RINGHÄÄLINGU SAATJATE ANTENNIMASTID

[Ralfwind]

VÕIMSAIM KESKLAINE SAATJA ROOTSIS 1179KHZ + ANTENNID

Käisin täna luurel ja selgus, et Sölvesborgi tühermaadel, raskesti ligipääsevas piirkonnas otse mere kaldal vähe asustatud piirkonnas asetseb Rootsi võimsaim kesklaine saatja.
LEVIKAART:
Levi öisel ajal:

Levi päevasel ajal:



1. Saatejaam ehitati märtsis 1985
2. Saatja võimsus 600kW, sagedus 1179kHz, ( 254m)
3.väja kiiratav efektiivne võimsus 2000 kW
4.Kumbki mast on 135 m pikk ja kaalub 70 tonni
5. Kummagi masti vundamentide suurused on 18 m ruut ja kumbki vundament kaalub 700 tonni
6. päevasel ajal kuulab raadiot kuni 15 miljonit inimest, öisel ajal saab kuulata kuni 165miljonit inimest


Nüüd testime aga raadioid, proovige oma raadiod / skännerreid häälestada sagedusele 1179 Khz.
Pange kirja siia oma raadiomark ja kasutatav antenn.
Testime kuidas kuulete minu lokaatori raadiot ja ühtlasi selgitame välja parimad vastuvõtjad.
Jään huviga ootele:

[EINAR]

ICOM- 735, antenniks 30m juhe, ots 16m kõrgel, ca 30kraadi nurga all, kirde suunas, Põlva lähedal : S+30, selge, puhas, häireteta saade.
Kerged feedingud aeg-ajalt vaevumärgatavalt.

[Ralfwind]

ICOM- 735, antenniks 30m juhe, ots 16m kõrgel, Põlva lähedal : S+30, selge, puhas, häireteta saade.
Kerged feedingud aeg-ajalt vaevumärgatavalt.

Ohoo, p'äris hea uudis!

Mast ise on siis saateantenniks ilmselt? Ja kõrgsageduse suhtes isolaatoritel ?
Aga mis paraleeljuhtmed sealt umbes poolest mastist allapoole veel tulevad ?
Evo, minu maailmaraadio Sinu käes, testi Läänistes, ma testin hiljem siis Põlvas .

Just EINAR, testige ja pange kirja kuidas erinevad raadiomargid ka töötavad , selgitame parimad isendid välja.
Plaanis on sinna veel minna ja lähemalt korralikult fotod võtta ja siis saab paremini kommenteerida
Kas kegi oskab ütelda kas 2000kW on ka terviseel ohtlik kui liiga lähedelae minna?

[EINAR]

Proovin kohe ka laual Hitachi-ga, 1m teleskoop-antenn : TULEB !! S+3 ! Feedinguid natuke rohkem, muidu puhas ja selge signaal...isegi +5 peale läheb aeg-ajalt.

See mul igavene vinge kombain, kassettmakk ja telekas ka peal, nii VHF kui UHF , aastatest 1980 ehk ?
Kõik töötab laitmatult. Vaatan kõiki Valgjärve vabakanaleid, must/valge kahjuks kül. Aga pilt nagu prillikivi !
Õhtul siin raadiojaamas hea uudiseid vaadata.

Ralfwind, kui uuesti lähed ja tunned, et imelik hakkab, tõmba tagasi ! Aga laps(ed) tee enne ära !!

[janno]

Proovisin ka huvipärast, jummala puhas, võrreldav FM-ga vaat, et. Hetkel rahvas magab, häireid ka pole. Paar meetrit juhet taga Philipsi musakeskusel ja tule nigu roppin. Head musa tuleb hetkel igatahes.

[Kaljukits]

See jaam andis seitsmekümnendatel päevasel ajal venekeelseid saateid. Signaal oli kristallselge ja tugev. Kuulasin seda "Tsaika" nimelise lampraadioga. Antenniks piisas traadijupist. Iseäranis kaunis tunnusmeloodia oli Rootsi raadiol! Tolal sai palju kesk- ja lühilaineid kuulatud ja Euroopa jaamade tunnusmeloodijad olid kõik peas. Rootsi oma aga oli neist kõigist üle .

[es1dc]

Kas see oli see Radio Sweden International?
Neil oli seal kunagi oma DX nurgake kah nii öelda, et kes kuskilt ilmanurgast neid kuulnud oli. Kaheksakümnendate keskel sai seda mingi pisikese Sokol taskuraadioga kuulatud.

[officer]

...lugesin kusagilt ja kunagi, et sellel aastal pannakse Rootsis valitsuse otsusega kõik MW ja SW ringhäälingu saatjad kinni...(ilmselt mitte erasaatjad,kui selliseid on)

[Evo]

Minu juures tuleb see jaam praktiliselt iga raadioga. Kantavatel raadiotel pole mõtet varrasantenniga mässata, neil käib kesklaine vastuvõtt magnetantenniga (sisemise ferriitantenniga). Tuleb muuta vaid raadio enda suunda. Parim vastuvõtt pimedal ajal.

[Ralfwind]

Mast ise on siis saateantenniks ilmselt? Ja kõrgsageduse suhtes isolaatoritel ?
Aga mis paraleeljuhtmed sealt umbes poolest mastist allapoole veel tulevad ?
.

Ma googeldasin ja leidsin veitsa fotosid ja ka inglise keelse jutu.
Pane siia selle lingi, vt. http://hem.passagen.se/longwave/Solvesborg.html
http://en.wikipedia.org/wiki/S%C3%B6lve ... ransmitter
Hämmastav, et mastid on peaaegu otsapidi kaldas. Meri paistab ühele mastile väga lähedal olema.
( Ei tea millised need Eesti kesklaine saatjad ka olid ennmuiste, kas ka mdiagi analoogset? )

[EINAR]

Tundub, et külgmised praleeljuhtmed on kas lisa antennid mingi hoopis muu sageduse saatjale või mõjutatakse nendega kuidagi kiirgusdiagrammi, päevane ja öine ju kujult erinevad. Aga eks seal tuleb ka mängu juba pinnalaine ja kõik muud kombinatsioonid, vaatan et diagramm kopeerib mere kuju päeval ??

Võib-olla rootsi keeles kirjas, aga mina ei valda.

[kalamaja aivar]

Tore,et kuulasime SRI-d ka vanasti,kui saadeti veel Hörby-st 100 kW -iga ja tore Rumeenlane oli ka vahelduvalt kuulda nagu ka praegugi,hoolimatta 600-st kW-st.Kiirgust pole vaja karta,saated algavad selle saatja antennidest,kella 18,00 paiku.Officeri jutt peab paika,olen minagi lugenud saadete kolimisest netti.Toodud piltkaart saatja levist pimedal ajal on muidugi bs ,ikka paar tuhat kilomeetrit lippab pimedas ikka kindlasti,kui on ikka mingi normaalne raadio.On ju sealt mastidest kiirgunud mingi aja jooksul ka meitekeelset juttu,need saated on siiski juba ajalugu.
Vaatasin, sw saatjad on Hörby-s,Ralf viivad matkateed kindlasti Sind ka sinna.
Leidsin ka materjale kunagisest Motala LW saatjatest... jah kurb oli nende saatus aga kostus siia 189 kHz-l ikka tugeva signaaliga see SR1,mis oli ka unerohulise toimega= jutusaated ja klassika,Wikipedia kirjutab,et saatja sulgemiseks 1991a. andis aluse uuring,mis selgitas ja leidis ainult 200 isikut,kes kuulasid LW saatjat.

[officer]

Hämmastav, et mastid on peaaegu otsapidi kaldas. Meri paistab ühele mastile väga lähedal olema.

...see antennide vahetult veeäärde paigutamine on paljude HAM'ide "salarelv" .....vesi on krdi hea maa ja peegeldaja !

[hall kass]

Hetkel mul siin AM peal sihuke häiresignaal, et isegi meie oma Pereraadio kesklainesaatja ei kosta. Tõsi küll, mu antennimajandus piirdub vaid mu raadiote endi jupatsitega - kuid Sony ICF-S10MK2 on Pereraadio kesklainesaatja mul mõnigi kord kodus puhtalt kinni püüdnud ning ka kaugemalt jaamu kätte saanud.

[kalamaja aivar]

Kavastu peaks Tartus olema oma kohe-kohe 200 kiloga puhas detektoriharjutus mingi anomaalia vist HK-l