Tere,
soetasime semuga omale autodesse ALAN 100 PLUS saatjad koos korralike antennidega.
Ise oleme CB jaamade alal suht võhikud. Niisiis paar küsimust:
1. Kas peab koguaeg kostuma sahinat jututagant?
2. Kas kõrgepingeliinide alt läbi sõitmine kutsub esile häired(ragin eetris)?
3. Kuidas CB jaamade kasutajad pöörduvad teineteise poole?
4. Kuidas teha sidekontrolli ehk kuidas häälestada jaam ntx kanalile 21FM?
5. Mis on kanalid 9 ja 19?
6. Mis vahe on FM ja AM?
kui tunduvad liiga lollid küsimused siis vastused tehke puust ette ja värvige punaseks.
Ja veel....ma liigun punase scorpioga, antenn katusel(piksevarras nagu mu abikaasa kustub) ja nimi tagaklaasil. Kutsung siis DEMIS
Kui juhtute mind kohtama siis istun kanalil 8AM/8FM
Tänud ette
Demis
Nõu vaja
-
rannamees
- Väga vana tegija
- Postitusi: 509
- Liitunud: T Jaan 18, 2005 4:21 pm
- QTH: KO29KI
- Asukoht: P8.00
- Kontakt:
Re: Nõu vaja
1. mida tugevam on signaal, seda vähem on kahinat, nagu tavalisel raadiol kui levi hakkab nõrgaks jääma tulevad kahinad sisse.Demis kirjutas:Tere,
soetasime semuga omale autodesse ALAN 100 PLUS saatjad koos korralike antennidega.
Ise oleme CB jaamade alal suht võhikud. Niisiis paar küsimust:
1. Kas peab koguaeg kostuma sahinat jututagant?
2. Kas kõrgepingeliinide alt läbi sõitmine kutsub esile häired(ragin eetris)?
3. Kuidas CB jaamade kasutajad pöörduvad teineteise poole?
4. Kuidas teha sidekontrolli ehk kuidas häälestada jaam ntx kanalile 21FM?
5. Mis on kanalid 9 ja 19?
6. Mis vahe on FM ja AM?
kui tunduvad liiga lollid küsimused siis vastused tehke puust ette ja värvige punaseks.
Ja veel....ma liigun punase scorpioga, antenn katusel(piksevarras nagu mu abikaasa kustub) ja nimi tagaklaasil. Kutsung siis DEMIS
Kui juhtute mind kohtama siis istun kanalil 8AM/8FM
Tänud ette
Demis
2. jah, kõrgepingeliinid tekitavad igasugu häireid samuti ka trolli-trammi liinid.
3. igal ühel oma kutsung, cb'peal lihtsalt mõeldakse omale suvaline nimi või hüüdnimi välja ja siis lihtsalt kutsutakse mingil kanalil mis on eelnevalt kokku lepitud, tallinnas reeglina ikka CH21FM.
4. igal jaamal peaks olema kanalite vahetus(up/down) või siis sujuvhäälestus nagu tavaliselt raadiol kus jooxeb sagedus. "sidekontrolli" oleks mõistlik alustada võimalikult väikselt distantsilt ja siis sõita teineteisest eemale, linnas kui korralikult jaamad ja antennid häälestatud ei tohiks 10-20km probleem olla. kunagi ma rääkisin tabasalust soome iga ilmaga, ca 80km... parema leviga ka autost nõmme mäelt.
5. 9 ja 19 on vist usas mingid kutsungikanalaid või midagi, pole täpselt uurinud.
6. AM ja FM on modulatsioonid, on veel ka SSB, nagu ka tavaliselt raadiol vanasti kasutati AM, tänapäeval FM kuna see on tunduvalt kvaliteetsem... no las keegi seletab paremini...
Tere Demis!
Lolle küsimusi pole olemas.
1. Kui vastuvõetav signaal on tugev, siis kahinat jutu taga pole. Signaali nõrgenedes muutub kahin vastavalt tugevamaks. Selle järgi saad umbes arvata, kui kaugel vastaja sinust on. "Squelch" nupuga keera kahina lukk peale nii, et ilma signaalita kahinat poleks, aga mitte liiga palju, muidu see ei avane nõrgema signaaliga.
2. Kõrgepinge liinid tekitavad häireid küll, eriti vihmase ilmaga ja AM-is.
3. Kui eeter tühi, võid hõigata lihtsalt "Kas kedagi on kuuldel? Siin Demis." Kui aga keegi omavahel vestleb ja tahad kaasa rääkida, oota pausi momenti, röögata "preik" ja jää ootama. Siis teised teavad, et keegi tahab veel häält teha ja lõpetades (või ka kohe) annavad sõna preikajale.
4. Kui sul antenn on hääles, siis pole vaja eraldi kanalitel jaama häälestada. Keerad displei järgi jaama kanalile 21 ja võid olla kindel, et see ka seal on.
5. 9-as kanal on rahvusvaheliselt paikka pandud hädakutse kanal. Seepärast ka suuremal osal jaamadest saab otse minna sellele kanalile. Seal niisama ei lobiseta, ainult vahetevahel kuulatakse, kas keegi abi vajab. Eestis päästeamet seda ei kasuta.
19 AM oli algupäraselt rahvusvaheline rekkameeste kutse ja lobisemise kanal. Nüüd istuvad nad ka mujal, Eestis kanalitel (8, 30 jne.)
6. FM on sagedusmodulatsioon ja AM amplituudmodulatsioon. Need on saatja kandesageduse erinevad häälega moduleerimise viisid. AM modulatsioonis töötavad näiteks kõik pikk- kesk- ja lühilaine ringhäälingu jaamad, FM modulatsioonis ultralühilaine jaamad, sest FM-i kvaliteet on tunduvalt parem ja see on ka palju häirekindlam.
Sama kehtib ka CB jaamade kohta. FM-i ainukeseks puuduseks on tugev kahin signaali puudumisel, millepärast kasutataksegi kahina lukku.
AM-is kahin on väiksem, aga samas kardab ta igasugu elektrihäireid (nagu just kõrgepinge liinid jne.) ja tekitab häireid ka ise.
Peale nende kasutatakse sidevahendites veel SSB modulatsiooni (nn. ühe külgriba modulatsioon), AM-i eriliiki, millel on ära lõigatud signaali siinuse üks külg (USB-l alumine ja LSB-l ülemine) ja kandesagedus maha surutud, see tekib alles koos signaaliga. SSB-l puudub FM-i tugev kahin ja AM-i vastuvõtlikus häiretele. Kuna riba on poole kitsam kui AM-il, mahub jaamu samale lainealale ilma teineteist segamata tunduvalt rohkem. Tänapäeval peetakse praktiliselt kõik ülikaugsided SSB-s.
Lolle küsimusi pole olemas.
1. Kui vastuvõetav signaal on tugev, siis kahinat jutu taga pole. Signaali nõrgenedes muutub kahin vastavalt tugevamaks. Selle järgi saad umbes arvata, kui kaugel vastaja sinust on. "Squelch" nupuga keera kahina lukk peale nii, et ilma signaalita kahinat poleks, aga mitte liiga palju, muidu see ei avane nõrgema signaaliga.
2. Kõrgepinge liinid tekitavad häireid küll, eriti vihmase ilmaga ja AM-is.
3. Kui eeter tühi, võid hõigata lihtsalt "Kas kedagi on kuuldel? Siin Demis." Kui aga keegi omavahel vestleb ja tahad kaasa rääkida, oota pausi momenti, röögata "preik" ja jää ootama. Siis teised teavad, et keegi tahab veel häält teha ja lõpetades (või ka kohe) annavad sõna preikajale.
4. Kui sul antenn on hääles, siis pole vaja eraldi kanalitel jaama häälestada. Keerad displei järgi jaama kanalile 21 ja võid olla kindel, et see ka seal on.
5. 9-as kanal on rahvusvaheliselt paikka pandud hädakutse kanal. Seepärast ka suuremal osal jaamadest saab otse minna sellele kanalile. Seal niisama ei lobiseta, ainult vahetevahel kuulatakse, kas keegi abi vajab. Eestis päästeamet seda ei kasuta.
19 AM oli algupäraselt rahvusvaheline rekkameeste kutse ja lobisemise kanal. Nüüd istuvad nad ka mujal, Eestis kanalitel (8, 30 jne.)
6. FM on sagedusmodulatsioon ja AM amplituudmodulatsioon. Need on saatja kandesageduse erinevad häälega moduleerimise viisid. AM modulatsioonis töötavad näiteks kõik pikk- kesk- ja lühilaine ringhäälingu jaamad, FM modulatsioonis ultralühilaine jaamad, sest FM-i kvaliteet on tunduvalt parem ja see on ka palju häirekindlam.
Sama kehtib ka CB jaamade kohta. FM-i ainukeseks puuduseks on tugev kahin signaali puudumisel, millepärast kasutataksegi kahina lukku.
AM-is kahin on väiksem, aga samas kardab ta igasugu elektrihäireid (nagu just kõrgepinge liinid jne.) ja tekitab häireid ka ise.
Peale nende kasutatakse sidevahendites veel SSB modulatsiooni (nn. ühe külgriba modulatsioon), AM-i eriliiki, millel on ära lõigatud signaali siinuse üks külg (USB-l alumine ja LSB-l ülemine) ja kandesagedus maha surutud, see tekib alles koos signaaliga. SSB-l puudub FM-i tugev kahin ja AM-i vastuvõtlikus häiretele. Kuna riba on poole kitsam kui AM-il, mahub jaamu samale lainealale ilma teineteist segamata tunduvalt rohkem. Tänapäeval peetakse praktiliselt kõik ülikaugsided SSB-s.
73! Ambur / 3Ø4MR / ES2RDX
Koduleht: http://www.ambur.ee
Koduleht: http://www.ambur.ee
-
äpu
- Moderaator
- Postitusi: 1097
- Liitunud: T Veebr 01, 2005 12:14 pm
- QTH: KO29JK
- Asukoht: Tallinn.Lasnamägi.
Tere Demis!
Lisaks veel eelöeldule veel niipalju,et väga oluline on ka jaama toide.Ma ei soovita jaama toita sigareti süütajast kuna need on tavaliselt seotud süütelukuga ja muude tarbiatega ilmselt ka parda arvutiga,mis võivad annda päris kõva müra.Soovitan otse aku pealt juhtmed salongi tuua mõningal juhul isegi varjestatud ja mitte unustada kaitsmeid vahele panna,on tervislikum ja odavam.
Muidugi peab ka antenn korralikult hääles olema,vastuvõtul sellest eriti aru ei saa.
Lisaks veel eelöeldule veel niipalju,et väga oluline on ka jaama toide.Ma ei soovita jaama toita sigareti süütajast kuna need on tavaliselt seotud süütelukuga ja muude tarbiatega ilmselt ka parda arvutiga,mis võivad annda päris kõva müra.Soovitan otse aku pealt juhtmed salongi tuua mõningal juhul isegi varjestatud ja mitte unustada kaitsmeid vahele panna,on tervislikum ja odavam.
Muidugi peab ka antenn korralikult hääles olema,vastuvõtul sellest eriti aru ei saa.
Tervitades Äpu! es1ate 73!
304ET
304ET
-
rannamees
- Väga vana tegija
- Postitusi: 509
- Liitunud: T Jaan 18, 2005 4:21 pm
- QTH: KO29KI
- Asukoht: P8.00
- Kontakt:
just just, aga lisaks veel juurde, et paljudel autodel on see suur PLUSS toodud juba ka kaitsmeplokki või armatuuri alla kuskile kus on suur klemmliist, vabalt võib ka sinna ühendada, aga 1 nipp on veel selline kuda häireid vähendada, et pluss tuua korralik(ikka läbi kaitsme) ja mass võtta võimalikult lähedalt kerest ja kontakti kohalt värv maha kraapida, et ühendus oleks ideaalne!äpu kirjutas:Tere Demis!
Lisaks veel eelöeldule veel niipalju,et väga oluline on ka jaama toide.Ma ei soovita jaama toita sigareti süütajast kuna need on tavaliselt seotud süütelukuga ja muude tarbiatega ilmselt ka parda arvutiga,mis võivad annda päris kõva müra.Soovitan otse aku pealt juhtmed salongi tuua mõningal juhul isegi varjestatud ja mitte unustada kaitsmeid vahele panna,on tervislikum ja odavam.
Muidugi peab ka antenn korralikult hääles olema,vastuvõtul sellest eriti aru ei saa.
