Maailma esimene

[Ambur]

Maailma esimene käsikabul ehk "Walkie-Talkie" (1941):

http://www.ww2gyrene.org/equipment_SCR_536.htm

Teema "Esimesed maailmas" laiatarbe elektroonikaseadmete kohta jätkub:
http://www.ambur.ee/lingid.html#lugu4

[Radioman]

Kui ma seda linki vaatasin, siis tuli mulle kohe silme ette pilt Heino Pedusaare legendaarsest raamatust "Raadiopraktika", Tallinn 1961 (vanemad mehed kindlasti mäletavad seda raamatut), kus õpetati, kuidas ise walkie-talkiet ehitada. Riistapuu töötas pisikeste raadiolampide peal, võimsust olevat 50mW ja töökaugus 1 km. Kui see raamat mulle kunagi kätte sattus, olin ise koolipoiss ja mäletan, et oli hirmus isu sellist saatjat-vastuvõtjat omada. Aga kuna ma ei suutnud jubinaid kokku saada ja ega teadmisi-oskusi kah eriti polnud, siis nii ta minust ehitamata jäigi.
Huvitav, kas on keegi kunagi sellise (või ligilähedaselt sellise) asjanduse ise valmis ka ehitanud...?

Terviklik ehituskirjeldus koos piltide ja skeemiga on siin: http://web.zone.ee/radioman/history/

walkie-talkie.jpg (74.14 KiB) Vaadatud 6798 korda

[ES1TL]

Kui see raamat mulle kunagi kätte sattus, olin ise koolipoiss ja mäletan, et oli hirmus isu sellist saatjat-vastuvõtjat omada. Aga kuna ma ei suutnud jubinaid kokku saada ja ega teadmisi-oskusi kah eriti polnud, siis nii ta minust ehitamata jäigi.
Huvitav, kas on keegi kunagi sellise (või ligilähedaselt sellise) asjanduse ise valmis ka ehitanud...?

Nagu copy-paste minu mälestustest . Eriti atraktiivseks tegi selle jaama fantastiline disain. Ja 1 km traadita sidet käsijaamaga -seegi oli kui DX. Sellest, et kunagi poisikesed taskuraha eest saavad osta PMR-i laadse jaama, ei osanud unistadagi.

[keri_saar]

Oi jah, siis peaks rääkima ära ka selle loo kust ma arvan, et ma selle raadiopisiku sain.
Te vist olete tähele pannud, et ABC ja Kaljukits teineteist sugulasteks peavad. Nojah, nii see on. Kunagi ammu aasta arve kirjutati siis 197... ,olin Tõnisel külas. Ma selline teise või kolmanda klassi poiss ja Tõnis vist juba keskkooli suur onu või nii. Lõbustas ta mind siis nii, et näitas kuidas saab telekal pildi eest ära keerata. Oli üks pisike ise tehtud vidin, mis krona patareiga töötas. Mul lõbu laialt. Vanad inimesed tahavad telekat vaadata ja mina muudkui krutin pilti eest ära. Lunisin siis seda vidinat Tõniselt endale ja ma saingi selle endale! See pisike karp sisaldas transistorit ja müstilisi traatpoole, mis tundusid väga ägedad. Kõrgtehnoloogia ühesõnaga. Kahjuks ei kestnud see lõbu kaua, sest patarei sai tühjaks ja kui pilt kadus eest, oli kohe teada kes on süüdi. Lõpuks ma kahtlustan, et keegi pani ta mu käest pihta,sest mul puudub igasugune mälestus mis tast edasi sai. Aga sellest ajast peale on nagu mingi kihk saata midagi eetrisse Eks neid sai siis hiljem ise ka ehitatud kui oskused piisavad olid. Saatjaid siis

[Kaljukits]

Kunagi ammu aasta arve kirjutati siis 197... ,olin Tõnisel külas. Ma selline teise või kolmanda klassi poiss ja Tõnis vist juba keskkooli suur onu või nii. Lõbustas ta mind siis nii, et näitas kuidas saab telekal pildi eest ära keerata. Oli üks pisike ise tehtud vidin, mis krona patareiga töötas. Mul lõbu laialt.

Keskkooli päevil ma vist ikka selliseid nalju enam ei teinud, pigem need jäid kuskile 5-7 klassi
(...aga sedasorti "halva eeskuju" andmine Sulle, Peep (alias ABC, alias Keri_saar, alias ES2APR), läks mul õnneks mõned aastakümned hiljem ka teist kordagi vist korda )

Aga see lugu, mille mu ema onutütre poeg Peep jutustas, on mul meeles küll. Tegemist oli nn. "televiisori segajaga" -lihtsa ühetransistorilise kronatoitel ja jalgratta aapteegi pakeliitkarpi vormistatud kõrgsagedus-generaatoriga. Teekond raadioside juurde algas aga minulgi selle samase viguriga. Mõtlesin esmalt juurde moduleerimise võimaluse ühe omavalmistatud heligeneraatori abil, mille väljundtrafo sekundaari ühendasin "segaja" transi baasiahelasse (transistoriks oli 8 kopikat maksnud prahipoest ostetud markeerimata Pöögelmani tehase KS trans - mingi Π416). Hakkas kenasti FM-i tegema ja suure raadioga sai seda ka kuulata. Päris mitmekümne meetri kauguselt kohe kostis. Antenniks meetrine traadijupp. Minu maailma esimene -aga oli hea tunne küll. "Ma tean, mida sa tundsid" oleksin tahtnud öelda Popovile siis
Hiljem asendas heligeneraatorit "Astra 4" lintmakk ja antengi pikenes paarikümnele meetrile. Sagedus 4,1m ehk 73,2MHz jäi tolleaegse ULL ringhäälingu bändi kõrgemasse otsa. Keila sai kenasti kaetud ja klassivendade sünnadele minnes ei pidanud enam makki ega linte kaasa võtma.

[bob]

http://www.youtube.com/watch?v=kikw0ZXb ... re=related[/quote]
Mul on keldris täiesti töötav citizeni 1983 või 87 aku pealt töötav portatiivne.
Aastat täpselt ei mäleta. 9v pinge pealt.

[officer]

...räägiks oma üliõpilase praktika päevilt lenini pst. küberis terve 3.korruse hõivanud "raalist" Minsk 3; aga ma ei tee seda...

[Kaljukits]

Nüüd pisike viktoriini küsimus. Mis oli N-Liidu esimese kolmanda põlvkonna arvuti nimi ja kus viidi läbi selle tööstusliku eksemplari esmakatsetused?

[officer]

vist Nairi, numbrit ei mäleta, ....ENSV Plaanikomiteesse pandi ka selline üles, oli see katsetamine või midagi muud, ei mäleta

[Kaljukits]

vist Nairi, numbrit ei mäleta, ....

Täpselt nii Nairi-3. Lähemalt selle kuu Inseneerias.

[Kaljukits]

Ärge ronige teemast kõrvale! Teemaks jäägu maailma esimesed personaalselt kasutatavad, laiatarbe elektroonikaseadmed. Kiviaja supperarvutite ja muude tehnikaimede jaoks võib uue teema teha.

Siiani on teema ikka "Maailma esimesed", mitte "maailma esimesed personaalselt kasutatavad, laiatarbe elektroonikaseadmed". Aga miks mitte ka selline teema teha.

[Kaljukits]

Nairi-3 oli meie toleaegse maalima esimene kolmanda põlvkonna arvuti. Huvitav fakt just seetõttu, et masin toimetas esimesena just Eestis. Ja seda ei otsinud ma kuskilt netist märgusõna "the world's first" vms. alt, vaid teadsin seda seetõttu, et tegin selles asutuses oma diplomipraktika ning diplomprojektigi.

[Ambur]

Siiani on teema ikka "Maailma esimesed", mitte "maailma esimesed personaalselt kasutatavad, laiatarbe elektroonikaseadmed". Aga miks mitte ka selline teema teha.

Arvan, et personaalselt kasutatavate, laiatarbe elektroonikaseadmete ajaloo kokkutoomine ühe teema alla, mida suurem osa meist ka kasutanud, huvitab inimesi vast rohkem, kui kellegi uhkeldamine mingi supperseadmega, mida tema kunagi kusagil näinud on. Aga see selleks, ei viitsi rohkem vaielda.

Las jääda siis mittelaiatarbe teemaks. Maailma esimene supperarvuti on siin (1960). Teie pakutud polnud esimesed:
http://www.npr.org/2011/06/19/137280862 ... e-desk-set

[officer]

to Kaljukits: palun kooskõlasta oma postituse sisu edspidi siinse isehakanud arvamusliidri Ambur'iga

[Kaljukits]

Ah tühiasi, eks meil kõigil ole vahel paremad, vahel halvemad päevad, mõtted.