CB Foorum

Alati on põnev vaadata,kuidas töönurgad välja näevad-seepärast tegin ka kiiresti paar pilti töömasina nurgakesest-Einari "kuri käsk kõrvus kumisemas".Luban,et teen homme töö juures ka fotod ära ja sätin ülesse.Ikka üks asi korraga nagu nõuka aja miilitsal kombeks oli,kui probleemi kallale asus.Ise seda ametit küll pidanud ei ole,selleks peab seda inimjahi kirge tublisti olema. Magnetantenni alus katusel kandis varem ka 6-meetri antenni,kuid eestimaalaste liigse tähelepanu osutamise tõttu nüüdseks maha võetud.Neli antenni katusel on liig mis liig.

Igavesti vinge ju !
Kui Sa tollel alumisel pildil maja vundamendi kohalt alumise osa ära oleks lõiganud ja juurde kirjutanud, et Sul 50m kõrgune mast püsti - mina oleks raudselt uskunud ja kõrval-antenni ca 20..30m kanti hinnanud !
Aga auto pääl nad ka väga soliidsed !
Edu piltide lisamisel !

EINAR kirjutas: Kui Sa tollel alumisel pildil maja vundamendi kohalt alumise osa ära oleks lõiganud ja juurde kirjutanud, et Sul 50m kõrgune mast püsti - mina oleks raudselt uskunud

Et siis sedasi või ?

No nii, Lanto, antenni kõrguse rekord Saaremaal (aga võib-olla kogu Eestis) siis nüüd Sinu käes !
Maja järgi hinnates kisub 50m kanti ära jah !

Eelpool lubatud fotod veel töönurkadest.

Selline nägi välja tolle-aegne super-tankeri radisti töönurk. Foto tehtud Vahemerel, militaar-tankeril Desna, aastal 1973 Aafrika põhjaranniku lähedal.

Seda sidet Itaalia radistiga mäletan selgesti veel praegugi. Tema oskas natuke vene keelt, mina samapalju inglisht, saime hakkama! Aafrikas, Port-Said sadamas. Aasta - 1973. Ülevalt lokaatori-sillalt paistis ka Suessi kanali algus, ka sellest foto olemas, pole ainult vastav teema.

Sellised lennuaparaadid tiirlesid Vahemerel meil pea kohal tihtipeale, nemad pildistasid meid, mina neid.
Laeva masti tipust eraldas julgemaid nendest mõnikord vaid mõni meeter...ei tea, kas tahtsid raadiolokaatori väljalaske aastat teada saada või... See oli plekitükil kirjas: 1958.

Fotod on pildistatud tolle-aegse vene aparaadiga FED-2, objektiiviks oli Jupiter-9 ja Industar-61, aastast 1966. Digireprod piltidelt 1973, mis sai ilmutatud laevas, pimikus,kus sisetemperatuur oli ca 45...47* C.
Kibe poiss pidi olema, muidu oli foto ilmutis pauguga üleni must !

Mis selle ülemise pildi pilli mark on?Sihverplaat on tuttav,aga marki ja teh. andmeid ei mäleta.Võib-olla kohtasin "siukest värki" Laitse Raadiojaamas.

See pill on tollal kuulus P-250M (vene tähed). Arvan, et ehk sajandivahetuselgi oli ta amatööride töönurgas kasutusel...ehk praegugi? Tahtsin teda kunagi endale ka, aga jäigi saamata, viimane kord taheti 1000.-...ei võtnud.
Sagedus-diapasoon oli vist alates kusagilt 100kHz-ist 30 MHz-ni ...või oli isegi 50 MHz...? Mitte ei suuda meenutada. Tundlikkuse üle kurta ei saanud, sagedus püsis ka (tolle ajastu arusaamade kohta) päris hästi paigas. Täielikult lampidel...kui tööead hakkasid neil lõpukorrale jõudma, oli jamamist ja lisahäälestuski mõnikord vajalik. Mina vahetasin alati enne mereleminekut kõik lambid uutega, oli elu rahulik hiljem.
Bändide vahetus käis nupuga, sees suure poolide-trumli pööramisega. Sagedusriba sai morse ajaks 300 HZ-i peale tõmmata, ükski häire ei seganud. AM, CW...kas tal muid modulatsioone oligi...(meil käis kõik morsega), mitte ei mäleta. Ja üksi andis sunnikut tõsta ikka !
Laeval oli ta kummi-amortisaatoritel, terve laev rappus käigu ajal, meil oli kül ainult 4000 hj 2 diislit kokku.
Sõukruvi läbimõõt oli (vist) 6m ja tegi 200 p/min kui täis aur peal oli, siis oli vibratsioon tugev.
Laev oli 70 000 tonni veeväljasurvet ja vist 80m pikk. Põhiliselt masuuti otsast lõpuni täis. Elutingimused olid mõnusad - 2 meest kajutis,...ligi 1m pikkune Sanyo sang oli mul ka koiku all peidus...öösiti sai kala suitsetatud ja kuulatud. No onu ikka.

Kahjuks pole saatja pilti, too oli alles leiva-ahi, kuigi ainult 1 kW antenni, ant.- ümberlülitit tuli ikka 2-e käega pistiku aukude vahel ümber tõsta. Lõpulamp oli u. 5 liitrise piimalänku suurune. Antenn oli 2-e masti vahel u. 30 m vasktross, võibolla sees teras ka.
Põrutasin öösiti selle kilowatiga lugemata arv kordi eesti keeles eetrisse, ei saanud ühegi eesti mehega sidet. Väliskeeltes hõiguti vastu kül, aga side-purssimiseks lõppes julgus otsa, vahelejäämise korral oleks kindel tribunal olnud.
2 paksu albumitäit on fotosid, ehk kokkutulekul jääb aega sirvida huvilistel.
Nüüd kõik arvutitööd tehtud, aeg magama minna. 2:25.

Ka minu töö juures oli see kuulus P-250M kuni üheksakümnendate aastateni
Allpool olev pilt on küll mujalt pärit, meil oli see raadioseadmestik (saate- ja vastuvõtuosa) mehekõrgustes räkkides või siis emakeeles öeldes vastavatel raamidel tervikuna. Vene ajal oli siis naistel (operaatoritel) neljapäeviti treening, vihtlesid võtmega "Pravda"-st ettemääratud artikleid eetrisse toksida. Ma ikka noore sõjaväest tulnud poisinagana imestasin, kuidas nad ometi selleks võimelised on, käsi toksis teksti, ise rüübati kohvi ja samas jõuti ka naaberoperaatoriga mõni sõna naistejuttu ajada . Vastuvõtul oli muidugi jälle ruumis absoluutne vaikus. Oli ka seadmestik, millega imiteeriti vajadusel raadiohäireid, et neil elu liiga magus poleks. Kui lammutamiseks läks, oleks selle vastuvõtja paari pudeli viina eest omale saanud, aga polnud tahtmist selle ligi 100 kilose kolakaga jännata.

Nagu lubatud,riputan foorumisse minu töö juures oleva "raadiorupka" ehk sidepidamise nurgakese.Üleval vasakult on fotole jäänud kaks minu HAM-alguse aega jäävat jaama,millel oli vaid kaks kanalit-145,500ja 145,525 MHz.Üks neist on soomlaste Salora SRP-22 ja teine kokkulapitud mitmest erinevast jaamast.nende kõrval paremal on Mobira TVL25,mis oli suur samm edasi.Jaam omas juba laiemat töösagedusriba ca 6 MHZ Siis tulevad kaks CB jaama-Macoma 27 AM ja Macoma 45.Viimasel on nii AM kui ka FM modulatsioon.Paremal pool on ka veel alles 6-meetri jaam,millega sai töö asju aetud siis,kui mobla minuti hind oli 5,60 krooni ja seda üheksakümmnendate aastate alguses.Mobla enese hind oli siis 10 000 krooni-oli alles kirves-lausa kaheteraline.Allpool on minu esimene arvuti (vütsistitelnaja masina-vene keelne nimetus).RAM mälu maht on sellel isendil 2 Mb ja prose kiirus 0,3 megabaiti.Tehnilises passis märgitakse uhkelt,et see masin suudab arvutada kiirusega 300 000 tuhat tehet sekundis.On ju vaja logi ka pidada,kes see tänapäeval viitsib pliiatsiga sirgeldada.
Fotole on jäänud ka enim kasutatav 900 MHz dupleksraadiojaam,mille mudeliks on Nokia 5110.Kahjuks lõppes selle saatepoolne osa ära.
Nurgakesest ei puudu ka minu esimene lühilaine vastuvõtja R-250M.Täielikult plekklampidel,valmistamise aasta oli vist 1961.On teine kole raske raud aga töötab raudselt siiani.Vahel hommikuti tööle tulles kuuleme kambaga eesti meeste sidetamist ja nostalgia tuleb pääle.
Kõige viimasel fotol on siis katusel olev CB 5/8 antenn,6-meetri antenn ja pööratav 2-meetri yagi vertikaalis.

Kui hästi see 2m yagi Sul töötab, on ta valmiskujul ostetud (pane passist koopia sobivale teemale) või on isetehtud ? Avaldaksid ehk joonisel mõõdud ?

lanto kirjutas:Nagu lubatud,riputan foorumisse minu töö juures oleva "raadiorupka" ehk sidepidamise nurgakese..

kui see saladus pole,siis kus sa töötad ?

Rekonstrueerisin siis kah kunagise kollektsiooni.

Tuletan seda VEF Spidola juttu siis veelkord meelde, Pagan !

Aga just eelnenud aegade meenutamise vaatenurgast pilt väga asjalik minu meelest !

officer kirjutas:

lanto kirjutas:Nagu lubatud,riputan foorumisse minu töö juures oleva "raadiorupka" ehk sidepidamise nurgakese..

kui see saladus pole,siis kus sa töötad ?

Olen juba viimast paarkümmend aastat osalenud puidutöötlemise äris ja töökoht on olnud viimast 12 aastat endise Põllumajandusühistu remondikeskuses.Sinna sai siis saeveski sisse ehitatud koos masinapargiga ja see on ka ideaalne koht sidepidamisega tegelemiseks,kuna koht on ümbritsevast piirkonnast kõrgemal ja ümberkaudne maastik suhteliselt lage.Kui oleks töö eest enam aega,siis vast olulise osa päevast tegeleksingi antennide-mastide ehitamisega ja sidetamisega.
Hea meel on sellest,et olen saanud olla alates 1990 aastast iseenda käsutaja-kamandaja.

Tore on vaadata Pagana pildi pealt Viljandi Metsakombinaadi tikutopsi! Hea tunnme,et kunagi sai Eesti ka tikutootmisega hakkama,nüüd tehtvat Viljandi tikke Indias!?Kommenteerige,kui puuse panin!