CB Foorum

Parem ärge piinake neid krapatseid. Kui on vaja suuremat võimsust siis selleks on teised riistad.

Tartu poes teeme modimist ja yhe hinnaks 150 aga kui kaks siis 100 krooni tykk..võimsust saab kuni 2W aga mitte rohkem...mõõdetud täpse aparatuuriga..ja oleme juba modinud mitmeid...

et mis see modimine annab levi või ja kui 2w peal siis sööb akut ka rohkem eks

Modimine levi ei anna, küll aga kostad sa siis veidi kaugemale, kui poole vatiga.Ja akusid tuleb siis tihemini laadida.

puna kirjutas:et mis see modimine annab levi või ja kui 2w peal siis sööb akut ka rohkem eks

Akud sööb tunduvalt kiiremini tühjaks, aga levikaugusele annab juurde minimaalselt.
500 mW ongi PMR446 jaamade juures kõige optimaalsemaks hea levikauguse ja veel suhteliselt väikese voolutarviduse vahekorraks.

Palju rohkem annab levikaugusele juurde antennijupatsi pikendamine 1/4 lambda (~17cm) või isegi 1/2 lambda (~34cm) pikkuseks.
See teeb aga jälle jaama kaasaskandmise taskus ebamugavaks. Just mõõtude vähendamiseks paigutataksegi nendele tehases lühikesed antennijupatsid.

Ambur kirjutas:

puna kirjutas:et mis see modimine annab levi või ja kui 2w peal siis sööb akut ka rohkem eks

Akud sööb tunduvalt kiiremini tühjaks, aga levikaugusele annab juurde minimaalselt.
500 mW ongi PMR446 jaamade juures kõige optimaalsemaks hea levikauguse ja veel suhteliselt väikese voolutarviduse vahekorraks.

Palju rohkem annab levikaugusele juurde antennijupatsi pikendamine 1/4 lambda (~17cm) või isegi 1/2 lambda (~34cm) pikkuseks.
See teeb aga jälle jaama kaasaskandmise taskus ebamugavaks. Just mõõtude vähendamiseks paigutataksegi nendele tehases lühikesed antennijupatsid.

Võimsuse juurdekeeramine aitab eelkõige otselevi puhul, kui on ka parem antenn. Viletsa antenni puhul kaob võimsus lõpuastmes ära ja mis jääb järgi, saadetakse õhku laiali oluliselt viletsama suunadiagrammiga ja antenni pikenduspoolis).
Näide häälestatud antenni pikkuse seos signaalitugevusega x sagedusel (lainepikkusel):
a) antenn on 1/10 lainepikkust
b) antenn on 1/2 lainepikkust
c) antenn on > 1/2 lainepikkust
1/10e sisse mahub alati vähem signaali kui 1/2 sisse, seega mida pikem seda parem. Viimast on väga raske häälde saada ja seepärast kasutatakse pigem YAGI antenne. Kui varda pikkus ületab ühe lainepikkuse, tuleb antenni varda otsa suunata rohkem teise jaama poole, kuna hakkab rolli mängima aeg, mis kulub signaali kulgemisel antenni otsast vastuvõtjani (tekib ajanihe mis võib signaali muidu hoopis nullida (suunamata)). Saatja puhul sama seis, väljakiirgamine on suurem 1/2 antenni puhul ja oluliselt väiksem 1/10 antenni puhul. Tegemist siis Õhus oleva antenni ruumala hõivamisega.
Seega, alustuseks parem antenn ja alles siis "modimine".
Loodan, ehk ei ajanud liiga keerulist juttu. Teadjad saavad aru aga algajatele võiks keegi lihtsamalt seletada et miks on vaja pikemat antenni ja milline pikkus on parim.

al645 kirjutas:tere.....minul on sama probleem,mis mehikesel.Oman G7xt ja sooviksin saatevõimsust suurendada.

...kas kellelgil on kogemusi G7xt kohta??

Minul sama jaam ja lasin spetsialistil selle asja ära teha. Ise kolviga kallale ei läinud ja ei olekski osanud. Kui natuke mõtled, siis tabad siin foorumis need ära, kes Sul selle probleemi lahendaksid.

sombi kirjutas:Viletsa antenni puhul kaob võimsus lõpuastmes ära

Ära sa seda küll karda et ta ära kaob, ei kao kuhugi vaid hakkab ikka lõputrantsi soojendama niikaua kui see vastu peab.
Kui trants lühisesse juhtub minema siis hakkavad patareid soojenema ja tunned kuidas taskus soojaks läheb.

sombi kirjutas:

Ambur kirjutas:

puna kirjutas:Kui varda pikkus ületab ühe lainepikkuse, tuleb antenni varda otsa suunata rohkem teise jaama poole, kuna hakkab rolli mängima aeg, mis kulub signaali kulgemisel antenni otsast vastuvõtjani (tekib ajanihe mis võib signaali muidu hoopis nullida (suunamata)). Saatja puhul sama seis, väljakiirgamine on suurem 1/2 antenni puhul ja oluliselt väiksem 1/10 antenni puhul. Tegemist siis Õhus oleva antenni ruumala hõivamisega.

....kui ma nüüd selle jutu läbilugesin,siis tuli soov enda TPI ja lennukooli diplomid nende andjatele tagasi viia....ehk "sellist jama on raske kommenteerida" /Andres Lipstok/

To Officer
Mis Sind siis täpsemalt häirib
Äkki olengi millestki valesti aru saanud.

ma tõesti ei ole raadiotehnika spetsialist,aga tõesti ei tohiks verikaaldipooli kohta (GP antenn)väita,et tema ringikujulist suunakakarekteristiku muutmine kallutamisega teise jaama poole.....ja siis veel viide "Õhus oleva antenni ruumala hõivamisega !!!!!!"
Palun vabandust,aga nii kirjutada on ropendamine...!Palun googelda sõna "ground plane" ja siis võime edasi vaielda... Ei midagi isiklikku!

Olen mõtteid valesti väljendanud.
Esimene on rohkem nagu laiaribalise V-kujulise antenni (ka rombantenni) kohta. Ei mõelnud otseselt käsijaama antenni.
Teine oli kahe antenni võrdlus - antenn otse saatja väljundis või lühem antenn koos pikenduspooliga saatja väljundis, ehk kui pikenduspool asendab näiteks poolt varda pikkusest, siis on signaali levimiskaugus oluliselt väiksem kuna pool ei kiirga signaali nii effektiivselt kui varras ise.
Ehk on nüüd väheke arusaadavam?

kahjuks ei saa sinuga nõustuda-kui antenn on realse pikkusega ntx 1 lanta või on pikkus 1 lanta saavutatud lisainduktiivsusega(või tuneriga),siis tema võimendustegur on ikkagi 0.Antenni sageduskarakteristik on tuunerdatud antennil küll kitsam.Suunakarakteristi ka sama,suunkarakteristikut ja polarisatsiooni mõjutab tema ruumiline asend....maapinna suhtes.
Palun Jumala nimel ära räägi raadiosignaali levimise kiirusest antennis....see arutelt läheb juba medistsiinivaldkonda.
Nagu ikka-ei midagi isiklikku!

officer kirjutas:kahjuks ei saa sinuga nõustuda-kui antenn on realse pikkusega ntx 1 lanta või on pikkus 1 lanta saavutatud lisainduktiivsusega(või tuneriga),siis tema võimendustegur on ikkagi 0.Antenni sageduskarakteristik on tuunerdatud antennil küll kitsam.Suunakarakteristi ka sama,suunkarakteristikut ja polarisatsiooni mõjutab tema ruumiline asend....maapinna suhtes.
Palun Jumala nimel ära räägi raadiosignaali levimise kiirusest antennis....see arutelt läheb juba medistsiinivaldkonda.
Nagu ikka-ei midagi isiklikku!

Miks ei või rääkida raadiolaine (täpsemalt elektromagnetvõnkumise ) levimise kiirusest. Igas keskonnas on see ju erinev, kuidas Jumalaga see seotud, ei tea.
Kuid kui ma veel hästi meelde tuletan antennide teooriat, siis pika varrasantenni puhul, mille pikkus ületas palju kordi lainepikkust, kippus suunadiagramm keerama jah varda telje suunas.

peeter kirjutas:

officer kirjutas: Miks ei või rääkida raadiolaine (täpsemalt elektromagnetvõnkumise ) levimise kiirusest. Igas keskonnas on see ju erinev, kuidas Jumalaga see seotud, ei tea.

...sa rääkisid selle levimise kiirusest antenni sees.....!?,see ei ole tõesti Jumalaga seotud,see on sõna otses mõttes tervise küsimus...