MORSE tänapäeval

[Muki]

-

[Ambur]

Ühel minu kodumasinaist on küll RIT ja SPLIT erinevad asjad.

RIT - Receiver Incremental Tuning, võimaldab vastuvõtjat häälestada +-800 Hz.

SPLIT- Duplex sidede pidamiseks, võimaldab saata ja vastu võtta erinevatel sagedustel, millele on häälestatud VFO A ja VFO B.

Allpool pildidl siis ülal paremas servas lüliti SPLIT ja veidi allpool nupp RIT ja selle kõrval lüliti selle funktsiooni sisse-välja lülitamiseks.

RIT on jah ainult vastuvõtja kõrvalehäälestus, aga ka seda nimetatakse mitut moodi.
LINCOLN-il - "RIT"
GEORGE-il - "GLARIFIER"

[Evo]

Jah, just nii see on Lincoln-il on RIT, George-il Clarifier. Clarifier siis sõnast selgendama, klaarima.


Uurisin parajasti siin oma Lincolni manuaali ning tundub, et tal on telegraafi tooni ostsillaator olemas.
Panen täpselt kirja manuaalis oleva read :

CW: coded in Morse. In order to use this mode, an external key is necessary.
For your comfort, the LINCOLN has an integrated one tone oscillator.

[ES7TR]

Nagu ma eespool kirjutasin, on sideameti eeskirjades lubatud modulatsioonideks 27 MHz CB lainealal loetletud AM, FM ja SSB. CW-d pole mainitud nii et arusaada võib kahtepidi...

Netist leidsin 27 MHz CB üldised nõuded:
http://trip.rk.ee/cgi-bin/thw?$%7BBASE% ... 00&AN=1936
See on Teede- ja sideministri 23. novembri 2000. a määrus nr 95.
Midagi uuemat vist pole?

[Ambur]

See määrus on vananenud.
Uus sideseadus ütleb:

§ 17. Nõuded CB raadioseadme kasutamisele

(1) CB raadioseade on kaasaskantav või liiklusvahendile paigaldatav raadioseade, mida kasutatakse kõne- ja andmeedastuseks.

(2) CB raadioseadet on lubatud kasutada ühel või kuni 40 raadiosageduskanalil.

(3) CB raadioseadme puhul on lubatud kasutada nurk- ja amplituudmodulatsiooni ning suurim lubatav e.r.p. nurkmodulatsiooni ja ühekülgribaga amplituudmodulatsiooni (SSB – Single-Sideband modulation) korral on 4 W ja kahekülgribaga amplituudmodulatsiooni (DSB – Double-Sideband modulation ) korral 1 W.

(4) Asjakohased harmoneeritud standardid CB raadioseadme § 3 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavuse eeldamiseks on EN 60950, EN 301 489-1, EN 301 489-13, EN 300 135 ja EN 300 433.



§ 18. Nõuded PMR 446 ja DPMR 446 raadioseadme kasutamisele

(1) PMR 446 raadioseade on kaasaskantav või liiklusvahendile paigaldatav raadioseade, mida kasutatakse kõne- ja andmeedastuseks. DPMR 446 raadioseade on kaasaskantav raadioseade, mida kasutatakse kõne- ja andmeedastuseks.

(2) PMR446 raadioseadet on lubatud kasutada raadiosagedusalas 446,0–446,1 MHz.

(3) DPMR 446 raadioseadet on lubatud kasutada raadiosagedusalas 446,1–446,2 MHz.

(4) Asjakohased harmoneeritud standardid PMR 446 raadioseadme § 3 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavuse tagamiseks on EN 60950, EN 301 489-1, EN 301 489-5 ja EN 300 296.

(5) Asjakohased harmoneeritud standardid DPMR 446 raadioseadme § 3 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavuse eeldamiseks on EN 60950, EN 301 489-1, EN 301 489-5, EN 300 113 ja EN 301 166.

NB! Kirjeldatud lainealade kanalite sagedused ja sammud leiab DX klubi kodulehelt.

[joosta]

Tere.
On huvi morse vastu - võtit pole. Kas kuskilt saab valmis võti osta?
Silmas pean lihtsat vaid harjutamiseks piiksuvat asjakest.

.--- --- --- ... - .-

[ES7TR]

... On huvi morse vastu - võtit pole. ...

Alustuseks peaks ka täpsustama, kas on vaja harilikku (ei sisalda elektroonikaskeemi, ainult kontaktid) üles-alla liikuvat ehk käsivõtit või õige pikkusega "punkte"-"kriipse" formeerivat elektronvõtit. Viimasel juhul saab ehk 'Muki' aidata, tal on plaan teha huviliste jaoks väikepartii elektronvõtmeid minu väljamõeldud skeemi järgi. Kirjeldus ilmus aastaid tagasi üleliidulises ajakirjas "Радио" ja eestikeelsena kahel korral raadioamatööridele mõeldud artiklites:
"Радио" 1986 nr. 4, lk. 17
"Side. Raadio. Televisioon" 1985 nr. 11, lk. 18...20
"ES-QTC" 1998 sügis, nr. 22, lk. 9...10.
Esimene nendest (venekeelne variant) on ka internetis leitav, näiteks sellest arhiivist:
http://publ.lib.ru/ARCHIVES/R/

[ES0LCB]

Tere.
On huvi morse vastu - võtit pole. Kas kuskilt saab valmis võti osta?
Silmas pean lihtsat vaid harjutamiseks piiksuvat asjakest.

Morse võtmeid on mitme erineva tööpõhimõttega:
lihtne käsivõti:
[img::]http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9c/J38TelegraphKey.jpg/250px-J38TelegraphKey.jpg[/img]

pooalutomaatne võti (Vibroplex):

[img::]http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/thumb/8/88/VibroplexBug.jpg/250px-VibroplexBug.jpg[/img]
Kangi ühele poole kallutades tulevad punktid (kang pendeldab inertsi mõjul) ja teisele poole kallutades pidev toon (mitte kriipsud, vaid just "pidev") - puhas mehhaanika ja kasutatava sama elektrilise ühendusega jaama külge nagu lihtne käsivõti.

ja "iambic" automaatvõti:
[img::]http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/2d/Bencher_paddle.jpg/180px-Bencher_paddle.jpg[/img]

Kasutaja seisukohaselet kasutamispõhimõte sarnane poolautomaatse võtmega. Samas saab nüüd mõlemat kangi korraga liigutada ja see annab juurde lisafunktsioone.

Tegelikult koosnebgi selline võti kahest lülitist ja vajab jaama "tarkust" või "tarkus" tuleb vastva elektroonilise skeemina võtme ja jaama vahele lisada. (See "tarkus" on see "õige pikkusega "punkte"-"kriipse" formeeriva elektronvõtme" elektroonikaosa)

"Vaese mehe" automaatvõtmed (ilma elektroonikata) võivad olla ka sellised:
[img:640:385]http://www.metaphoria.us/hamradio/Hozepaddle2small.jpg[/img]
[img:369:321]http://arj.nvg.org/ham/Paddle1front.jpg[/img]
või isege selline:





Kui juba võti on olemas siis treenimiseks on olemas hästi palju vabavaralisi ja tasulisi tarkvarajupikesi, mille puhul saab morsevõtme arvutiga ühendada ja siis kätt ning kõrva harjutada.

· ··· ----- ·-·· -·-· -···

[Ambur]

Torkan siia pildid ka enda kunagi ehitatud elektronvõtmest. Selle võtme topeltkangidega mehhaanika on ehitatud samuti ajakirjas "Raadio" ilmunud jooniste järgi. (1970-ndad aastad. Kahjuks ei mäleta täpset numbrit.)
Topeltkangidega süsteem on parem sellepoolest, et punktide või kriipsude vajutamisel, peale lahtilaskmist ei saa kang tagasi hüpata teiselepoole kontakti vastu ega anda kogemata parasiitpiiksu.
Piiksugeneraatorid on oma skeemi järgi. Kiiruse reguleerimine nii astmeline, klahvidega, kui ka sujuv, potekaga. Lisaks on karbis toiteplokk ja madalsagedus võimendi koos kõlariga, transiiverist tuleva signaali valjuhäälseks kuulamiseks. All iminappadega jalad, et võti laual ei libiseks.
[img:400:300]http://www.hot.ee/mati304/piip.jpg[/img]
[img:400:300]http://www.hot.ee/mati304/piiks.jpg[/img]

[Kaljukits]

Ma ei ole küll automaatvõtit kunagi kasutanud, kuid mulle tundub, et sellega töötamine on algajale kaunis keeruline. Käsivõtme kasutamine aitab paremini rütmi tajuda ja ei pea ka oma saadet ise kuulama. Automaatvõtme puhul on vaja aga täpselt õigel ajal lühikestelt pikkadele ja vastupidi minna. St. tuleb oma saadet hoolega kuulata. Lisaks on veel automaatvõtmeid erinevad (ühe ja kahe kangiga). Õigem oleks vast alustada ikka käsivõtmega. Kui see käppas, siis automaadile üleminek vast lihtsam. Vastupidi ilmselt mitte.
Ja veel, saatmine on cw juures üsna lihtsalt õpitav võrreldes vastuvõtmisega.
Kuigi tänapäeval on ka mitmeid morse koodi visualiseerimise vahendeid võimalik ehitada, vajab õige telegraafioskus ikkagi tublit harjutamist. Muusikaline kuulmine tuleb asjale kõvasti kasuks.

[SiiliOnu]

Torgiks teemat ja paneks ühe lingi.
Kuulamiseks päris asjalik veebipõhine lahendus.
40 harjutust.
http://lcwo.net/
Nimi ja parool on ainult proovijatele test

[ritsikas]

OT, aga:

Teede- ja sideministri 23. novembri 2000. a määrus nr 95.

Kood: Vali kõik

§ 3. Kasutatavad raadiosageduskanalid /.../

(2) CEPT PR 27 raadioseadmega sidepidamiseks ettenähtud raadiosageduskanaleid on lubatud kasutada järgmistel tingimustel: /.../

3) lubatud on kasutada antenni, mille võimendus on kuni 3 dBd.

Mina loen siit välja, et kasutades (siinkohal kasutamine võib ilmselt tähendada ka RX) oma 5/8 vertikaal-antenni, mille võimendustegur on 3.5 dBi (http://www.tehnoturg.ee/EE/3527/A207 -> tehnilised näitajad), siis rikun ma seadust. Siiski, "kasutades" eelpoolnimetatud antenni kanalite vahel asetsevatel sagedustel, tuleb välja -- seadust ma ei riku, või seaduserikkumine või mitterikkumine on vaieldav. Sama nali ka lõige kaks punkt 2-ga, nimelt:

Kood: Vali kõik

2) maksimaalne lubatav kiirgusvõimsus (koos antenniga) 4 W (e.r.p.);

CW on teatavasti jah, amplituudmodulatsiooni erijuhtum, kus kandevsagedus teatavate ajavahemike järel tekib ja kaob (http://en.wikipedia.org/wiki/Continuous_wave). Senini pole minuteada telegraafsidet ei yheski oma vormidest kuskil 27MHz laineala kohta käivas seaduses eraldi ära märgitud, seega toetududes ylalolevale lausele, on see lubatud.[/url]

Kood: Vali kõik

=============================================
http://acronyms.thefreedictionary.com/ :
Acronym	Definition
dBd        Decibels (dipole antenna)
dBi         Decibel Isotropic

http://en.wikipedia.org/wiki/Decibel :
dBd        dB(dipole) — the forward gain of an antenna compared to a half-wave dipole antenna. 

dBi         dB(isotropic) — the forward gain of an antenna compared to the hypothetical isotropic antenna, which uniformly distributes energy in all directions.
=============================================
Samaväärsuses nende kahe mõõtühiku puhul jään siiski pisut kahtlema. Targemad - aidake! 

[ES7TR]

Isotroopne, s. t. samasugune igas suunas:
http://et.wikipedia.org/wiki/Isotroopia
Isotroopne antenn (ingl. isotropic antenna) – hüpoteetiline ringkiirgusega antenn,
kasutatakse erinevate antennide võimenduse võrdlemisel etalonina:
http://www.hot.ee/sateks/satileksikon.pdf
Lisaks siia, et reaalses elus isotroopset antenni pole, küll aga on temaga hea teoreetiliselt võrrelda antennide võimendustegurit. Võrdlemiseks kasutatakse ka dipoolantenni, kuid tuleks meeles pidada et numbrid on erinevad - sama antenni võimenduse number dBd ühikutes on 2,14 võrra väiksem kui dBi ühikutes (dipooli võimendus on 2,14dBi).
Seega tuleks ka kaupluses antenni võimendusteguri vaatamisel täpsustada, kas need detsibellid (dB) on dBi või dBd.
Kaupmehed armastavad suuremaid numbreid...
Mis on EIRP:
http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=U ... tsing=5103
Lühiülevaade antennide parameetritest:
http://www.lr.ttu.ee/irm/antennid/2_Ant ... eetrid.pdf
Üks vanem teema:
http://cbfoorum.pri.ee/viewtopic.php?t=1277

[ritsikas]

Hehe, selge pilt!

Vertikal siis seadusevastane ei ole, aga juba kahe elemendine uda-yagi on, tollel võimendustegur 3.3 dBd ehk 5.2 dBi.

[nemo]

Hehe, selge pilt!

Vertikal siis seadusevastane ei ole, aga juba kahe elemendine uda-yagi on, tollel võimendustegur 3.3 dBd ehk 5.2 dBi.

Enamik asju pole seaduspärased, isegi mul mitte. Üks asi on enda ausus, teine asi on see, kas ja kuidas kontrollitakse