PMR-le lisaantenn

[salatoimikud]

Nende vanade nõukaaegsete TV antennidega ei anna midagi teha? Sisab teine mul niisama katusel.

[sys]

a ei sobi ja mis selle signaalitamise tekitas kui teise raadiosaaja saatele seadsin.

Kõlab lausa uskumatult, väljunduis on mingi poolevatine helisagedusvõimendi 8 jalaga. Ainuke seletus, et tõesti juhtmed said liiga pikad ja raadiosagedusvälja mõjul jooksis sealt seadme kontrollerisse (see must epoplönn keset trükkplaati) mingi häire mis pani nn nupud "tööle".

[äpu]

Pakun välja ,et jootmisel tekkis väike lühis plaadi peal,juhtmed on juhtmed.Ainuke vahe mis võib olla,need peenikesed olid keerutatud vist kokku.

[Valdur]

Ainuke seletus, et tõesti juhtmed said liiga pikad ja raadiosagedusvälja mõjul jooksis sealt seadme kontrollerisse (see must epoplönn keset trükkplaati) mingi häire mis pani nn nupud "tööle".

Ma arvasin ise ka, et tekkis kuidagi selline asi nagu "tagasisideefekt" mis järjest võimendus. Muidugi need juhtmeid olid pikemad ja jämedamad kui originaalid ka. Kui nuppudele vajutasin siis oli jämedamad tuudud ka, nagu kuskil oleks kondekate mahtuvus muutunud suuremaks.

Nüüd on jäänud veel lahendada laadimisprobleem. Kuna mul on kabulad ilma originaallaadijata ja akud olemas oleks mõistlik teha ka see.
"AKORDI" poest sai ostetud sobilik pistik mis Läheb Cobra 525-le külje pealt sisse. Võsin vana PHILIPS DIGA laadija , mis annab välja 5V ja 420mA.

Ainsad probleemid mida ma ei tea on:
1. Kas Cobra 525 laadimispesale on 5V paras sisse anda või on seal sees mingi süsteem mis alandab ja peaks rohekm andma peale
2. kas ikka keskmine pulk on "pluss" ja "ümbris" on miinus pesal
3. Kas ekraanile peaksid mingid liikuvad pulgad tekkima, mille järgi saaks veenduda , et laadimine toimub.

[[ML]]

olge head palun pange uuesti lisaatenni ehituse pildid ülesse mis olid 5 lehel, saaksin homme asja tööle Saaremaal

[äpu]

Kõige tähtsam,et ühendused oleks võimalikult lühikesed ülejäänud on nii kuidas see pistik kinnitatud saab aga võib ka koaksiaaliga eraldi välja tuua ja pistik otsa.

[Radioman]

Nagu siinsest foorumist lugeda võib, on kõik "pika piitsa mehed" oma lisaantennid ühendanud kabulaga pistiku abil. Mina läksin lihtsama vastupanu teed ja ühendasin oma vanale Danitale lisaantenni (34 cm pikkune traat) otse antenniklemmi külge. Kabulaga ümberkäimine on nüüd küll suht kohmakas, kuna antenni ei saa ilma aparaati uuesti lahti võtmata eemaldada ega ühendada. Samas aga jäi kabul lammutamata ning soovi korral on tehasepoolne algkuju kergesti taastatav. Pealegi on tegemist lihtsalt eksperimendiga ning ilmselt panen hiljem nagunii "hiiresabad" jälle tagasi.

Tulemused
Kuna polnud ühtegi kamraadi, kellega uut antenni testida, siis kasutasin taaskord VOX-i ja 800 hertzist moduleerivat signaali. Saatja pool oli u. 15m kõrgusel, vastuvõtja 0 kõrgusel. Ümbruskonda nimetaksin ma tiheasustusega alaks - puud, kõrged majad jne, nagu linn ikka. Umbes 3 km kaugusel suutis saatja vastuvõtja mürapiiraja veel avada, u. 3,5 km kaugusel võis kahinaluku maha võttes veel signaali õrnalt kuulda ja u. 4 km kaugusel ei olnud enam üldse midagi kuulda.
Kuigi tulemused olid paremad, kui talvel "hiiresabadega" katsetades, olen siiski veidi pettunud, ootasin nendelt poollaine piitsadelt ikkagi nagu midagi enamat.
Kuulaksin teiste arvamusi ja kommentaare: kas selline antennilahendus, mida ma kasutasin, on üldse õige või tuleks kindlasti osta tehnoturust poollaine tehaseantenn ja siis uuesti proovida? Või on nii, et linnatingimustes ei tarvitsegi see poollaineantenn eriti midagi juurde anda...? Saatja ise ei olnud ju ka tegelikult eriti kõrgel (u.15 m) ja otsenähtavusest polnud juttugi.
Kahjuks ei ela ise Lääne-Eestis, et osaleda Ralfwindi korraldatavatel Läänemere testides. Oleks huvitav võrrelda...

[urmas78]

17 cm ei ole poollaineantenn, vaid veerandlaine.

3km linnas on norm tulemus.

[Radioman]

Antenni pikkus ikkagi 34 cm, joonisel sai valesti, sry...

[urmas78]

Aga poollaineantenni vaja sobitada, ta ei sobi otse 50 oomi saatja otsa. On ikka sobituspoolid vahel?

Kui ei, siis tee veerandlaineantenn, see peaks efektiimsem olema, sest sobitub paremini saatja taha.

Kunagi panin veerandlaineantenni, see muutis väga vähe levi. Eks see originaal ikka kah juba midagi teeb, palju paremaks raske.

[Radioman]

Aga poollaineantenni vaja sobitada, ta ei sobi otse 50 oomi saatja otsa. On ikka sobituspoolid vahel?

Nojah, aga seda, kas see kabul on 50 oomi või midagi muud, ei tea ju keegi kurat ... , vast tehases insenerid teavad. Need kabulad ei ole ju mõeldud väliste antennide ja kaablitega sobitamiseks ning vaevalt neil siis ka lõppaste täpselt 50 oomi on. Ilmselt on nad sobitatud nende samade tehasepoolsete rõngassaba antennidega, palju see takistus arvude keeles olla võiks, ei oska öelda.
Mina sinna küll mingeid lisapoole vahele ei pannud. Nii nagu lõppastmest tuleb, nii ka antenni läheb.

Ma ise kaldun arvama, et taoline ilma kaabli ja BNC-pesata ühendamine on sobituse mõttes isegi parem ja vähem tundlik lõppastme parameetrite suhtes. Ainus asi, et võib-olla tuleks antenni pikkust muuta grammike siia-sinna.

[Ralfwind]

Nagu siinsest foorumist lugeda võib, on kõik "pika piitsa mehed" oma lisaantennid ühendanud kabulaga pistiku abil.

Kuulaksin teiste arvamusi ja kommentaare: kas selline antennilahendus, mida ma kasutasin, on üldse õige või tuleks kindlasti osta tehnoturust poollaine tehaseantenn ja siis uuesti proovida? Või on nii, et linnatingimustes ei tarvitsegi see poollaineantenn eriti midagi juurde anda...? Saatja ise ei olnud ju ka tegelikult eriti kõrgel (u.15 m) ja otsenähtavusest polnud juttugi.
Kahjuks ei ela ise Lääne-Eestis, et osaleda Ralfwindi korraldatavatel Läänemere testides. Oleks huvitav võrrelda...

Tervitused !
Mina olen proovinud erinevaid variante.
Näiteks praegu mul autosaaatja on yhendatud RG 58 kaabliga otse tehase antenniga. Vahel on 7 m kaablit. Kaabel sai veitsa liialt pikk kuna sai tehtud suvalt aga töötab ikkagi antenn väga hästi.
Need RG 58 kaableid on ka väga erinevaid ja olen leidnud sellise , mille sumbuvus suhteliselt madal.
Kodus on baasantenn ehk roduantenn umbes 40 cm kaugsel maja seinast, 11m korgusel maast ,ja mitte päris vertikaalis vaid väikse kaldega( umbes 10-15 kraadi). Sellel on 5 m RG kaablit ja 5 db tehaseantenn. Antenn on ka maandatud rodu pleki kylge. Kusjuures iluga pole siin midagi pistmist. Aga jumala hääles on ja töötab hästi. Linn on Viljandi taoline linn ning 30 000 elanikku ja betoonmaju jagub. Baasantenn on kohe linna ääres. Auto ja baasjaama vahel linnas ilma kahinalukku maha votmata on levi 5 km-t. Kui aga minna linnast välja voi rajooni kus on madalad eramajad , siis 7 km- vabalt ( muidugi soitmisel ragiseb ikka ka) Kui linnas ringi käija tavalise kabulaga ja rääkida basajaamaga , siis läbi betoonmajade 3 km-t vabalt - edasi peab otsima leviaukude vahelt kohta kus saab rääkida.
Olen proovinud igasugu variante. Veritkaalpiitsade juures leian et tehaseomad on väga head. Nad on niiskuskindlad ning väga sobilikud ekstreemsetes tingimustes kasutamiseks. Meie viimased Läänemere PMR 446 testid on olnud väga tormised ja vihma on ka sadanud veitsa ning piitsad on väga hästi vastu pidanud. Olen proovinud erinevaid piitsasid aga moni on väga lahja olnud.
Ise tehes antenni on alati risk , et kas saab väga hea voi ei saa koige parem.
Kui aega leian , siis voiksime ehk kunagi Tartu kandis teha mingi "kuivamaa PMR 446 testi" taas. Siis saaks kabulaid proovida ka maismaa tingimustes.
Pika piitsa eelis on see just , et välja läheb kabulast rohkem. ning tundlikkus Cobrade puhul suureneb märkimisväärdelt.

[urmas78]

Veerandlainetraadijupp on enam-vähem 50 oomi.

Poollaine traadi takistus kipub paarisaja oomini minema, ilma sobituseta kahtlane, et asja saab.

Saatja takistust ei tea tõesti keegi, aga 200 oomi ei usu, ikka 50 kanti ehk.

[hall kass]

Njah. Uurisin oma kabulaid... ehk siis kruvisin ühe korraks lahti (noh, las see garantii siis olla - tuleb enda kogemustest meelde juhtum, kus pleierit ei saadudki garantiis korda ja uut ka ei antud). Selgus, et antenni kattev plasttoru, mis on 1,5 cm jämedune, on monoliitselt kabula kesta esiosa küljes kinni. Kas saaks lisaantenni jaoks pistikupesa kinnitada selle toru külge - kas mahub pesa toru sisse või kas üldse saaks kinnitada nii, et lahti ei murdu?
Kuna trükkplaadi ja pesa vahele jääb kindlasti vähemalt 2-3 cm vahet, siis ehk on sinna vahele ühenduseks mõttekas panna koaksiaalkaabli jupp?

[hall kass]

Ah, otsustasingi oma lällarite garantii orbiidile saata - näpud sügelesid

Ühel jaamal tegin nii, et aretasin originaalantenni otsa veel teleskoopantenni. Ehk siis originaali ülemise otsa jootsin teleskoobi klemmi külge ja teleskoobi kinnitasin otsaga jaama antennitoru sisse. Saab näha, kas mõjub - nimelt see leitud teleskoopantenn oli ühe matkaraadio oma, kokkupandult just sama pikk kui pemari korpuse kõrgus, lahtitõmmatult aga on pikkus 50 cm. Kuna see antenn on ka pööratav, siis saab transa ajaks ta alla keerata, nii et ta peaaegu ei paista välja.

Rikki vähemalt midagi ei läinud... aga jaama trükkplaadi kallale ei julge veel minna, seda enam, et mu praegused jootekolvid on selleks liiga kobakad ja risk midagi untsu keerata on üsna suur.