PMR446 antennid

[Ambur]

Valik PMR446 antenne saksa interneti kaupluselt "NEUNER".
https://www.pmr-funkgeraete.de/produktg ... eite-.htm?

[Radioman]

Kui on hakatud tootma kabulatele tööstuslikke baasantenne, nagu sealt lehelt näha on, siis võib-olla hakatakse varsti tootma ka selliseid kabulaid, millel on juba tehase poolt lisaantenni ühendamise võimalus olemas.

...kuigi samas pmr-i formaat seaduse järgi ei näe vist küll ette mingeid teisi antenne, kui need, millega nad tehasest tulevad.
...saa sa siis nüüd neist asjadest aru...

[es1dc]

Eks elu teeb omad korrektiivid. Mingi aeg tagasi kirtsutasid võimsad audiobrändid ka nina igasugu mp3-de ja isekirjutatud cd-de peale. Nüüd mängivad kõikide tootjate pillid peaaegu kõiksugu plaate. Pmr kui toode on ju olemuselt piisavalt lihtne ja ka odav, ning kui standardid väga jäigad on, siis ei saa ju uute mudelitega turule tulla ja toodet edasi arendada. Praegu saab müügiargumendiks näiteks lisaantenni võimalus, edasi võiks toodet arendada selles suunas, et laadimiseks on mingi päikesepatarei. Just ükspäev vaatasin TI infolehte, et neil selline toode, mis muundab alates 0,3 voldisest pingest näiteks 6 voldise pinge (laadimiseks, kuna toiteks on rohkem voolu vaja). Kui see selline laadimisvõimalus pmr-i külge aretada ( esimeses järgus ilmselt läheb mobladele ja pda-dele) siis on kasutajal aparaat, mille akusid ei pea tema laadima, vaid piisab kui jätab selle valguse kätte. Lihtne, mugav

[Ambur]

Kui on hakatud tootma kabulatele tööstuslikke baasantenne, nagu sealt lehelt näha on, siis võib-olla hakatakse varsti tootma ka selliseid kabulaid, millel on juba tehase poolt lisaantenni ühendamise võimalus olemas.

...kuigi samas pmr-i formaat seaduse järgi ei näe vist küll ette mingeid teisi antenne, kui need, millega nad tehasest tulevad.
...saa sa siis nüüd neist asjadest aru...

Selliseid kabulaid on täiesti olemas ja ka müügil...
https://www.pmr-funkgeraete.de/produktg ... eite-.htm?
Kuigi jah PMR446 kasutamise reeglid ütlevad midagi muud...aga eks needki muutuvad.

[Mouser]

Reeglid ytlevad, et v2ljundv6imsus ei tohi yletada 500mW, antenni kohta ei saa reegleid kehtestada.

[Ambur]

Reeglid ytlevad, et v2ljundv6imsus ei tohi yletada 500mW, antenni kohta ei saa reegleid kehtestada.

Tegelikult on reeglites küll "Efektiivne kiirgusvõimsus ei tohi ületada 500 mW", mis tähendab antennist väljakiirguvat energiat mitte saatjavõimsust ja mida kitsama suunadiagrammiga antenn, seda suurem see on (kogu energia jaotub kitsamale alale) aga ...
Kui võtta näiteks vertikaalne GP antenn, mille horisontaalne suunadiagramm on 360*, siis ühte suunda läheb ainult 1/360 sellest 500 mW-ist, ehk 500 mw/360 = 1,3 mW...
Tähendab, et ka yagi antenniga, mille suunadiagramm on näiteks 15* (kogu võimsus jaotub 15 kraadi peale), läheb vastaskorrespondendi antenni suunas 1/15 võimsusest, ehk ainult 500 mW/15 = 33,3 mW...
Nii et kõik oleneb sellest, millise nurga alt asja vaadata...

[es5qa]

ÄRGE unustage yagi antenn millel on 15 kraadi suuna diagramm on olemas ka VEEL VÕIMENDUSTEGUR ja see ei ole väike dB(detsibell)!!!Siis arvutage mitu Watti iga kraadi peale tuleb!

[Ambur]

ÄRGE unustage yagi antenn millel on 15 kraadi suuna diagramm on olemas ka VEEL VÕIMENDUSTEGUR ja see ei ole väike dB(detsibell)!!!Siis arvutage mitu Watti iga kraadi peale tuleb!

Ükski antenn ei võimenda ise signaali. Antenni nn "võimendustegur" ongi tema efektiivsus (kasutegur), palju see suudab jaama kogu väljundvõimsusest saata eetrisse teadud suunas. Mida kitsam on suunadiagramm, seda suurema protsendi suudab antenn olemasolevast võimsusest ära kasutada. See, mis läheb vastaskorrespondendi antenni suunas, ongi efektiivne kiirgusvõimsus, ülejäänud on kõik ebaefektiivne.
Ka vastuvõtul on antenni "võimendusteguriks" selle kasutegur, kui suure protsendi ta suudab eetrist tulevast nõrgast signaalist vastu võtta.

[ES7TR]

Suuremate kogemustega raadiomeestel on hea ütlus - "Parim võimendi on antenn". Miks siis?

Siin on kõik seletatav terminiga, mida kutsutakse "signaal/müra suhe" (ingl. k. signal/noise ratio, S/N ratio), see on kogu sidetamise "A ja O" ("algus ja ots", nagu juba vanasti öeldi).

Üldiselt (on imelikke erandeid) on oluline et vastuvõtja sisendis oleks kasulik signaal tugevam (kuipalju just, sõltub mitmetest asjaoludest) kui erinevatest kohtadest saadud müra, muidu pole vastuvõtja võimeline signaali arusaadavalt väljastama - müra summutab signaali. Enamasti on vastuvõtja tundlikkus saadaoleva elemendibaasi abil viidud sellele võimaliku max headuseni. Signaalita olukorras kuuleme põhiliselt kõige esimese võimendusastme omamüra, selle signaal/müra suhe ongi määrav, järgnevate astmete omamüra ei lisa sellele eriti midagi.
Kuna vastuvõtja tundlikkus on juba maksimaalne ja saatja võimsus ka piiratud, saame asja paremaks teha vaid asukoha (kõrgus, vaba vaade, ...) valikuga ja antennidega nipitades.

Antenni teeb võimenditest paremaks see, et ta ise ei tekita müra nagu võimendusastmed seda teevad. Ja mis veel, heast antennist on kahekordne kasu, nii saatel kui vastuvõtul... Eetrimürast (kosmiline-, soojusmüra, raadiohäirete allikad) seekord ei räägi... Antenni võimendustegurit arvutatakse või mõõdetakse isotroopse (punktallikas, kiirgab kõigis suundades võrdselt, praktiliselt sellist ei esine) antenni või siis dipoolantenni suhtes. Sellest ka "suhteline" mõõtühik - dB (detsibell).

Kõik antenni andmed on "pööratavad", saaterežiimil mõõtes (mis lihtsam) saadud andmed on kehtivad ka vastuvõtjaga ühendades. Seepärast võime lihtsamalt rääkida ainult antenni kiirgamisest (saatel) ja jätta eraldi rääkimata antenni omadustest vastuvõtul.

Isotroopne antenn (see teoreetiline, punktallikas) kiirgab kõigis suundades võrdselt, tema suunadiagramm on ringi-, täpsemalt öeldes isegi kerakujuline. Dipoolantennil ("kera" asemel "toroid") aga on juba selle suhtes positiivne võimendustegur (täpset suurust ei mäleta peast) ja andmete võrdlemisel peaks teadma, kumbaga võimendustegurit võrreldakse, väärtused on nende erinevuse võrra ka erinevad.

Mis on aga vertikaalpolaarsusega lihtsale dipool- või 1/4λ antennile omapärane, on see et nende kiirgus suundub põhiosas maapinnast kõrgemale. Selles suhtes on märksa parem 5/8λ antenn, mille suunadiagramm on maapinnale lähemale suunatud - sidekaugus on maapealsete jaamade vahel suurem.

Antenni võimendustegur saadaksegi selle arvelt et kiirgus koondatakse soovitud suunda. Heade suundantennide omapäraks on lisaks kõigele heale selline puudus, et nt. mingist külgsuunast tulev (lihtsama antenniga kuuldav) nõrgem signaal jääb sellega avastamata. Võimendustegurist saame rääkida just ühes kindlas suunas, enamuses muudes suundades on see negatiivne. Ei pea just arvama et "üks suund" parasjagu 1/360 ringist ehk 1 kraad on, aga piltlikuks võrdluseks ta sobib. Ka ei ole antenni "kasutegur" (et kui suure osa ta saatja võimsusest eetrisse kiirgab) kuigivõrd sõltuvuses võimendustegurist, pigem antenni materjalist (ilmselt on hõbedast antenn parem kui alumiiniumist tehtu), sobitusest ja muust.

[Ambur]

100% nõus ütlusega, et kõige parem võimendaja on antenn, sest antenni kasutegurist (võimendusest) olenebki kui suure protsendi eetrikaudu tulevast nõrgast signaalist saab kätte puhtalt, enne seda koos müradega võimendamata.
Aga ka puhtast hõbedast valmistatud nn ideaalne antenn võib saada eetrist kätte kuni 100% sinna tulevast signaalist, mitte rohkem. Kui antenni tuleb eetrist signaal 10uV ei saa ka kõige parem antenn teha sellest näiteks 20uV.
Tahan sellega õelda, et antenni puhul oleks ikkagi õigem rääkida kasutegurist, mitte võimendustegurist.

[ES7TR]

Kui antenni tuleb eetrist signaal 10uV ei saa ka kõige parem antenn teha sellest näiteks 20uV.
Tahan sellega õelda, et antenni puhul oleks ikkagi õigem rääkida kasutegurist, mitte võimendustegurist.

Siinkohal võiks rääkida kasuliku signaali väljatugevusest (mis ei sõltu vastuvõtuantennist) vastuvõtukohas.

Sama väljatugevuse puhul saame erinevate antennidega (erineva võimendusteguriga) ka erinevad signaali nivood, kasvõi näitena 10µV, 6dB suurema võimendusteguriga antenniga aga juba 20µV. Seega parema antenniga saame ikka parema signaali ja sellega suurema signaal/müra suhte, mida meil vaja ongi. Kuuleme nõrgemaid signaale ja saavutame suuremaid sidekauguseid.

Terminid e. oskussõnad on mingil määral ka kokkuleppe küsimus. Siiski on enamik neist juba enne meid paika pandud / kokkulepitud. Et mitte eestikeelset antenniteooriat ümber kirjutada (mõttekas on omavahel ühes ja samas keeles rääkida, et mitte segadust tekitada), jääks siiski olemasolevate juurde...

[Ambur]

Terminid e. oskussõnad on mingil määral ka kokkuleppe küsimus. Siiski on enamik neist juba enne meid paika pandud / kokkulepitud. Et mitte eestikeelset antenniteooriat ümber kirjutada (mõttekas on omavahel ühes ja samas keeles rääkida, et mitte segadust tekitada), jääks siiski olemasolevate juurde...

Täiesti nõus ega soovigi hakata eestikeelseid termineid ümber kirjutama.
Aga rääkides ainult antennide võimendusteguritest (mainimata, et need heade antennide võimenduse dB-id antakse suhtes poollaine dipooli ehk nn võrdlusantenni, selle kehva kasuteguriga, mitte suhtes antenni tuleva signaaliga) ongi paljudele jäänud pähe arusaamine antennist kui signaali võimendajast (tee hea võimendusega antenn ja saad jaama 10W-ist 30W).