EH Star

[Kristjan]

Leidsin netist erinevaid antenni tegemise õpetusi otsides sellise isendi:

http://www.omnirep.ch/eh-star_step.html

Huvi tekkis just sellepärast et asi on erinev tavalistest dipolidest ja yagidest, väga kerge ja väikeste mõõtmetega et seda akna taha riputada. Väidetakse seal ka levilt et võrreldav poollaine dipoliga.

On kellegil kogemusi või kommentaare selle antenni kohta?

Sellel lehel on juttu CB pakettsidest kas see miskil viisil levi poolest erineb kõnest? Btw mis loom see CB pakettside üldse on? Kõlab nagu modem CB jaama küljes...

[Ambur]

Leidsin netist erinevaid antenni tegemise õpetusi otsides sellise isendi:

http://www.omnirep.ch/eh-star_step.html

Huvi tekkis just sellepärast et asi on erinev tavalistest dipolidest ja yagidest, väga kerge ja väikeste mõõtmetega et seda akna taha riputada. Väidetakse seal ka levilt et võrreldav poollaine dipoliga.

Kellel rohkem vaba aega, võiks proovida sellise valmis teha. Siin ta pakub, et on parem kui harilik EH antenn (BETTER THAN THE ORIGINAL EH L+L ANTENNA!). Vastuvõtul võib see toimida küll hästi, aga saatel...ei tea kommentaarida.

[Hiiu Tom (ES1GB)]

Kohaliku side antenn. Selline kehvapoolne, aga proovida võid ikka, äkki vastab Sinu vajadustele. Kõik oleneb sellest, kui kõrgele ta paigaldada.
Pakettside tegemiseks on vaja modemit millega arvuti raadiojaamaga ühendada. Umbes nagu arvutivõrk raadio teel. Saad kirju ja faile saata. Mängida ei saa ropp aeglane on.

[Evo]

Võrdlus GP- antenniga:
http://www.omnirep.ch/eh-test_vs_gp.html

Veidi põhjalikumalt EH-antennide kohta Vene keeles:
http://ehant.qrz.ru/exp_eh14.htm

[hall kass]

Huvitav, aga kui võrrelda seda antenni näiteks sellise antenniga, mis ka mul akna taga ripub ja millega ma oma 1. korruse pleisilt juba üle 10 km sidesid saanud olen?

[Hiiu Tom (ES1GB)]

Huvitav, aga kui võrrelda seda antenni näiteks sellise antenniga, mis ka mul akna taga ripub ja millega ma oma 1. korruse pleisilt juba üle 10 km sidesid saanud olen?

Sinu antenn on mahtuvuslikult lühemaks tehtud dipool, selle kasutegur on tunduvalt parem, kuna seal see suur vool, mis raadiolaineid tekitab, asub antenni keskel. Sellist võtet kasutavad amatöörid madalamate sageduste jaoks antennide tegemisel. Näiteks 3,5MHz 1/4 lainepikkune vertikaal oleks 20m kõrge! Mahtuvuslikult saab teda lühemaks teha kuni 30% ehk siis 14m- tunduvalt normaalsem antenn.
Sinu antenn ei ole lihtsalt pooliga kunstlikult pikemaks tehtud varras, nagu autoantenn ja EH, kus suurem vool asub poolis, mitte antennivardas.
Loe Evo postitust, EH oli 12dB lahjem kui vertikaal.

[Kristjan]

Sinu antenn ei ole lihtsalt pooliga kunstlikult pikemaks tehtud varras, nagu autoantenn ja EH, kus suurem vool asub poolis, mitte antennivardas.

Kas ma saan aru et nende poolide mõte on swr alla saada sellega et jaama tagasipeegeldumise asemel kütetakse nendega lihtsalt õhku? Et SWR mõõtja pwr reziim näitab küll jaamast välja läinud võimsust aga mitte seda palju sellest läks raadiolaineteks ja palju soojuseks poolis? Väljakiiratud raadiolainete hulka saaks mõõta siis miski väljamõõtjaga?

Ja kas kuskil on mõnda head rahvakeeli kirjeldust või keegi seletaks lahti mis see lainetaksistus ikkagi on? Miks see erinevatel antennidel erinev on ja kuidas need sobitused töötavad?

[Hiiu Tom (ES1GB)]

Poolide mõte on jah see, et sobitada need vasktorukesed 50 oomise jaama väljundiga. Nemad võtavad tagasipeegeldunud laine endale ja soojenevad.
Lainetakistusest on juttu Raadioamatööri käsiraamatus. Raamatukogudes peaks seda raamatut saada olema. Lainetakistus oleneb antenni/ lainepikkuse suhtest.
Sobituste värk on keeruline, see on mulle ka veel suht tume maa.

[Kaljukits]

Kui veidi täpsem olla, siis õige sobituse korral kandub energia allikalt (jaamaltat) koormusele (antenni) kõige väiksemate kadudega. Õige sobitus on aga siis, kui allika ja koormuse impetans (vahelduvvoolu takistus) on ühesugune. Lisaks raamatutele leiab päris head lugemist kõige selle kohta ka Internetist.
Lainetakistuse definitsioon on näit. siin:
http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=U ... tsing=6217
EDIT: Kogu vahelduvvoolu teooriat pole muidugi vaja teada, kuid mõned põhitõed tulevad asjale kasuks. Antenni sobitamiseks liiniga kasutatakse transformaatoreid (trafosid), mille ülekandetegur valitakse selliselt, et impetansid oleksid võrdsed. Näit. 50 oomilist kaablit 100 oomise antenniga sobitamiseks vajame sobitustrafot ülekandeteguriga 2. Trafode konstruktsioon võib olla väga erinev, kuid nende tööpõhimõte on sama. See nn. antenni pool on ka oma olemuselt trafo -ühe mähise ja sellelt väljavõttega trafo -nn. autotrafo. Trafo ülekandetegur on määratud trahvo mähiste keerdude arvu suhtega. Autotrahvo puhul on ülekandesuhte 2 puhul mähise väljavõte selle keskelt.

[Ambur]

Ja kas kuskil on mõnda head rahvakeeli kirjeldust või keegi seletaks lahti mis see lainetaksistus ikkagi on? Miks see erinevatel antennidel erinev on ja kuidas need sobitused töötavad?

Seda on paari sõnaga natukene raske selgitada, kuna lainetakistuse suurus oleneb mitmetest teguritest.
Lühemalt öeldes, antenni lainetakistus (impedants) võrdub pinge ja voolu suhtega antennis (ohmi seadus).
Näiteks poollaine antennis on saatjast tuleva signaali pinge maksimaalne antenni otstes, vool aga minimaalne. Antenni keskel on vool maksimaalne ja pinge miinimumis.

[img:365:151]http://www.hot.ee/mati304/graafik.gif[/img]

Kuna antenni keskel on pinge minimaalne ja vool maksimaalne, on ka lainetakistus (R=U/I) minimaalne, võrdudes ligikaudu 73 ohmiga. Antenni otstele lähenedes koos kulgeva lainega pinge suureneb ja vool väheneb, mistõttu suureneb ka antenni lainetakistus. Olenevalt sellest, kus kohast antenni toidetakse, on ka lainetakistus erinev, mida siis sobitatakse jaama ja sellest tuleva kaabli impedantsidega (CB sagedustel peamiselt 50 ohmiga) sobitusahelate abil (peamiselt LC - pool+konde).
Selline on jämedalt selgitades antenni lainetakistus ja selle muutumine, täpsemalt võid uurida, nagu Hiiu Tom ütles, Raadioamatööri käsiraamatutest.

[Kristjan]

Kas see:

http://www.osta.ee/index.php?fuseaction ... =2357756#1

Või see:

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?81680

Või on need ühe ja sama asja erinevad trükid millest uuem peaks parem olema?

[Kristjan]

Kuna lainetakistus sõltub "asja" ehitusest siis kuidas seda mõõdetaks või saab seda ainult teooria alusel välja arvutada?

[Kaljukits]

Kas see:

http://www.osta.ee/index.php?fuseaction ... =2357756#1

Või see:

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?81680

Või on need ühe ja sama asja erinevad trükid millest uuem peaks parem olema?

See esimene raamat on rohkem elektroonika teatmik, kataloog, mitte õpperaamat, mis koondab endas peamiselt elektroonika komponentide teh. andmete tabeleid. Nimi on kaunis eksitav, kuna sidepidajatest raadioamatööridele sealt spetsiifilist infi vist ei leiagi. Teooriat on seal iga alalõigu alguses üsna minimaalselt ja kaunis pealiskaudselt.
Teist raamatut mul endal ei ole ega pole ka seda lehitsenud. Vene ajal anti välja mitmeid eestikeelseid raadioalaseid raamatuid sh. ka raadioamatööridele mõelduid. Raamatukogudes on neid kindlasti.

Antenni lainetakistust saab mõõta. Selleks on päris palju mõõtemetoodikaid. Üks lihtsamaid mõõteriistu on nn. mürasild. Kaasaegsemad seadmed on spetsiaalsed antenni-analüsaatorid.
Arvutada saab ka.

[Hiiu Tom (ES1GB)]

Kas see:

http://www.osta.ee/index.php?fuseaction ... =2357756#1

Või see:

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?81680

Või on need ühe ja sama asja erinevad trükid millest uuem peaks parem olema?

Ei ole sama asja erinevad trükid.
Esimene on kõige asjalikum, teises on ka tegelt natuke antennide kohta kirjutatud. Sellist päris head eestikeelset raamatut ei teagi. ARRL antenna book osta omale või tiri p2p võrgust, sealt saad rohkesti vastuseid.

[äpu]

Kuna lainetakistus sõltub "asja" ehitusest siis kuidas seda mõõdetaks või saab seda ainult teooria alusel välja arvutada?

Antenni omadusi ja ka impedantsi saab mõõta antenni analüzaatoritega MJF 259, 269.Muidugi on ka teisi riistapuid ka omatehtud.