CB Foorum

Olen tähele pannud, et heli nihe pildi suhtes tuleb sisse juba saate väljastamisel, sest ühte kanalit jälgides on see nihe kord väiksem, kord suurem, söltumata, millega vaatad. Kõik sõltub saatest ja eriti hull on olukord uudistega, kus erinevad videolõigud kokku klapitatud. Kõige hullem on asi Kanal 2-l.
Ei oska öelda, kas tegijad on niivõrd laisaks ja ükskõikseks muutunud või lihtsalt käpardid.

peeter kirjutas:Olen tähele pannud, et heli nihe pildi suhtes tuleb sisse juba saate väljastamisel, sest ühte kanalit jälgides on see nihe kord väiksem, kord suurem, söltumata, millega vaatad. Kõik sõltub saatest ja eriti hull on olukord uudistega, kus erinevad videolõigud kokku klapitatud. Kõige hullem on asi Kanal 2-l.
Ei oska öelda, kas tegijad on niivõrd laisaks ja ükskõikseks muutunud või lihtsalt käpardid.

Heli ja pildi kokku ajamiseks on vist nendel vaja mingeid viitemasinaid, mis aga maksavad raha. (Kas mitte polnud nii, et pilt ja heli kantakse stuudiotes üle erinevaid teid mööda, sellest ka võimalus, et nende töötlemine erinevat aega tarbib)

insener kirjutas:

peeter kirjutas:Olen tähele pannud, et heli nihe pildi suhtes tuleb sisse juba saate väljastamisel, sest ühte kanalit jälgides on see nihe kord väiksem, kord suurem, söltumata, millega vaatad. Kõik sõltub saatest ja eriti hull on olukord uudistega, kus erinevad videolõigud kokku klapitatud. Kõige hullem on asi Kanal 2-l.
Ei oska öelda, kas tegijad on niivõrd laisaks ja ükskõikseks muutunud või lihtsalt käpardid.

Heli ja pildi kokku ajamiseks on vist nendel vaja mingeid viitemasinaid, mis aga maksavad raha. (Kas mitte polnud nii, et pilt ja heli kantakse stuudiotes üle erinevaid teid mööda, sellest ka võimalus, et nende töötlemine erinevat aega tarbib)

Minuteada tehakse kõigi kohapealsete saadete montaaž arvutis ning pildi ja heli kokkuajamine ei ole mingi probleem ja ainult softis kinni. Muidugi, kui ainult jupp pilti välja võetakse ja heli unustatakse, on heli kohe sünkrost väljas.
Viitemasinad peaks olema juba kauge minevik.
Ma võin ka eksida, kuid vast keegi siis täiendab, kes paremini asjaga kursis.

... Kui panen üheaegselt toas mängima Elioni kodulahenduse ruuterist digisignaali saava Sony teleka ja köögis antenni/digiboxi kaudu digisignaali saava Grundig teleka, tekib audio poolel eriline "repiiteri" effekt ... "reverberatsioon" ulatub mõnikord 2-e sekundini ! (Üks ja sama kanal ja digisaade) ... ei tea millest see veel tuleb ?
Püüdsin pildi faasinihet kah kindlaks teha - ühe silmaga köögi- , teisega toa telekat vaadates ... aga siis oleks äärepäält omal pilt eest ära lännu !

Elioni ja DVB-T kanalid liiguvad erinevaid teid mööda, sellest ka viivitus. Hea näide oli analoogi puhul: TV3 tuli analoogis esimesena Tallinna mastist, umbes 3 sekundit hiljem DVB-T-s (maapealne digi) ja seejärel veel sekundi hiljem Uuemõisast, analoogis. Idee järgi peaks kõige suurema viivitusega olema Viasat, sellel ju kõige pikem tee läbida

Ma arvan, kas see vahemaa siiski nii suurt viivitust põhjustab ?
Raadiolained liiguvad u. 300 000 km/sec ja mingi 100 km läbimise erinevust inimsilm/kõrv ei suuda küll eristada.
Seda faasinihet erinevate signaaliallikate vahel pidid põhjustama erineva suutlikkuskiirusega analoog/digitaal muundid jms vaheaparatuur ... sai siin vahepeal ise ka asja uuritud ühe teadjama mehe käest ...

Nii ta on jah. Sõltub tõesti aparatuuri kasutamisest. Sati kaudu tekib vähemalt 0,2 sekundiline viide just nimelt vahemaa tõttu (üles ja alla kokku üle 70 000km)!

kinnitust sombi väitele kogen igapäevaselt, kuna all korrusel digituuneriga telekas ja üleval korrusel põhiliselt sat tuuner kasutuses, nii et trepist ülesjalutades see viivitus kogu aeg kuuldel

Sombi, kuis ta niipalju tuleb see vahemaa ?
Need TV sateliidid on ju u. 300...800 km kõrgusel, arvestades ka kaldenurka Maal vastuvõtja asukoha suhtes peaksid vahemaad mitte üle 2000 km olema ... 35 000 km peale jääb seda sateliidi suhteliselt väikese võimsusega saatjat ikka väga napiks ... ? Või levib see 10 GHz siis nii ülihäste ...?
Kusagilt netist leiaks vast ka lisainfot ... ei viitsi otsida

~800km kõrgusel tiirlevad väiksed 30cm amatöörsatikuubikud( vt www.amsat.org), tv satid püsivad maa suhtes siiski paigal - 800km kõrgusel paigal seista nad küll ei saa, potsatavad kohe alla..
Televisooni edastavad sateliidid on ikka seal 35000 km kõrguse kandis.

Just, mart63. Lisaks veel, et sat-i saatekiired on hästi fokusseeritud ja sellepärast nad nii kaugele levivadki. Muidugi puuduvad ka takistused teel, pilvi hetkel ei arvesta. Einar, kujutad sa ette, kuidas saaks 300...800km kõrgusel asuvate sattide kattealaks olla mitu tuhat kilomeetrit?
Näide: ABS-1, 75* East

officer kirjutas:kinnitust sombi väitele kogen igapäevaselt, kuna all korrusel digituuneriga telekas ja üleval korrusel põhiliselt sat tuuner kasutuses, nii et trepist ülesjalutades see viivitus kogu aeg kuuldel

Ja ärge unustage konvertimiseks kuluvat aega, kuskil vaja pilt digisse pakkida, puhverdada ja siis välja saata.
Sama lugu on teisel pool, data võetakse vastu, puhverdatakse, tastatakse kadunud bitid, töödeldakse jne.
0.2 sek on lokaalne seadmete erinevus. Minul on olnud võimalus kuulata teleülekannet otse ja teleka vahendusel korraga
ning siis oli viivitus juba ca 2 sekundit!

On ju selline mõistegi olemas:GEOSTATSIONAARNE ORBIIT.

Geostatsionaarne orbiit on selline erandlik, asub täpselt
ekvaatori kohal ja on maapinnast üsna täpsel, 35786km
kõrgusel. Ainult seal teeb satelliit täistiiru ümber Maa 24
tunniga ja näib "rippuvat" kogu aeg maapinna sama punkti
kohal. See võimaldabki sat-TV lihtsustatud vastuvõttu.
Geostatsionaarse orbiidi idee olevat 1945 aastal (ehk
ligi 20 aastat enne esimese geostatsionaarse satelliidi
kasutuselevõttu) välja käinud Briti futuroloog-ulmekirjanik
Arthur Charles Clark, vahel nimetataksegi Clark'i orbiidiks.
Kusagil väideti et 40% satelliitidest ongi geostatsionaarsel
orbiidil. Iga geostatsionaarse satelliidi asupaik on määratud
rahvusvaheliste kokkulepetega. Orbiidipunktis püsimiseks
(triivima panevad selle mitmesugused gravitatsioonilised
mõjutused, näiteks Kuu) on kaasas väike kütusevaru ja
väikeste reaktiivmootorite abil antakse aeg-ajalt vajalikes
suundades impulsse. Mingil ajal oli normiks, et etteantud
orbiidipunkt (st. satelliidi asukoht) peab jääma 40km
küljepikkusega kuubi sisse, praeguseid norme ei tea.
Vahel on samas orbiidipunktis ka mitu satelliiti (nendest
tuntuim näide on "Astra" positsioonil 19,2° idapikkust),
eks nad peavad siis samasse ruumikuupi omavahel
kokkupõrkumata ja üksteist varjutamata ära mahtuma...
Tore on geostatsionaarset satelliiti teleskoobiga vaadata,
näeb punkti, mis on iseloomuliku sillerdava valgusega,
umbes sellisega nagu kaugelt taskulaseriga lastud punktil.

... Minul oli jah kusagilt nõuka-aegsest raamatust mingi pilt silme ees, aga sain nüüd küll hoopis teistmoodi ettekujutuse kogu sellest värgist. Loogiline muidugi, et ühes kohas ülevalpüsimiseks peab Maa külgetõmbe- ja tsentrifugaaltõukejõud ju võrdne olema.
Minu poolt küll tänud kõigile kes asjalikku inffi jagasid