CB Foorum

kas Kaljukits on veendunud,et Ohmi seadus ei kehti CB foorumis,wää?

Kaljukits on veendunud Ohmi seaduse paikapidamises juba vähemalt 40 a.

peeter kirjutas:

officer kirjutas: Praktikas - kaasaegses magnetresonatstomograafis näiteks, kus ülijuhtidest on magnet tehtud, lastakse vool ahelasse sisse ja siis otsad kokku. Ja nii ta seal siis pingeta lippab ...

ega ikka lippa küll....veel enam,jutt oli tavalistest akudest.....mitte heeliumiga jahutatud ülijuhist
Kahtlejatel paluks jahutada mingit muud kohta,soovitavalt oma ihus

Kaljukits kirjutas:Kaljukits on veendunud Ohmi seaduse paikapidamises juba vähemalt 40 a.

tore,kuhu sa selle I või U siis (heatahtlikult) peidad valemis U=RxI

officer kirjutas:

Kaljukits kirjutas:Kaljukits on veendunud Ohmi seaduse paikapidamises juba vähemalt 40 a.

tore,kuhu sa selle I või U siis (heatahtlikult) peidad valemis U=RxI

Ohmi seadus (vooluringi osa kohta) on selline I=U/R. Kui takistus R on lõpmatus, siis vool ahelas on null (sõltumata pingest -potentsiaalide vahe väärtusest).

Pinge võib olla traadis ka 10 000 volti, vool tekib ikkagi alles suletud ahelas.

Ambur kirjutas:Pinge võib olla traadis ka 10 000 volti, vool tekib ikkagi alles suletud ahelas.

Täpselt nii.

Härrased,jutt oli aku laadimisest,mitte sellest,et aku asub pinge/vooluallika läheduses ja pole sellega ühendatud!
Ka ohmi seadus käib suletud vooluringi kohta ja suletud vooluringis on pinge,vool ja takistus....
Kontekstist väljarepitud sõnade jaoks,mida minu väideteks (heasoovlikult muidugi!) omistada,tegin ma omaette teema....olete oodatud

Mina võtsin sõna ainult mulgi vanasõna vastu
sry...ei sega rohkem.

Vene keeles öeldakse nii akude kui ka kondensaatorite puhul ёмкость, eestlased (jah, mitte ainult mulgid) teevad siiski vahet - akudel (ja üldse keemilistel vooluallikatel) on mahutavus, kondensaatoritel aga mahtuvus. Mõõdetakse neid ka erinevalt, aga see on juba pikem jutt. Aku mahutavust ei mõõdeta kunagi faradites, samuti ei anta kondensaatori mahtuvust ampertundides.

Mnjaa, aga mõlematel on omadus siluda pulseerivat pinget. Kusagil nägin veel akut, millel olid otsmiste plaatide küljes ühe asemel kaks klemmi, tervel akul siis 4 klemmi, 2 + ja 2 -; ääretult sobilik suure mahtuvusega lüüti asendama (minu tagasihoidliku ja mitte alati ideoloogiliselt korrektse arvamuse kohaselt).

Kass: Saad välja arvutada, palju sul tuleb katusel pingelangust, kui sul on x mm2 läbimõõduga kaabel y m pikkune ning toast läheb sisse z volti. Et katusel 13.8 saada, jääb aku loomulikust pingest arvatavasti väheks ja tuleb siiski toiteplokk käiku lasta ja pisut kõrgem pinge toapoolt sisse toppida...

hall kass kirjutas:.... Näiteks Tartu PMR446 repiiter imeb 13,8 V aku ludinal 6-7 voldini, enne kui laulmise lõpetab...

Mis selle repiitri koosseisus (aku toitel) praegu on? Kas on teada, millised on nende koostisosade voolutarbed ja lubatavad toitepingete piirid üksikult? Millised on miinimum- ja maksimumpinged, mis kõigile nendele sobivad, milline on minimaalne (rahuolukorras) ja maksimaalne (ilmselt saatja töötamisel siis) voolutarve kokku?
Sellest saaks midagi edasi kalkuleerida (kasvõi pingelangu mainitud madalpingekaablis alustuseks), muidu jäämegi oletama ja muud teemavälist kommenteerima...

.

Repiiteri koosseisus on Cobra MT800 käsijaam, millele stabiilse pinge annab Nokia mobiili autolaadija, ja repiiter ise. Jaam on poolevatine, repiiteri voolutarvet ei mäleta peast (seegi on meelest lännu, kas see voolutarve üldse repiiteri korpusel märgitud oli), tean vaid, et toitepinge välise toite pesa jaoks oli 8-14 volti.

Kuna mu tuba asub pööningul, peaks 5 m kaablist toite vedamiseks piisama küll - läbi seinte vedades saaks kaabli veel lühemaks, isegi kuni 1 meetrini, aga mu tööriistade arsenali ressurssidest ei piisa seina läbindamiseks, seega tuleb vedada akna kaudu. Minu mainitud pikkused aga on ilmselt täiesti piisavad, kui kasutada tavalist võrgujuhet.

.