hakkas ainult inisema.
Ma tegin kunagi 20 Amprise toite millele panin 6 tk KT 827-id kuigi oleks võinud võimsuse pärast ka ainult 2 panna. Kui väljundi korraks lühisesse panin siis ei teinud muud kui trahvo hakkas ainult inisema.
es5cc
-
EINAR
- Veteran

- Postitusi: 2273
- Liitunud: N Apr 23, 2009 8:49 pm
- QTH: KO38MC
- Asukoht: PÕLVAMAA Mammaste
Re: 20A ja 50A toide omade kätega
Ritsikas, ei saa täpselt Su jutust aru, aga kui paned toite väljundile minu poolt pakutud skeemilisa (koos ampermeetriga, kui voolu ka näha tahad) ja lühistad stabilisaatori sisendi selle väljundiga (st. imiteerid reguleertransi lühist) siis näed, kuidas vool tekib ja kaitse läbi põleb (kui ta õigesti valitud muidugi!). Aga mõistagi, eeldab see asja mõjutavate skeemidetailide nominaalide omavahelist sobivust ja trafo võimet ikka vastavat voolu välja anda.
Pagan, Sinu variant üsna tõhus (kui neid transse kotitäis leidub
), aga ohtlik moment tekib kui see trafo jääb pikemalt inisema ja nendest paraleeltranssidest ikkagi jagu saab ? Seal peaks olema igal transil ka jagunenud voolu võrdsustav takisti...muidu võib läbida suurem osa voolust kõige väiksema takistusega transsi ja see sulab tõenäoliselt enne teisi lühisesse...ja siis on stabilisaatori sisendpinge tema väljundis tõenäoliselt ?
Toitploki isetegemine minu meelest ka üldjuhul ära ei tasu ja mõtekas korralikku impulsstoitekat kasutada, isetegemise rõõm võib muidu asenduda kallihinnalisele pillile oluliste vigastuste tekitamise kurvastusega.
...aga veel hullem kui lausa tuli lahti läheb !!
Pagan, Sinu variant üsna tõhus (kui neid transse kotitäis leidub
Toitploki isetegemine minu meelest ka üldjuhul ära ei tasu ja mõtekas korralikku impulsstoitekat kasutada, isetegemise rõõm võib muidu asenduda kallihinnalisele pillile oluliste vigastuste tekitamise kurvastusega.
Re: 20A ja 50A toide omade kätega
Mul oli tehtud nii et kollektorid olid maas, emitterites olid traattakid ja baasis olid potekad millega sai kõigil voolud võrdseks regullida. Kollektotid olid maas sest siis ei olnud vaja trantse radikatest ära isoleerida ja termo kontakt oli hea. Fikseeritud pingega toidet on niimoodi hea teha aga reguleeritavaga läheb natuke keerulisemaks.EINAR kirjutas:Seal peaks olema igal transil ka jagunenud voolu võrdsustav takisti...muidu võib läbida suurem osa voolust kõige väiksema takistusega transsi
es5cc
Re: 20A ja 50A toide omade kätega
Selles päris teema alguses antud skeemil ongi voolutugevusi ühtlustavad takistid emitterite vahel olemas ja nendest piisab, baasidel reguleerimist küll enam vaja pole.Pagan kirjutas: Mul oli tehtud nii et kollektorid olid maas, emitterites olid traattakid ja baasis olid potekad millega sai kõigil voolud võrdseks regullida. Kollektotid olid maas sest siis ei olnud vaja trantse radikatest ära isoleerida ja termo kontakt oli hea. ....

Ega kuus transistori rööbiti ka paha pole, aga natuke ehk ülepingutatud. Neli on juba väga hea ja need ka 20A-ga pidevalt koormates kuigi kuumaks minna ei jõua, kui vähegi "soliidsema" (nagu sellisel plokil ka on) korpuse külge on kruvitud. Muidugi pole mõttekas neid üksteise kõrvale monteerida, vaid "hõredamalt", et igale tema ümber vähe suurem jahutuspind jääks. Tean ka kedagi, kes kuuega tegi ja tema arvamus jäi samuti selline, et oleks võinud vabalt neljaga teha. Tol ajal kui see skeem meil "moes" oli, võis veel poest mingeid "Estonia" toroidtrafosid saada, mis 20V ja 20A kenasti välja andsid. Hiljem jäid ainult veel sellised poodi alles, millel oli sama südamik ja ka samad keerdude arvud, ainult traadid täpselt kaks korda väiksema läbimõõduga ja need enam ei sobinud.
Mõõdetud on ka selle skeemi järgi tehtud toiteploki väljundpinge langemist 20A-ga koormates (võrrelduna koormamata ploki väljundpingega) ja see oli ainult 0,1V.
Ferriitrõngas selles skeemis on hea nipp, ei lase raadiojaamast tulevat kõrgsagedust skeemi "tülitama" minna.
Veel paar versiooni samast artiklist (väikeste erinevustega tekstis):
http://www.diagram.com.ua/list/pit-993.shtml
http://www.radio-portal.ru/index.php?na ... age_id=219
http://www.freewebs.com/ly2wn/aparataiequipment.htm
Siin üks täiendatud skeemivariant (mille türistorkaitsme headuses ma kahtlen, on minumeelest aeglane):
http://yl2rmk.qrz.ru/amp/bpyl2mk.gif
( http://yl2rmk.qrz.ru/equipment.html )
+ http://yl2rmk.qrz.ru/amp/
Ja lõppu veel selle Roberto Ravetti (I1RRT) skeemi järgi toiteploki teinud Nikolai Šadrini (RZ4HX) lugu (leidsin nüüd üles) ja selle arvustused:
http://www.cqham.ru/pow37_21.htm
Re: 20A ja 50A toide omade kätega
Ega vist ei ole vaja küll baase reguleerida aga kuidagi ilus oli vaadata kuidas kõik trantsid sai eraldi võrdseks keerata.ES7TR kirjutas:
Selles päris teema alguses antud skeemil ongi voolutugevusi ühtlustavad takistid emitterite vahel olemas ja nendest piisab, baasidel reguleerimist küll enam vaja pole.
Ega kuus transistori rööbiti ka paha pole, aga natuke ehk ülepingutatud. Neli on juba väga hea ja need ka 20A-ga pidevalt koormates kuigi kuumaks minna ei jõua, kui vähegi "soliidsema" (nagu sellisel plokil ka on) korpuse külge on kruvitud.
Kuue trantsiga oli see hea et jahutuseks ventikat ei olnud enam vaja ja oli kindel tunne et midagi maha ei põle.
es5cc
-
EINAR
- Veteran

- Postitusi: 2273
- Liitunud: N Apr 23, 2009 8:49 pm
- QTH: KO38MC
- Asukoht: PÕLVAMAA Mammaste
Re: 20A ja 50A toide omade kätega
Jah, sedatüüpi transside lülitus soojuse ärajuhtimiseks väga effektiivne. Aga üks TPI õppejõd on kusagil põhjalikus käsitluses väitnud, et võimalike mürade el.-võrgust läbitulemise suhtes skeem mitte soovitatav.
Nimelt läbi trafo mähise mahtuvusliku takistuse (vaatamata vahevarjestustele) satuvad mürad takistamatult otse " +" ahelasse ja sealt vastuvõtja toitesse ! (?). Toite väljundis kül blokeerkonde(d) peal, aga ka neil oma takistus st. mürad ikkagi mingil määral läbivad.
Pärast eeltoodu lugemist tolle mehe raamatust on minul seni ajani mingi mittehea eelarvamus sellise skeemi kohta ...ja kui vaadata kuulsate firmade toiteplokke, mina ei ole sedatüüpi skeemi kasutamist kohanud.
Ise ka proovinud ega uurinud pole...aga süda tsälgas ka pole !

Baasiahelaid pole kindlasti vaja eraldi potedega regullida, iga trans tekitab ju ise endale emitterahela takistiga negatiivse tagasiside ja läbi ühise baasiahela takisti mõjutab omaenda voolu vastavalt.
Edit: ...tolle TPI õppejõu jutu kohta veel niipalju, et: "...stabilisaator, mille reguleeriv transistor on lülitatud "+" ahelasse, annab väljundisse mõnevõrra väiksemaid võrguhäireid võrreldes ühisesse "-" ahelasse lülitatud transistori skeemiga, kuna viimases on el.-võrgust tulevad mürasignaalid trafomähiste mahtuvusliku takistuse läbi ühendatud otse toite "+" ahelaga."
Nii, et jutt (võimalikest) häiremüradest, mitte 50HZ võrgumürast. Ja neid häiremürasid on keevitustöödest, samuti mitmete muude türistorskeemide poolt põhjustatuna el.-võrgus üksjagu, pange ostsillograaf külge ja vaadake.
Minu meelest ka, igati loogiline. Kuhu nad aga sealt "+" ahelast edasi levivad, pangu igaüks oma väitekiri kehtima.
Nimelt läbi trafo mähise mahtuvusliku takistuse (vaatamata vahevarjestustele) satuvad mürad takistamatult otse " +" ahelasse ja sealt vastuvõtja toitesse ! (?). Toite väljundis kül blokeerkonde(d) peal, aga ka neil oma takistus st. mürad ikkagi mingil määral läbivad.
Pärast eeltoodu lugemist tolle mehe raamatust on minul seni ajani mingi mittehea eelarvamus sellise skeemi kohta ...ja kui vaadata kuulsate firmade toiteplokke, mina ei ole sedatüüpi skeemi kasutamist kohanud.
Ise ka proovinud ega uurinud pole...aga süda tsälgas ka pole !
Baasiahelaid pole kindlasti vaja eraldi potedega regullida, iga trans tekitab ju ise endale emitterahela takistiga negatiivse tagasiside ja läbi ühise baasiahela takisti mõjutab omaenda voolu vastavalt.
Edit: ...tolle TPI õppejõu jutu kohta veel niipalju, et: "...stabilisaator, mille reguleeriv transistor on lülitatud "+" ahelasse, annab väljundisse mõnevõrra väiksemaid võrguhäireid võrreldes ühisesse "-" ahelasse lülitatud transistori skeemiga, kuna viimases on el.-võrgust tulevad mürasignaalid trafomähiste mahtuvusliku takistuse läbi ühendatud otse toite "+" ahelaga."
Nii, et jutt (võimalikest) häiremüradest, mitte 50HZ võrgumürast. Ja neid häiremürasid on keevitustöödest, samuti mitmete muude türistorskeemide poolt põhjustatuna el.-võrgus üksjagu, pange ostsillograaf külge ja vaadake.
Minu meelest ka, igati loogiline. Kuhu nad aga sealt "+" ahelast edasi levivad, pangu igaüks oma väitekiri kehtima.
Viimati muutis EINAR, T Veebr 23, 2010 3:03 pm, muudetud 2 korda kokku.
Re: 20A ja 50A toide omade kätega
No midatüüpi see skeem siis ikka on, täitsa klassikaline ju iseenesest...EINAR kirjutas:.... Aga üks TPI õppejõd on kusagil põhjalikus käsitluses väitnud, et võimalike mürade el.-võrgust läbitulemise suhtes skeem mitte soovitatav.
Nimelt läbi trafo mähise mahtuvusliku takistuse (vaatamata vahevarjestustele) satuvad mürad takistamatult otse " +" ahelasse ja sealt vastuvõtja toitesse ! (?). Toite väljundis kül blokeerkonde(d) peal, aga ka neil oma takistus st. mürad ikkagi mingil määral läbivad.
Pärast eeltoodu lugemist tolle mehe raamatust on minul seni ajani mingi mittehea eelarvamus sellise skeemi kohta ...ja kui vaadata kuulsate firmade toiteplokke, mina ei ole sedatüüpi skeemi kasutamist kohanud.
....
Ja eks proovigu keegi toite kaudu vastuvõtjasse kuuldavaid mürasid saata (impulsstoiteplokist on need muidugi lihtsamad tulema), kõik on hoopis antenni kaudu eetrist kostvate igasuguste "linnamüradega" hädas. Igal korralikul transiiveril on selleks toiteahelates omakorda üksjagu LC-filtreid (just induktiivsus on olulise tähtsusega, kondensaatorid üksi jäävad hätta)... Aga millist skeemi siis õppejõud soovitas?
-
EINAR
- Veteran

- Postitusi: 2273
- Liitunud: N Apr 23, 2009 8:49 pm
- QTH: KO38MC
- Asukoht: PÕLVAMAA Mammaste
Re: 20A ja 50A toide omade kätega
Selle "sedatüüpi" all mõtlesingi eelpool skeemi, kus võimsustranss kollektoriga "all" korpuse küljes.
Ei ole seda raamatut käepärast, umbes rääkida ei ole mõtet...aga minu jaoks too õppejõud autoriteetne teadusmees, eks tal ikka mingid alused nendeks väideteks ehk olid ?
Nn. "tavaskeemiks" pidas TPI mees kui võimas reguleertrans "üleval, + ahelas" oma tööd teeb, olenevalt transi juhtivustüübist sai sealt siis nii + kui - polaarsusega variandi. Miskipärast on ka muudes müravabadust nõudvates skeemides just niipidi asjale lähenetud ?
Aga see selleks, püüan lähiajal ühe väga lihtsa toiteka skeemi üles saada, lihtsalt alternatiiviks, eespool oli sellest juttu juba. Seal sõltub väljundvoolu max.- piir ainult trafost, alaldist, võimsustransi piirvoolust ja juhtmete jämedusest...ülejäänud kõik väga head parameetrid mikrlülituse poolt garanteeritud...võib-olla pakub kellelegi huvi. Ta garaazis mul valmis, seisab, ise kasutan impulss-toitekaid ja nüüd lisandus pooljuhuslikult ICOM-i originaal PS-55, 13,8V 20A...nendest pidu niigi piisavalt...
Ei ole seda raamatut käepärast, umbes rääkida ei ole mõtet...aga minu jaoks too õppejõud autoriteetne teadusmees, eks tal ikka mingid alused nendeks väideteks ehk olid ?
Nn. "tavaskeemiks" pidas TPI mees kui võimas reguleertrans "üleval, + ahelas" oma tööd teeb, olenevalt transi juhtivustüübist sai sealt siis nii + kui - polaarsusega variandi. Miskipärast on ka muudes müravabadust nõudvates skeemides just niipidi asjale lähenetud ?
Aga see selleks, püüan lähiajal ühe väga lihtsa toiteka skeemi üles saada, lihtsalt alternatiiviks, eespool oli sellest juttu juba. Seal sõltub väljundvoolu max.- piir ainult trafost, alaldist, võimsustransi piirvoolust ja juhtmete jämedusest...ülejäänud kõik väga head parameetrid mikrlülituse poolt garanteeritud...võib-olla pakub kellelegi huvi. Ta garaazis mul valmis, seisab, ise kasutan impulss-toitekaid ja nüüd lisandus pooljuhuslikult ICOM-i originaal PS-55, 13,8V 20A...nendest pidu niigi piisavalt...
-
EINAR
- Veteran

- Postitusi: 2273
- Liitunud: N Apr 23, 2009 8:49 pm
- QTH: KO38MC
- Asukoht: PÕLVAMAA Mammaste
Re: 20A ja 50A toide omade kätega
NB!
Lugesin siin algusepoolt ka veel, mõnedes postitustes on vist tekkinud minust valesti arusaamine!!
Kõik need minu sulavkaitsmete vahelepanekud jne jne, on tehtud ikka tolle minu endavalmistatud toiteka skeemis ja lühisekaitse variant samuti seal teostatud...seepärast vist Ritsika jutt oligi arusaamatu mulle esialgu ja mina temale vist samuti ?
Siinpakutud skeemile ma mingeid sulavkaitsmete vahelepanekuid ja lühisekaitse lisasid ei mõtelnud ega sellega seostanud, välja arvatud need viimased arutelud mürade ja transside takistite teemal .
Liaks ehk veel, et ega ma pole siintoodud skeemi nö. "põhimõtteline vastane", vaid panin kirja mõned kuuldud soovitused ja tähelepanekud ja iseenda kogemused toiteploki ehitamisest.
Lugesin siin algusepoolt ka veel, mõnedes postitustes on vist tekkinud minust valesti arusaamine!!
Kõik need minu sulavkaitsmete vahelepanekud jne jne, on tehtud ikka tolle minu endavalmistatud toiteka skeemis ja lühisekaitse variant samuti seal teostatud...seepärast vist Ritsika jutt oligi arusaamatu mulle esialgu ja mina temale vist samuti ?
Siinpakutud skeemile ma mingeid sulavkaitsmete vahelepanekuid ja lühisekaitse lisasid ei mõtelnud ega sellega seostanud, välja arvatud need viimased arutelud mürade ja transside takistite teemal .
Liaks ehk veel, et ega ma pole siintoodud skeemi nö. "põhimõtteline vastane", vaid panin kirja mõned kuuldud soovitused ja tähelepanekud ja iseenda kogemused toiteploki ehitamisest.
Re: 20A ja 50A toide omade kätega
...nii armas oleks selle "ühe TPI õppejõu" nime teada...kes arvab,et trafoga toiteplokk koos oma 50Hz mahasurumatute müradega nii halb ja mürarikas onEINAR kirjutas:Aga üks TPI õppejõd on kusagil põhjalikus käsitluses väitnud, et võimalike mürade el.-võrgust läbitulemise suhtes skeem mitte soovitatav .
Nimelt läbi trafo mähise mahtuvusliku takistuse (vaatamata vahevarjestustele) satuvad mürad takistamatult otse " +" ahelasse ja sealt vastuvõtja toitesse ! (?). Toite väljundis kül blokeerkonde(d) peal, aga ka neil oma takistus st. mürad ikkagi mingil määral läbivad.
Ja veel tahaks teada,miks ei tehta HiFi võimendeid,nii transs-kui lamp, kunagi impulsstoiteplokkidega...
Lisatud hiljem: kui ma ka tulevikus kirjutan eesti keeles sõna "plokk" kirjapildiga "blokk",siis pange see minu kõrges eas vägisi pealesunnitud ingliskeelse koolitee järelmõjuna,vabandan ette
Viimati muutis officer, P Veebr 21, 2010 9:53 pm, muudetud 4 korda kokku.
ES2JT/304JT
Re: 20A ja 50A toide omade kätega
Olen ehitanud terve plejaadi "sedatüüpi" ülilihtsaid toiteplokke erinevatele seadmetele, just heade jahutusomaduste tõttu (transistor ilma isolaatorita otse radiaatoril ja see otse metallkorpuses) ja pole veel üksi selle omanik kaevanud mingisugustegi urinate üle.
Ka oma "George" tioteplokk on sama skeemi järgi, ainult alalisvoolvõimendi on natuke keerulisem (paar transsi lisaks) ja veel eraldi koormus/lühisekaitse. See liittransistor KT827 kannatab ise kuni 20A, nii et pole vaja neid ka paralleeli toppida, kui üle 10-15A ei tarbita.
http://www.hot.ee/mati304/skeemid.html#lugu2
Ka oma "George" tioteplokk on sama skeemi järgi, ainult alalisvoolvõimendi on natuke keerulisem (paar transsi lisaks) ja veel eraldi koormus/lühisekaitse. See liittransistor KT827 kannatab ise kuni 20A, nii et pole vaja neid ka paralleeli toppida, kui üle 10-15A ei tarbita.
http://www.hot.ee/mati304/skeemid.html#lugu2
73! Ambur / 3Ø4MR / ES2RDX
Koduleht: http://www.ambur.ee
Koduleht: http://www.ambur.ee
Re: 20A ja 50A toide omade kätega
Ma olen tähele pannud et kui neid rohkem on siis kogu krempel ei lähe nii kuumaks.Ambur kirjutas: See liittransistor KT827 kannatab ise kuni 20A, nii et pole vaja neid ka paralleeli toppida, kui üle 10-15A ei tarbita.
es5cc
Re: 20A ja 50A toide omade kätega
Seda loomulikult, kui koormus suur ja transse rohkem käes. Siiani ongi KT827-ed olnud müügis ~ 15-25 EEk-i tükk, nii et pole kallid.Pagan kirjutas:Ma olen tähele pannud et kui neid rohkem on siis kogu krempel ei lähe nii kuumaks.
73! Ambur / 3Ø4MR / ES2RDX
Koduleht: http://www.ambur.ee
Koduleht: http://www.ambur.ee
Re: 20A ja 50A toide omade kätega
Mina pole veel kuskilt leidnud, ei sellise ega teistsuguse hinnaga. Kes neid vene transistore maale toob siis?
