HF 1/2-laine dipoolide sümmetreerimisest

[EINAR]

Sellist (tavaliselt horisontaali paigaldatud) 1/2-laine dipool-antenni on lihtne ehitada ja ta annab (ka minu kogemustel) häid tulemusi. Seda enam kui ta töötab resonantsil ja 50 oomi kaabliga sobitub ta samuti üsna rahuldavalt.
Uurisin mitmetelt antenniteadlaste kirjutisi selliste antennide kohta ja soovitatakse pöörata tähelepanu nn. sümmetreerimisele . Kaabli nn. otse kokkuühendamine (kesksoon ühe-, sukk teise vibraatoriga) põhjustab kaabel-toiteliini märkimisväärset lisakiirgust ja suunadiagrammi muutusi.
Üheks lihtsamaks lahenduseks leidsin mina nn. 1/4 x k kaabellõiguga sümmetreerimise. Allapoole ripub siis 1/4 x k (kaabli lühendustegur) lainepikkune kaablilõik, mille alumise otsa kesksoon on tema sukaga kokku ühendatud ja kaabellõigu ülemine ots risti vastupidi toitekaabliga ühendatud (sukk kesksoonega <-> kesksoon sukaga). Kaabellõigu ja toitekaabli vahekauguseks on soovitatud min. 5 cm.
Mis selliselt teostatud sümmetreerimisest arvatakse
304EI/ES6EI

[mart63]

Kasutatakse 1:1 balunit.

[Kaljukits]

Lihtsaim variant on shoke balun.

[EINAR]

Minu 22 tolli ekraanilt paistab see Kaljukitse pakutud shoke balun vist enamvähem tegelike mõõtmetega (?)(kui kaabli jämeduse 5mm? järgi hinnata), seega u. 8 cm plasttoru peale keritud. Mis bändile see on ? Või sobib mitmele bändile?
Mul tuleb kevadel vaja neid kolme tükki: 20, 80 ja 160m bändide dipoolidele, valmis balunnide ostmine tuleks üsna kulukas (niipalju kui mina hindasid uurisin), ise tegemine oleks väga meelepärane!
Kuidas neid shoke balunne häälestada Ilmselt keerdude arvu valikuga ... ??

1/4 x k kaabelliini üheks eeliseks tundus mulle väga hea häälestusvõimalus - allarippuva kaabellõigu otsast saab järk-järgult juppe maha võtta kuni pingevälja indikaatori näit enam ei suurene ... ja seejuures ei pea antenni päris maha laskma ning valmis kaabliühendusi lahti-kinni jootma ...
304EI/ES6EI

[sombi]

Kaljukitse variant sobib väga laiale sagedusribale. Mida rohkem keerde, seda parem, eelkõige just madalamatel sagedustel.160m alas on keerdude arv ikka parajalt suur, lambist küll ei hakka pakkuma

[EINAR]

Tänud esialgsete infode eest!
Kui kellelgi veel mingeid sümmetreerimise variante/infosid pakkuda, oleks väga huvitatud.
Kevadel võtan järjekordse katsetuste seeria ette ka selles valdkonnas. Panen jälle aianurka üles pingevälja indikaatori ja püüan võrrelda selle näitude järgi, aga samuti kiirgust mõõta just sellest suunast, kuhu dipool nagu kiirgama ei peaks - nö kaabli kiirgust siis ? (Loodan, et ka Tecsun maailmaraadio on heaks abivahendiks oma S-meetriga ?)
Õnneks ei ole need konstruktsioonid keerulised ja ei vaja kalleid komponente, seega ei kulu palju aega ega raha sellistele katsetustele. Küll aga on tulemused siis nö oma silmaga nähtud ja käega katsutud just erinevate variantide omavahelise võrdluse seisukohast vaadatuna ...
304EI/ES6EI

[Kaljukits]

Choket saab ka kerida ferriidile. Siis kulub kablat vähem ja tuleb kompaktsem.

Net on neid erinevaid balunne pungil . Vali millist tahad!
Choke balun on tegelikult paispool (drossel), mis tõkestab KS tee tagasi kaablisse sukka mööda. Probleem tekib alati, kui on ühendus mittesümmeetrilise (koks kaabel) sümmeetrilisele (dipool vms.) vahel. Ma kerisin ka Kõu antennile selle vahele, sest antenn ise on sümmeetriline. Mida kõrgem on sagedus, seda vähem võib keerde olla -st. seda väiksem võib olla baluni induktiivsus (sukka mööda mõõdetuna). Suurem induktiivsus (rohkem keerde) ei ole paha, ainult, et tuleks kõrgematel sagesustel silmas pidada lisaks veel kahte detaili:
- pikem kaabel -suurem sumbuvus
- rohkem keerde - suurem nende vaheline mahtuvus ning ülekostvus.
Võib ka mõõta ja arvutada. See on imelihtne. Rusikareegel on, et Induktiivtakistus antud sagedusel peab olema vähemalt 1 suurusjärk (10 x) suurem kui kaabli enda lainetakistus - seega ca 0,5KOhm või suurem. Vastavalt sellele arvuta vajalik induktiivsus keskmisel töösagedusel ning keri selline choke, et sinnakanti kukub.

[EINAR]

Tänud asjaliku info eest!
... Seekord olin jah kuidagi taipamatu "balun" toksimisega Googlesse ...

http://hamuniverse.com/balun.html
http://www.rason.org/Projects/balun/balun.htm
http://en.wikipedia.org/wiki/Balun
http://dxzone.com/catalog/Antennas/Baluns/

304EI/ES6EI

[insener]

Kaljukitse pakutud 1:1 baluni variant on kõige parem. Keerde pane niipalju kui mahub. Vaata ka, et esimesed ja viimased keerud eraldi jääksid, siis on nendevaheline mahtuvus väiksem. Samuti soovitan sellise vahele panna transiiverist väljuvale kaablile. Siis ei vea toakolamöla ka kaabli varje kaudu õue. Ka tuleb kasuks kui panna need vahele toitekaablitele, ka 220V omadele. Sellised toroidid toiteahelatele võiksid olla suurema läbitavusega ja ka suuremate kadudega. Näiteks T130-26 ja T200-26, saab ELFA-st.
Möllasin nädalavahetusel maja peal ja panin 15tk. selliseid juba ära igale poole - telekad, valveseadmed, ruuterid, toiteplokid jne. Uskumatu, kui vaikseks jäi. Rõngad said ühtäkki otsa, aga oleks veel kohti kuhu panna. Kuhu vähegi saab, tuleks vanad võrgutrafod tagasi panna.

[Tonisee]

Kas need olid päris rõngad, või mingisugused kahest poolikust juhtme ümber pandavad?

[EINAR]

Minul andis häireid Elioni digiboksi toiteplokk. Avastasin selle juhuslikult kui tõmbasin ta võrgupistikust välja ja suureks üllatuseks jäi vastuvõtjas häirete pool vaiksemaks. Põhjustas mingit vilina taolist häiret.
Viisin ta raadiojaamadest u. 3m eemale, teise seinakontakti ja õnneks jäi vaikus majja!
Tegemist oli selle uuema, tikutopsi suuruse impulss toiteplokiga, vanem variant oli tal trafoga toiteplokk, hulga suurem ja raskem.

Ferriitrõngastest (antenni sobitusahelates) minu kogemustest niipalju, et suurematel võimsustel
(üle 200W ja just kõrgematel sagedustel) hakkavad nad saatereziimis märkimisväärselt soojenema ja see soojusenergia ei tule kusagilt mujalt kui transiiveri väljundastme võnkumiste arvelt - selle võrra jõuab aga niigi defitsiitset KS-energiat antenni vähem! Mina eelistaks siiski õhksüdamikuga sümmetreerimislülitusi.
Ilmselt panengi selle shoke baluni.

304EI/ES6EI

[Kaljukits]

Ferriitrõngastest (antenni sobitusahelates) minu kogemustest niipalju, et suurematel võimsustel
(üle 200W ja just kõrgematel sagedustel) hakkavad nad saatereziimis märkimisväärselt soojenema ja see soojusenergia ei tule kusagilt mujalt kui transiiveri väljundastme võnkumiste arvelt - selle võrra jõuab aga niigi defitsiitset KS-energiat antenni vähem! Mina eelistaks siiski õhksüdamikuga sümmetreerimislülitusi.
Ilmselt panengi selle shoke baluni.

Eks see soojuskadu tuleb nii või teisiti, ainult ferriitsüdamik on kompaktsem, ja seal on soojushulk ühikulisele pinnale nagu tuntavam (käega katsudes). Kui rõngas ei lähe küllastusse, st. ei ole liiga väike antud võimsusele ja õige läbitavusega ja õigete (mitte liiga suurte) keerdude arvuga, siis pole olulist vahet, kas kasutad rõnga- või õhksüdamikuga paispooli.

[insener]

Kas need olid päris rõngad, või mingisugused kahest poolikust juhtme ümber pandavad?

Need on päris head rõngad, aga ainult summutamiseks. Nendest (T130-26 ja T200-26) ei tehta Balune!!!!
Nendega summutad häireid.

[Tonisee]

Ma seda häirete summutamist silmas pidasingi - omal sarnased mured mitme VÄGA mürase QTH-ga millel mürade allikad on justnimelt kohalikud seadmed. Saaksid ehk enda poolt kasutatud ferriitide(rõngaste?) ELFA koodi vms vihjata?

[arvo]

Saaksid ehk enda poolt kasutatud ferriitide(rõngaste?) ELFA koodi vms vihjata?

Hmm, koodid on ju kirjas eespool..
Aga OK otselingid:
https://www.elfa.se/elfa3~ee_et/elfa/in ... 9-16&toc=0
https://www.elfa.se/elfa3~ee_et/elfa/in ... 6-27&toc=0