CB Foorum

Jah loodame et su uue antenni impedans on 50 oomi. Kui impdens on midagi muud, siis ei pruugi saatjast välja lennata mitte muhvigi. Samas kuuldavus vahetevahel paraneb ka vale impedansi korral

Üldiselt peaks olema ikkagi 50 oomi. Proovisin cobrast (bnc pesaga) saatel erinevate koormusekvivalentidega ja mõõtsin kõrgsagedusliku lampvoltmeetriga. Kõige rohkem tuli võimsust (tuletame meelde, pinge ruut jagada takistusega korda 0,7 sest antud voltmeeter mõõtis pinge tippväärtust) välja ikkagi 50 oomist koormust kasutades. Kui koormus on midagi muud, siis tõmbab ebasobituse tõttu väljundvõimsust alla.
Ja kinnitaks üle ka eelpoolkõneleja väite, et poollaine varrast otse külge panna ei saa, veerandlaine oma küll.

Mingi imelik nähtus hakkas pihta. Kõigepealt avastasin, et teleskoopantenniga jaam hakkas laskma läbi ka naaberkanaleid. Et näiteks kui ta on 8. kanalil ja ma teise jaamaga saadan kanalitel 1-6, siis telskoobiga jaam avaneb ja teise jaamaga nondelt kanalitelt antud väljakutsesignaal isegi suudab sellel jaamal 8. kanali peal läbi kosta. Teine jaam on veel modimata ja see ei hakanud trikitama - aga siis ma panin sellele modimata jaamale külge äsja valmis saanud uue dipooli, mis idee poolest peaks olema jaama antenniga induktiivsidestuses (antenni kaabli otsas olev pool käib jaama antenni peale), ja see modimata jaam hakkas sama trikki tegema. Võtsin dipooli küljest - ja anomaalia kadus, et siis dipooli külgepanekul taas tulla.

Kas siis lisaantenn võib kuidagi vastuvõtu häirekindlust või selektiivsust mõjutada?

Huvitav aga on, et 7. kanali pealt saatmine ei ava 8. kanalil kuulavat lisaantenniga jaama... asi vajab ilmselt lähemat uurimist.

Ka ei tea ma veel, kui kaugelt jaam niimoodi naaberkanaleid sisse võtab. Praegused katsed toimuvad ca 12 m2 toas.

hall kass kirjutas:Kas siis lisaantenn võib kuidagi vastuvõtu häirekindlust või selektiivsust mõjutada?

Tundub, et mõjutabki. Pole küll nende PMR hingeelu skeemi tasandilt uurinud, kuid ilmselt on nende kõrgsagedusosad lahendatud üsna odavalt ja seega ka lihtsalt. Antenni muutmine viib ilmselt sisendvõnkeringi häälest välja. Kas ja kuidas see aga omakorda sagedussüntesaatori kõrvale tirib, on omaette huvitav küsimus.

hall kass kirjutas: Kas siis lisaantenn võib kuidagi vastuvõtu häirekindlust või selektiivsust mõjutada?

Tere Hall Kass!

Arvan, et nende traatide ja teleskoopidega jännata," eriti pointi pole".
Kuna sa iial ei tea mis sinu istehtud antenni impedants on.
Suvalise antenni impedans on kaugelt yle 50 oomi.
Veerandlainet saad muidugi proovida aga poollainet kyll sellisel moel mitte.
Parem tee ikka korralik kaabeldus ja jootmine, osta korralikud riistad. Ning korralik tehase antenn.
Kogemused on näidanud, et ega need suvalised traadijupid ja teleskoopantennid selleks eriti ei sobi. See on rohkem selline loterii. Ja sa tead kuidas läheb kui loteriipileti ostad.
Seega soovitan teha nii nagu mehed siin foorumis on teinud. Korralik tehaseantenn, korralikud ylemikud, koik 50 oomi peal. Lyhikesed otsad. Siis tuleb ka vägev tulemus. Void ka yagi antenni ehitada, sellega verikaalis hea kaugele sidetada.

Yagi ehitust juba alustasin - see puust kandeosaga eksemplar, mis, nagu ma aru saa, ei vaja sobitust (ma ei ole poolide ja kondekatega just sina peal). Kuid - kas seal kasutatav toru ikka peab 1,2 cm jäme olema? 446 MHz ribalaius ei tundu just suur olevat... aga mul on kõvasti igasugu 3-5 mm läbimõõduga terasvardaid kodus, millest oleks päris hea teha. Kas on materjalil ka vahet - et kas teras alumiiniumi ja messingi asemel võib midagi alla kiskuda?

Ja kui vaadata Tehnoturus saadavaid UHF piitsasid - millist soovitaksite?

Kui kasutad jämedamat materjali direktorite, dipooli ja reflektori juures, siis lisaks ribalaiuse suurenemisele nihkub antenn ka nö. madalamale, st. ta resonantspunkt nihkub allapoole. Ja vastupidi: peenema materjali kasutamise juures väheneb ribalaius, ning antenn nihkub kõrgemale. Yagide puhul kukub antenni võimendus ülevalt poolt märksa järsemini kui alt poolt. Seega, kui antenn kukub välja kõrgem, pole nii hull kui vastupidi. Igal juhul, kui soovid saavutada maksimaalset tulemust, tuleb Sul antenni ka häälestada. Ideaalis on nii, et kui teed täpselt kirjelduse järgi, mis on eelnevalt ära proovitud ja ka üle mõõdetud, on OK. Väga sageli võid komistada aga kirjeldusele, kus seda tehtud ei ole. Siis pead ise valmis olema mõõtma ja häälestama. Kui tahad parimat tulemust, valmistu halvimaks.
Materjaliks on kõige parem hõbe . Vask ja alumiinium käivad kah. Tegelikult ei ole suurt vahet . Diopool võiks olla vasest, sest siis saab sinna joota. Yagi nool (kandeosa) võib olla küll puust või mistahes materjalist. Siiski on parem, kui see on juhtivast materjalist ja lisaks ka veel maandatud. Nii on mürad väiksemad.

hall kass kirjutas:
Ja kui vaadata Tehnoturus saadavaid UHF piitsasid - millist soovitaksite?

Osta see
[img:500:690]http://www.tehnoturg.ee/tooted2/X108.jpg[/img]

Minul on C tyypi terve hunnik neid. Väga hääd!

Ralfwind kirjutas:

hall kass kirjutas:
Ja kui vaadata Tehnoturus saadavaid UHF piitsasid - millist soovitaksite?

Osta see
[img:500:690]http://www.tehnoturg.ee/tooted2/X108.jpg[/img]

Minul on C tyypi terve hunnik neid. Väga hääd!

Kas kasutab keegi D tüüpi kah - et kas on C-ga võrreldes vahet?

See jutt ajas näpud nii sügelema, et ostsingi vajaliku stuffi kokku ja hakkan modimata kabulale BNC pesa külge tinutama... et kui siis Tallinna ronin, saan kohe selle kabula ka vastava "piitsaga" varustada.

Nüüd siis teisele pemarile sai BNC pesa külge pandud. Kuna ma peenmehaanikas väga tugev pole, siis otsustasin ära kasutada pemari enda antenni ümbrise ehk siis ei lõiganud seda korpuse küljest ära, vaid eemaldasin tal ainult otsa, et saaks kaablijupiga majandada. Oomipoest otsisin sellist pesa, mida ei peal retsima eritööriistadega (spetstangid jne), jäi silma mingi kaabli otsa keeratav ja selle võtsingi, pluss veel 50-oomist koaksiaalkaablit.

Pesa keerasin kaabli otsa ja fikseerimiseks (et kindlam ja jäigem oleks, mähkisin ohtralt tavalist elektriisoleerteipi ümber (kui hoida seda mähkimise ajal hästi pingul, siis teeb sama välja mis termokahanev rüüz), siis sai katsetega kaablijupi vajalik pikkus välja mõõdetud, kaablijupp pemari antenniümbrisesse aetud, sees otsad kinni joodetud ning siis antenniümbrise ja pesa ühenduskohta veel ohtralt isoleerteipi mässitud. Nagu selgus, midagi ma tuksi ei keeranud... kuidas see värk töötab, peavad näitama juba edasised katsetused.

Vabandan, et pilte teha ei saa, sest digifotokas läks rikki ja veebikaameraga tulevad ilmselt liiga nadid pildid...

EDIT: töötab küll... panin otsa BNC pistikuga teleskoopantenni, millelt sobituspoolid jms jura eemaldatud, sättisin ta 34 cm pikkuse peale ja Tarmo Tanilsoo tuli üle 2 km kauguselt päris ilusasti, suutis kahinalukugi avada ja tema kuulis mind kah rahuldavalt

Hall kass!

Kuidas on lood su uue BNC pesaga kabula ja kaugsidega?
Kas kaugsides on märgatavaid paranemisi uue antenniga?

Hetkel lood sellised, et viimase remondi ajal (minu pandud pesa ei taha hästi küljes püsida, noh, algaja asi) sai kabula trükkplaat veidi kannatada - nimelt see koht, kuhu antenn kinnitub. Kas tuli sealt mingi rada lahti vms, eks saab näha. Muidu 4-elemendilise Yagi katseeksemplar on valmis ja ootab tuleristseid ning häälestamist.

Mõtlen sellele, et äkki keegi siit foorumist müüks mulle oma BNC pesaga kabula - mina oma oskustega olen peenelektroonikas nagu elevant portselanipoes

Saatja antenni efektiivsuse hindamiseks muretse mingi mikro(milli)ampermeeter, osuti maks hälve 200-1000 mikroamprit, sellele klemmide vahele diood (mingi kõrgsageduslik, mitte 220 alaldamiseks mõeldud). ja ampermeetri klemmide otsa traadist antennijupid. Siis hakkab saateleminnes ampermeetri osuti liikuma ja saad erinevaid antenne võrrelda, kas parem on tehase oma või enda modifitseeritud . Mingeid meetriga mõõdetavaid resultaate ei saa, aga saab võrrelda parem-halvem-palju halvem skaalas.

on keegi DORO antennijupatsit ka lahti võtnud?
ei tahaks kohe lammutada,sest siis kaob garantii ära!

http://www.delboys446.co.uk/
ja valida Simple Inductive Coupling
antud lingil tuleb jaama ikkagi ju lõhkuda või olen millestki valesti aru saanud?