Sidetornid ( fotod )
-
Valdur
- Surfan raadiolainetel

- Postitusi: 112
- Liitunud: R Juul 14, 2006 8:44 pm
- QTH: 000000
- Asukoht: Võrumaa, Obinitsa oinapää talu
Tallinna Teletorn
Teletorn on kõrgeim ehitis Tallinnas - torni kõrgus on 314 meetrit. Külastajatele avatud vaateplatvorm asub 170 meetri kõrgusel.
Suurepärane raadioside koht!
Teletorn on kõrgeim ehitis Tallinnas - torni kõrgus on 314 meetrit. Külastajatele avatud vaateplatvorm asub 170 meetri kõrgusel.
Suurepärane raadioside koht!
Viimati muutis Valdur, N Mär 20, 2008 10:11 am, muudetud 1 kord kokku.
Valdur , PMR jaam Cobra 525
K L O O S T R I - L I N N U V A A T L U S T O R N ( Matsalu LK) 14 m
1990. aastate keskel Spithamist Kloostrisse teisaldatud endise piirivalvetorni kõrgus on 14 m, vaheplatvorm paikneb 8 m kõrgusel. Ülevaade luhale ja roostiku idapoolsele osale. Võimalus jälgida Kasari kevadist üleujutust, luhal peatuvaid pardi-, hane-, luige- ja kurvitsate parvi, samuti ringi uitavaid põtru ning metskitsi. Siin lendab ka ligiduses pesitsevaid või toiduotsingul olevaid toonekurgi ja hallhaigruid ning kotkaid. Ligikaudu 4000 hektari suurune Kasarit ja selle harujõgesid ümbritsev üleujutatav luht on liigendatud põõsaribadega ning seetõttu täies ulatuses raskesti jälgitav. Siiski annab tornist avanev vaade hea võimaluse saada osa luhaalade suurest avarusest õrna pinnast ja siin pesitsevaid linde kahjustamata


1990. aastate keskel Spithamist Kloostrisse teisaldatud endise piirivalvetorni kõrgus on 14 m, vaheplatvorm paikneb 8 m kõrgusel. Ülevaade luhale ja roostiku idapoolsele osale. Võimalus jälgida Kasari kevadist üleujutust, luhal peatuvaid pardi-, hane-, luige- ja kurvitsate parvi, samuti ringi uitavaid põtru ning metskitsi. Siin lendab ka ligiduses pesitsevaid või toiduotsingul olevaid toonekurgi ja hallhaigruid ning kotkaid. Ligikaudu 4000 hektari suurune Kasarit ja selle harujõgesid ümbritsev üleujutatav luht on liigendatud põõsaribadega ning seetõttu täies ulatuses raskesti jälgitav. Siiski annab tornist avanev vaade hea võimaluse saada osa luhaalade suurest avarusest õrna pinnast ja siin pesitsevaid linde kahjustamata

Viimati muutis Ralfwind, K Okt 07, 2009 8:10 pm, muudetud 2 korda kokku.
P E N I J Õ E - L I N N U V A A T L U S T O RN (Matsalu LK) 7m
1976. aastal ehitatud ja kolm aastat tagasi taastatud torni kõrgus on 7 m, asukoht Penijõe vasakul kaldal roostiku servas. Vaade Kasari deltaharude vahel laiuvale ligikaudu 3000 hektari suurusele roostikule, mis on üks põnevamaid biotoope Matsalu looduskaitsealal.
Kevadõhtuti ja -öösiti huikab roostikus hüüp, nagu undaks tuul tühjas pudelis ning laulavad arvukad roostikulinnud – kõrkja-roolinnud, roo-ritsiklinnud, huigud jt.
Päeval häälitsevad rootsiitsitajad, lamandunud roost paistavad pesitsevate kühmnokk-luikede valged seljad, jõel ja üleujutatud roostikus tegutsevad kajakad, haned, pardid ja sõtkad.
Suvel võib silmapiirini ulatuv lage rooväli tunduda üsna üksluine, sest siinsed elanikud peidavad end kuni 4 m kõrguseks kasvanud roomüüri varju.
Kannatlik vaatleja märkab siiski ka kesksuvel elumärke, näiteks roo kohal liuglevat roo-loorkulli või võimsat merikotkast.

1976. aastal ehitatud ja kolm aastat tagasi taastatud torni kõrgus on 7 m, asukoht Penijõe vasakul kaldal roostiku servas. Vaade Kasari deltaharude vahel laiuvale ligikaudu 3000 hektari suurusele roostikule, mis on üks põnevamaid biotoope Matsalu looduskaitsealal.
Kevadõhtuti ja -öösiti huikab roostikus hüüp, nagu undaks tuul tühjas pudelis ning laulavad arvukad roostikulinnud – kõrkja-roolinnud, roo-ritsiklinnud, huigud jt.
Päeval häälitsevad rootsiitsitajad, lamandunud roost paistavad pesitsevate kühmnokk-luikede valged seljad, jõel ja üleujutatud roostikus tegutsevad kajakad, haned, pardid ja sõtkad.
Suvel võib silmapiirini ulatuv lage rooväli tunduda üsna üksluine, sest siinsed elanikud peidavad end kuni 4 m kõrguseks kasvanud roomüüri varju.
Kannatlik vaatleja märkab siiski ka kesksuvel elumärke, näiteks roo kohal liuglevat roo-loorkulli või võimsat merikotkast.
Viimati muutis Ralfwind, K Okt 07, 2009 8:10 pm, muudetud 1 kord kokku.
K E E M U - L I N N U V A A T L U S T O R N ( Matsalu Lk) 6m
Üheksakümnendate keskel rajatud kuue meetri kõrgune torn asub Matsalu lahe lõunakaldal Keemu kalasadama juures.
Siit avaneb vaade: kesklahe saartele ja rootuttidega madalale siselahele – väikesed ja üsna roostunud saared ranna lähedal pakuvad häid pesitsusvõimalusi kajakatele, tiirudele, hallhanele, rääkspardile jt. Kevaditi kogunevad saarte ümbruse madalasse vette ja rootuttide vahele luiged (loendatud kuni 12 000 ühel päeval), kosklad, mitut liiki pardid ja vardid, kividel kuivatavad ennast kormoranid. rannaniitudele – suured lagedad rannaniidud on suurte lagle-, hane- ja sookureparvede rändepeatuspaigaks ning kurvitsatele suurepäraseks peatus- ja pesitsusalaks.
Eriti pilkuköitev on umbes poolteist kuud kestev valgepõsk-laglede rändeaeg (aprill-mai), mil niitudele ja kahjuks ka ümbruskonna põldudele kogunevad toituma kuni 10 000 isendilised lagleparved.

Üheksakümnendate keskel rajatud kuue meetri kõrgune torn asub Matsalu lahe lõunakaldal Keemu kalasadama juures.
Siit avaneb vaade: kesklahe saartele ja rootuttidega madalale siselahele – väikesed ja üsna roostunud saared ranna lähedal pakuvad häid pesitsusvõimalusi kajakatele, tiirudele, hallhanele, rääkspardile jt. Kevaditi kogunevad saarte ümbruse madalasse vette ja rootuttide vahele luiged (loendatud kuni 12 000 ühel päeval), kosklad, mitut liiki pardid ja vardid, kividel kuivatavad ennast kormoranid. rannaniitudele – suured lagedad rannaniidud on suurte lagle-, hane- ja sookureparvede rändepeatuspaigaks ning kurvitsatele suurepäraseks peatus- ja pesitsusalaks.
Eriti pilkuköitev on umbes poolteist kuud kestev valgepõsk-laglede rändeaeg (aprill-mai), mil niitudele ja kahjuks ka ümbruskonna põldudele kogunevad toituma kuni 10 000 isendilised lagleparved.
Viimati muutis Ralfwind, K Okt 07, 2009 8:10 pm, muudetud 1 kord kokku.
Tere Ralfwind!
Nagu näha, käid mööda huvitavaid matkaradu ja teed tänuväärset tööd pemariside harrastajatele. Olen sinu andmete järgi kirja pannud (oma kodulehele) nii mõnedki vaatlustornid, kus pole ise veel käinud.
Kahju ainult, et sul pole kaasas GPS-i, saaks nende vaatlustornide täpsemad koordinaadid, mille juures käid, siis ka täpsemad lokaatorid välja arvutada.
Jõudu Sulle matkaradadel! Ambur
Nagu näha, käid mööda huvitavaid matkaradu ja teed tänuväärset tööd pemariside harrastajatele. Olen sinu andmete järgi kirja pannud (oma kodulehele) nii mõnedki vaatlustornid, kus pole ise veel käinud.
Kahju ainult, et sul pole kaasas GPS-i, saaks nende vaatlustornide täpsemad koordinaadid, mille juures käid, siis ka täpsemad lokaatorid välja arvutada.
Jõudu Sulle matkaradadel! Ambur
73! Ambur / 3Ø4MR / ES2RDX
Koduleht: http://www.ambur.ee
Koduleht: http://www.ambur.ee
S O O N T A G A N A - V A A T E T O R N 14m (Pärnumaa)
See on torn muinaslinnas ehk "kadunud maailmas", kust on voimalik raadiosidet pidada.(Koonga vallas)
Saabumine Soontagana vaatetorni on nagu liikumine tsivilisatsioonist tundmatusse minevikku.
Läbida tuleb jalgsi metsasalu ning jõudes puudepiirile, hämmastab esmalt avanev vaatepilt. Ees on avar lagendik,
mõned üksikud muinashooned kivid ja vaatetorn.
Siin oli kunagine arvatav meresadam kuhu randusid ka viikingid
Soontagana on nüüdseks rannikust mitmekümne
kilomeetri kaugusel ning laevade jaoks ligipääsematu.
Legendi kohaselt soo paistnud vaatajaile veel 19. sajandil välja nagu katkematu merepind kuni rannikuni.

(Peab endale selle GPS-i hankima, siis saab ka kunagi need sidetornid täpsemalt kaardistatud.!)
See on torn muinaslinnas ehk "kadunud maailmas", kust on voimalik raadiosidet pidada.(Koonga vallas)
Saabumine Soontagana vaatetorni on nagu liikumine tsivilisatsioonist tundmatusse minevikku.
Läbida tuleb jalgsi metsasalu ning jõudes puudepiirile, hämmastab esmalt avanev vaatepilt. Ees on avar lagendik,
mõned üksikud muinashooned kivid ja vaatetorn.
Siin oli kunagine arvatav meresadam kuhu randusid ka viikingid
Soontagana on nüüdseks rannikust mitmekümne
kilomeetri kaugusel ning laevade jaoks ligipääsematu.
Legendi kohaselt soo paistnud vaatajaile veel 19. sajandil välja nagu katkematu merepind kuni rannikuni.

(Peab endale selle GPS-i hankima, siis saab ka kunagi need sidetornid täpsemalt kaardistatud.!)
Viimati muutis Ralfwind, K Okt 07, 2009 8:11 pm, muudetud 1 kord kokku.
- Hiiu Tom (ES1GB)
- Veteran

- Postitusi: 365
- Liitunud: K Okt 19, 2005 9:36 am
- QTH: KO29ii
- Asukoht: Tallinn-Nõmme
Mina tean kahte lahedat torni. Üks asub Iisaku linnas, ida-virumaal, 25m kõrge palkehitis künka otsas. Mega kaugele näeb selle torni otsast. Teine asub Tudusoo maastiku kaitsealal, mingi 15m kõrge, keset sood. Sealt nii lahedat vaadet ei avane aga see-eest näeb vahest metsloomi. Mina nägin seal karupoega 10m kauguselt. Oli teine kuulnud, et me tuleme ja kase otsa roninud. Lasime sealt kähku jalga, et mitte hakata mõmmiku emmele oma heatahtlikkust tõestama. 
President Lincoln
1/2 wl vertical
1/2 wl vertical
Ise pole sealt veel proovinud, aga eelmisel suvel rääkisin oma kodust Tabasalus (maja seest) kahe soomlasega, kes just sealt breikasid ja tulid väga tugevalt.hall kass kirjutas:Kas keegi Tallinnas Oleviste kiriku vaateplatvormilt ka lällata on üritanud? Kui mina seal kevadel käisin, polnud mul veel lällareid...
Aga hea, et meelde tuletasid, peaks ise ka proovima.
73! Ambur / 3Ø4MR / ES2RDX
Koduleht: http://www.ambur.ee
Koduleht: http://www.ambur.ee
Kindlasti mõjutab. Ilmselt breikasid nad mitmes suunas ja minuga sidetades olid ka minupoolses küljes (või põhjapoolses, kui tahtsid sidet Soomega, ka see jääb siiapoole küljega avatuks).hall kass kirjutas:Huvitav, kuspool torni need sommid siis asusid tol hetkel... mõtlen nimelt, et kas tornikiiver võib sidele mingit mõju avaldada (peegeldumised jms)?
73! Ambur / 3Ø4MR / ES2RDX
Koduleht: http://www.ambur.ee
Koduleht: http://www.ambur.ee
K A B L I - L I N N U V A A T L U S T O R N - kõrgus u 7 meetrit
Vana Pärnu-Riia mnt Kabli ja Häädemeeste piirkonnas paiknevad need tornid.
Üks torn on kohe kabli linnvaatlusjaama läheduses. Sealt olevat selge ilmaga näha ka merest paistvat saart. Mitmed aastad tagasi puhkasin seal tihti. Ikka näitas vahest mobiiltelefon nt Rootsi operaatorite võrkusid hea selge ilmaga augusti kuus. Seal head eeldused levitestide õnnestumiseks.
Arvatavasti tundlikku kabulaga võimalik ka sooritada PMR 446 side tornist Ruhnu või Kihnu saarele.
Seoses eeldatava 6-nda Läänemere PMR 446 testiga on ilmselge , et see koht omab päris soodsat positsiooni side saamiseks Läänemerel liikuva laevaga.
Vaata ka fotot tornist:


Vahemaad: Kabli - Ruhnu 73 kuni 76 km-t
Kabli - Kihnu 28 kuni 32 km-t
Vana Pärnu-Riia mnt Kabli ja Häädemeeste piirkonnas paiknevad need tornid.
Üks torn on kohe kabli linnvaatlusjaama läheduses. Sealt olevat selge ilmaga näha ka merest paistvat saart. Mitmed aastad tagasi puhkasin seal tihti. Ikka näitas vahest mobiiltelefon nt Rootsi operaatorite võrkusid hea selge ilmaga augusti kuus. Seal head eeldused levitestide õnnestumiseks.
Arvatavasti tundlikku kabulaga võimalik ka sooritada PMR 446 side tornist Ruhnu või Kihnu saarele.
Seoses eeldatava 6-nda Läänemere PMR 446 testiga on ilmselge , et see koht omab päris soodsat positsiooni side saamiseks Läänemerel liikuva laevaga.
Vaata ka fotot tornist:


Vahemaad: Kabli - Ruhnu 73 kuni 76 km-t
Kabli - Kihnu 28 kuni 32 km-t
Viimati muutis Ralfwind, K Okt 07, 2009 8:11 pm, muudetud 1 kord kokku.
KIIPSAARE TULETORN -Saaremaa , Harilaiu poolsaarel 25m
Tuletorn on veel täiesti olemas, omamoodi Piisa torn Eesti moodi
Asub Saaremaa Läänerannikul, Harilaiu poolsaarel
Kunagi oli seal tuumareaktor, seega peaks kiirgustase olema teataval nivool. Torn asutati 1879 ning rekonstrueeriti 1933
Sinna saab ronida.


Tuletorn on veel täiesti olemas, omamoodi Piisa torn Eesti moodi
Asub Saaremaa Läänerannikul, Harilaiu poolsaarel
Kunagi oli seal tuumareaktor, seega peaks kiirgustase olema teataval nivool. Torn asutati 1879 ning rekonstrueeriti 1933
Sinna saab ronida.


Viimati muutis Kuuno, K Okt 07, 2009 8:14 pm, muudetud 1 kord kokku.



