lõputransi kontroll
lõputransi kontroll
Tere,
nagu me teame, pole lolle küsimusi olemas, seega
palun õpetust, üsna puust ja punaselt, kuidas kontrollida võimendi lõputransi korrasolekut.
Võimendiks on President LA-60
Skeemi peal on kirjas RMS94 k 70
Transi enda pealt ühtegi tähte ega numbrit ei leia.
Mis asendis peab tester olema mida peaks see näitama, kui asi korras?
nagu me teame, pole lolle küsimusi olemas, seega
palun õpetust, üsna puust ja punaselt, kuidas kontrollida võimendi lõputransi korrasolekut.
Võimendiks on President LA-60
Skeemi peal on kirjas RMS94 k 70
Transi enda pealt ühtegi tähte ega numbrit ei leia.
Mis asendis peab tester olema mida peaks see näitama, kui asi korras?
304ACJ
ES3ACJ
ES3ACJ
- Kaljukits
- Moderaator

- Postitusi: 5382
- Liitunud: P Aug 06, 2006 8:56 pm
- QTH: KO29EH
- Asukoht: Keila KO29EH
- Kontakt:
Kahjuks ei tea seda skeemi ega ole ka kuskilt hetkel vaadata. Kui tegu on pi-polaar transiga, saab testriga üsna lihtsalt seda mõõta. Väljatransistori puhul ei oskagi tesatriga proovimise nõu anda, peaks vastava mõõtjaga mõõtma.
Pi-polaar võimsus-transi puhul, kui tüüpi ei teagi, on kollektor kindal peale koos radiaatoriga, seega üks väljaviik kolmest on transi korpusega koos (testriga mõõtes 0 oomi). Ülejäänud kahest väljaviigust on üks baas ja teine emmiter. Pi-polaar transi sees on nagu kaks dioodi: baas-kollektor ja baas-emmiter. Sõltuvalt transi juhtivusest (PNP või NPN) on need dioodid sama pidi (pnp puhul ühte ja npn puhul teist pidi). Dioodi testriga mõõtes peab see ühte pidi olema väga pisikese, teist pidi väga suure takistusega. Nii leiadki baasi. Lisaks sellele, kui trans on korras, on ta siire kollektor-emmitter mõlemat pidi mõõtes üsna kõrgeoomiline. Rikkis transi puhul on kollektor-emmiter siire tavaliselt kas lühises või kaunis väikese takistusega. Harilikult on siis ka rikkis üks kahest siirdest (B-K või B-E).
Ja mõõta tuleb ikka siis, kui vähemalt 2 jalga on skeemist lahti, et skeemi ahelad mõõtmist ei mõjutaks.
Pi-polaar võimsus-transi puhul, kui tüüpi ei teagi, on kollektor kindal peale koos radiaatoriga, seega üks väljaviik kolmest on transi korpusega koos (testriga mõõtes 0 oomi). Ülejäänud kahest väljaviigust on üks baas ja teine emmiter. Pi-polaar transi sees on nagu kaks dioodi: baas-kollektor ja baas-emmiter. Sõltuvalt transi juhtivusest (PNP või NPN) on need dioodid sama pidi (pnp puhul ühte ja npn puhul teist pidi). Dioodi testriga mõõtes peab see ühte pidi olema väga pisikese, teist pidi väga suure takistusega. Nii leiadki baasi. Lisaks sellele, kui trans on korras, on ta siire kollektor-emmitter mõlemat pidi mõõtes üsna kõrgeoomiline. Rikkis transi puhul on kollektor-emmiter siire tavaliselt kas lühises või kaunis väikese takistusega. Harilikult on siis ka rikkis üks kahest siirdest (B-K või B-E).
Ja mõõta tuleb ikka siis, kui vähemalt 2 jalga on skeemist lahti, et skeemi ahelad mõõtmist ei mõjutaks.
Viimati muutis Kaljukits, P Nov 18, 2007 12:25 pm, muudetud 1 kord kokku.
73! de ES1TL, ES2TL, 3Ø4TL
- Kaljukits
- Moderaator

- Postitusi: 5382
- Liitunud: P Aug 06, 2006 8:56 pm
- QTH: KO29EH
- Asukoht: Keila KO29EH
- Kontakt:
Võimsustransidel ikka harilikult on (kuigi võib olla erandeid-pole enam kaua neid tinutanudPagan kirjutas:Aga kui on tegemist kõrgsigadus transiga siis ei ole alati nii et kollektor on kindla peale korpuses.
73! de ES1TL, ES2TL, 3Ø4TL
- äpu
- Moderaator

- Postitusi: 1097
- Liitunud: T Veebr 01, 2005 12:14 pm
- QTH: KO29JK
- Asukoht: Tallinn.Lasnamägi.
Tavaliselt ei ole kollektor radikaga mitte ühenduses RF-i puhul.Mis puutub aga väljakaid siis saab ka neid testriga mõõta aga see jutt läheb väga keeruliseks.Niipalju,et peab olema digi tester ja jalgevahel võib olla lühis ja samas vahetades polaarsusi kaob lühis j.n.e.
Aga kui ei tööta siis on enamalt jaolt on trants jala ämbri pistnud.
Aga kui ei tööta siis on enamalt jaolt on trants jala ämbri pistnud.
Tervitades Äpu! es1ate 73!
304ET
304ET
Ei tea jah, ei saa sealt sotti.
Kolm jalga tuleb välja, keskmine on korpusega ühenduses.
Teiste jalgade vahel üks kord on üks takistus, teinekord teine, kuigi sama testriga mõõdan kogu aeg.
Kuigi jah, nii on küll, et ühtepidi on see takistus väiksem ja teistpidi suurem.
Eks ma sokutan selle krempli kellegi targema kätte vaikselt
Kolm jalga tuleb välja, keskmine on korpusega ühenduses.
Teiste jalgade vahel üks kord on üks takistus, teinekord teine, kuigi sama testriga mõõdan kogu aeg.
Kuigi jah, nii on küll, et ühtepidi on see takistus väiksem ja teistpidi suurem.
Eks ma sokutan selle krempli kellegi targema kätte vaikselt
304ACJ
ES3ACJ
ES3ACJ
- Hiiu Tom (ES1GB)
- Veteran

- Postitusi: 365
- Liitunud: K Okt 19, 2005 9:36 am
- QTH: KO29ii
- Asukoht: Tallinn-Nõmme
