2. leht 3-st

Re: Pobleem Cobra MT-725 ega

Postitatud: L Dets 18, 2010 3:30 am
Postitas mati1
Ermo, mismoodi kabula fooliumi mähkimine aitab??? Kõrgsageduslik osa kõik juba sees varjestatud. Aga fooliumiga teed lõpuosale küll suure "karuteene", piltlikult viid vastukaalu täitsa tasakaalust välja. Need apparaadid on niigi primitiivsed ja siis ei tea sa ammugi mis rämpsu ja harmoonilisi sealt antennist tulema hakkab. Jõudu.

Re: Pobleem Cobra MT-725 ega

Postitatud: L Dets 18, 2010 12:50 pm
Postitas ermo
mati1 kirjutas:Ermo, mismoodi kabula fooliumi mähkimine aitab??? Kõrgsageduslik osa kõik juba sees varjestatud. Aga fooliumiga teed lõpuosale küll suure "karuteene", piltlikult viid vastukaalu täitsa tasakaalust välja. Need apparaadid on niigi primitiivsed ja siis ei tea sa ammugi mis rämpsu ja harmoonilisi sealt antennist tulema hakkab. Jõudu.
Täpselt nii, aga pane jaamale Dummy-load külge ning siis fooliumi sisse.
Jaama "varjestus" on küll kõike muud kui varjestus. Testgeneraatori sain 3 varje abil alles kiirgusvabaks, kaasaarvatud patareitoide mis asus ka varje sees.
Insener kindlasti oskab varjetest rohkem rääkida, aga oma kogemustest võin öelda, et kõrgsagedust varjestada ei ole lihtne.

Re: Pobleem Cobra MT-725 ega

Postitatud: L Dets 18, 2010 9:49 pm
Postitas mati1
Huvitav oleks teada, mis impendantsiga need kabula lõpud arvestatud,tehtud on. Teiseks, sellel sagedusel dummiloadi paigaldamine pole ka enam nii lihtne. Varjestamise teemat pole mulle küll mõtet seletama hakata aga kui soovitate teha seda fooliumiga, siis pole mul siin enam midagi teha, kosta. Ahjaa, kuhu punkti sa selle fooliumi soovitad kabula sisemontaazis ühendada,et see asi niiöelda toimiks.

Re: Pobleem Cobra MT-725 ega

Postitatud: E Dets 20, 2010 3:17 pm
Postitas ermo
Tuletame nüüd korra meelde farady puuri.
Hõbepaber ei tohi mitte kusagilt jaama varjestusega või mis iganes muu ahelaga kokku puutuda.
Jaamade väljundid kõik on 50 oomi, selle määrab koheselt ära antenni pikkus, veerandlaine antenn
sobitubki 50 oomi peale ilusasti.

Re: Pobleem Cobra MT-725 ega

Postitatud: E Dets 20, 2010 5:36 pm
Postitas mati1
Ermo. Vabanda otsekohesuse pärast aga kõrgsageduse varjestamise teemal sul küll erilisi kogemusi pole. Järeldan seda sellest tekstist mis sa kirjutanud oled. Huvitav, kuidas sa suudad sellel primitiivsel kabulal väitta antennipikkuse järgi lainepikkust ja veel enam impendantsi. See antenn mähitud ju poolina. Mina küll nii pädev ei ole, et julgen väitta väljund takistuseks 50 Oomi.

Re: Pobleem Cobra MT-725 ega

Postitatud: E Dets 20, 2010 6:34 pm
Postitas Ambur
Siin natuke juttu PMR spiraalantennidest:

http://home.foni.net/~michaelbosch/proj ... eecogb.htm

Re: Pobleem Cobra MT-725 ega

Postitatud: E Dets 20, 2010 8:52 pm
Postitas ermo
Usu, mul on palju kogemusi varjestamisega :mrgreen: Olen ehitanud palju Rf seadmeid ja ka olemasolevaid modifitseerinud. Teoreetiliselt, ühest kohast võiks need kokku viia
kuid siiski parem mitte. Nagu ma ennist kirjutasin (vajadusel tule vaata seda ka oma silmaga) ehitasin test VCO millest eriti abi polnud, kuna kiirgas liiga palju välja.
Tegin varjed ümber, ikka ei midagi. alles pärast Urmase (ES5LCK) soovitust isoleerida erinevad varjed elektriliselt üksteisest sain VCO kuuldamatuks.
Signaali peal atenuaator ning väljund koaksiaalkaabliga ning -125dbm signaal olemas. Ilma varjeteta oli lootusetu üritus. Ühest punktist ühendades on loomulikult
eelduseks, et maandus on rf suhtes neutraalne... vastasel juhul hakkab ka varje "antennina" toimtama.

Okey, eelneva postitusega panin pisut puusse, liiga lühidalt ja liiga valesti kirjutasin oma mõtet.
Enamusel profijaamadel on lõpuahelaks 50 oomise sobitusega väljatrants, samuti on sellised trantsid kasutusel
ka paljudel pemaritel. Ülidselt tehakse seadmed mingite standardite järgi, on lihtsam. Muidugi on alati ka muud variandid olemas :D
Siiamaani mul pole olnud au muid isendeid kohata. Olen nii midlandi G7 kui ka cobra 975 lõpuahela skeeme kasutanud mõnes
oma projektis (transverteris) ning no on mõlemad 50 oomise sobitusega.

Üldiselt selle "mähis"antenniga (tänud officerile) on nii, et tiri ta sirgeks ja ongi pisut pikem kui 1/4 antenn.
Amburile aga tänud selle lingi eest, ka mulle uurimist/õppimist 8)
Ootaks siia ka inseneri arvamust, ega ma ei ütle, et mul on siinkohal 100% õigus, lihtsalt isiklikud kogemused, ei muud.

Re: Pobleem Cobra MT-725 ega

Postitatud: E Dets 20, 2010 8:57 pm
Postitas officer
lisamärkuseks, et spiraalantenn on tegelikult hoopis midagi muud, kui kabula antenn :D
Ja kui veel targutada (nagu teate, ilma kohe mitte ei saa :)), siis selle spiraali sirgeks venitamisega läheb "induktiivsusepoiss", mis talle "kunstpikkuse" trapi tekitas - aia taha ja sobitus kõrgasgeduse järgi jälle sügaval pee augus (nagu setud räägivad) :D

Re: Pobleem Cobra MT-725 ega

Postitatud: E Dets 20, 2010 10:23 pm
Postitas sombi
Ma sain ühe Alan441-e, talle ei saanud kuidagi antenni pesa külge ehitada, vedasin siis kaabli välja (arvutatud 1/2 lainet RG-174), seejärel mõni meeter RG-6 ja 75oomine ruutantenn. Tulemus oli muidugi super, 25km pole eriline probleem sidet saada. Olen ka Keila papagoi ära kuulnud. Muide, netis selle jaama kohta tarka ei leidnud ja ei tea siiani, mis tal antenni takistuseks on.

Re: Pobleem Cobra MT-725 ega

Postitatud: E Dets 20, 2010 10:30 pm
Postitas mati1
Amburi poolt lisatud lingi andmete alusel ei suuda küll olulist inffi antenni kohta saada,puudub keerdude arv, diameeter. Ermo, kahjuks sisaldab ka antud teemas olev Cobra kabul väikest võimsusvõimendit, õnnetuseks ka lõpus pii konturi. Kui nüüd mässida suvaliselt fooliumi sinna ümber, siis asjast teadjad-arusaajad kujutavad väga hästi ette mis juhtub häälestuse ja väljund impendantsiga.Ja veel, miskipärast tehakse kõik transiiverid metallkorpustega ja montaaziplaadid on tihedalt seotud kruvidega korpuse suhtes, eriti VFO ümbrus. Huvitav milleks? Mõtekam oleks siis kõik korraga fooliumisse keerata. :lol:

Re: Pobleem Cobra MT-725 ega

Postitatud: T Dets 21, 2010 12:19 am
Postitas ermo
Ja teema läheb huvitavaks.

Kõikidel jaamadel on pii kontuus väljundis, ma nimetan seda lihtsalt harmoonilise filtriks, impedantsiga sobitus algab siiki trantsi kollektori pealt üldiselt, ja on palju skeeme kus kõik poolid on mähitud fooliumi või siis hõbetatud fooliumi sisse. Vene sõjaväetehnikas seda ikka esines.
Kuhu panna jaama isoleerimiseks foolium? Ma arvan ,et ümber jaama, nii, et see ei oleks poolide lähedal(juhul kui mõni geniaalne insener on need lahtiseks jätnud, st ilma
plekkkatteta)
Antennide kohapealt, loe ARRL Antenna Handbook'i.
huvipärast küsin, millega tegeled, st argumenteerid tugevalt.

Re: Pobleem Cobra MT-725 ega

Postitatud: T Dets 21, 2010 11:22 am
Postitas insener
Varjestamise teema on jah huvitav teema ja lihtsat pole siin midagi, milles selle võlu seisnebki.
Teema sai alguse tõepoolest Faradi puurist. Just sellisena esitasin algse soovituse signaali mahasaamiseks. Kogu jaam koos antenni ja kõigega tulnuks mässida fooliumi sisse, nii et vaata kust tahes, igalt poolt näed vaid fooliumi. Väljuva signaali vähenemine on garanteeritud. Puudus on see, et signaal peegeldub saatja lõppastmesse tagasi ja võib lõpu läbi küpsetada.
Kui rääkida astmete varjestamisest, siis valmis seadmele reaalselt toimivate varjete lisamine on äraütlemata raske ülesanne. Tavaliselt tehakse seda seadme disainimise käigus ja varje toimimiseks peab plaadil olema piisavalt pidevat maaühendust. Kehvasti tehtud varje teeb tavaliselt olukorra hullemaks. Ilma spetsiaalsete mõõteriistadeta on väga raske üritusega toime tulla.
Lõppaste ja 50 oomi. Energia ülekanne on maksimaalne kui allika ja koormuse takistused on võrdsed, aamen. Transistor ja mida võimsam, ei ole kunagi täpselt 50 oomi vaid pigem madalam. Võimsamatel 10 oomi või vähemgi, lisaks veel võimsad reaktiivosad. Saatja lõpuosas on alati filter, mis aitab alla suruda kõrgemaid harmoonilisi, aga samaaegselt transformeerib transistori impedansi aktiivsele 50 oomile. Et nüüd midagi antenni ka jõuaks, siis püütakse antenn teha ka 50 oomi. Tavaliselt õnnestub see vaid kitsas ribas ja kuidagi moodi. Teatavasti osaleb kiirguses mitte ainult antennivarras (spiraal vmv.) vaid ka kabula kere, trükiplaat ja karvane käsi, mis seda kupatust kinni hoiab. Seega on siit lihtne järeldust teha, et mitte iga antenn ei sobi igale kabulale. Kui üks antenn on sobitatud ühe jaamaga, arvestades selle jaama keret ja muid omadusi, siis teisel jaamal on teised tingimused. Iseasi on muidugi sellised antennid, kus vastukaal kuulub antenni koosseisu ja jaama kere mõju on seetõttu väike.

Re: Pobleem Cobra MT-725 ega

Postitatud: T Dets 21, 2010 6:46 pm
Postitas mati1
Ermo, me oleme päris mitmel korral vetselnud, viimati Kaismaal. Oma saavutusi ei taha hetkel veel avaldada.Minu poolt teema kinni. Parimat

Re: Pobleem Cobra MT-725 ega

Postitatud: T Dets 21, 2010 10:45 pm
Postitas insener
Kui kellelgi on vaja tehnilist abi, aitan hea meelega. Mõõteriistad on selleks, et neid kasutada.

Re: Pobleem Cobra MT-725 ega

Postitatud: K Dets 22, 2010 11:49 am
Postitas EINAR
Kabula vastukaalu balansist välja viimisega (nt.fooliumisse mähkimisega) on minul sellised kogemused:
kui Munamäe tornis oli kuuldavus piiri peal, panin 2m yagi kaabli varjestuse (pistiku otsiku) vastu kabula kere (TC-320-l aku miinus klemm põhja all) ja vastuvõtu signaal paranes tunduvalt.
Sama katset olen teinud ka CB käsijaama Alan 42 Multiga (kasutasin testri juhet, mis rippus allapoole), samuti vastuvõtt paranes märgatavalt.
Ei oska muud kommenteerida.
304EI/ES6EI