CB Foorum

Insener: ...kas terastross või vasktraat ...?

Kõigepealt kogemustest:
Tsingitud terastrossidest on mul ka praegune 80/40m dipool antenn. Sidekauguste ja saadud RST-de põhjal ei saa küll halbadest omadustest rääkida.
Samadest (tsingitud terastrossidest) on (minu teda INVERTED V) ehitatud ka EVO-l. Ka tema sidede tulemused pole kaugeltki tagasihoidlikud !!
Natuke (mulle teadaolevast) teoreetilisest küljest:
Kõrgsagedus levib põhiliselt teda juhtiva materjali pinda mööda. Tähtis on siis järelikult pinnakihi takistus.Kui aga vaadelda voolutugevusi (amprites) antennis (ütleme nt. 100W ja 50 oomi puhul), siis tuntud valemisse P=UxU:R arvude asendamisel saame 100=71x71:50. Kui pinge on 71V, on vool omakorda I=U:R ehk 71:50=1,4A (Antenni töötamisel resonantsil on tegemist aktiivtakistusliku impedantsiga).
Kas vasktraadi/tsingitud terastrossi pinnakihi takistus on nüüd kokku 1 või 2 oomi, ei peaks ilmselt (soojus)kadudele olulist mõju avaldama. Pingelang antennitraadi takistusel tekib ühel juhul 1,4V, teisel juhul 2,8V.
Soojuskadudeta võimsuseks jääks siis ühel juhul: (71-1,4)x(71-1,4):50=97W, teisel juhul
(71-2,8)x(71-2,8):50=93W. (Lisanduvad muidugi ka mõned muud mittemärkimisväärsed kaod!)
Kokkuvõttes: kas KS-võimsuste 97W ja 93W vahe on väga oluline, otsustab igaüks ise.
Mina arvan, et see on lausa mitte märgatav! Aga võib-olla olen millegagi ka arvestustes eksinud ?...
Väga huvitav oleks lugeda ka diplomeeritud inseneri Kaljukitse kommentaari, aga miks mitte ka kelleltki teiselt
(Takistuse 2 oomi sain kui mõõtsin oma 80/40m antenni (tsingitud terastrossist) ühe vibraatori takistust möödunud suvel enne ülespanekut. Vasel on see hinnanguliselt u. poole väiksem, võtsin siis 1 oom)

ES6EI

Mida madalam sagedus, seda sügavamalt metalli sees vool voolab. Sellepärast ka 50Hz tugevvioolu latid ei tehta paksemad kui 10mm, pigem siis pannakse mitu latti paralleelselt, üksteisest lahus.
Kui arvestada, et antenni lainetakistus on paarsada oomi, siis paar oomi eritakistust tõesti ei oma olulist mõju. Samas terastross on vastupidavam loodusjõududele. M.O.T.T.

Minu arvamus sama.
Ma võtsin antenni takistuseks nimelt 50 oomi, nagu halvima variandi, kui kaod on suurimad. Tegelikult on muidugi poollaine vibraatori lainetakistus kõrgem - kaod seega veel väiksemad.
Tundub, et minu 160/80/40m antenni materjal on siis valitud - ehituspoodides müüdav tsingitud mitmekiuline terastross.
Täpset jämedust (2 või 3mm või enamgi?) praegu aga küll veel ütelda ei oska.
Laiema läbilaskeriba saamiseks võiks vibraatorid teha nn. Naidenko vibraatorina - mitu peenemat traati üksteisest eemal n-ö torukujuliselt.
Raske antenn nõuab aga tugevaid maste, sest tuule poolt (suurema massi) kõigutamisel tekivad ka tunduvalt suuremad jõud ja mitte ei tahaks oma antenni (pärast tormi) maapinnalt leida!
Aga ootame, vaatame, mida targad mehed veel kirjutavad?
ES6EI

...minul on dipooli mõlemas otsas üle plokiratta ca 5kg raskused, konksu otsa riputatav plokiratas on kauplusest ostetud .

Plokirattad on hea mõte. Oli omal ka mingi sarnane mõte, sest tuul kõigutab ja murrab alalõpmata.

Minu kogemus: ärge kasutage plastmassist töörattaga plokirattaid
Päike ja vist ka külm mõjuvad talle lõpuks nii, et pudeneb laiali ja tükid kukuvad alla. Nöör (või ka tross) hakkab üle palja telje jooksma ja lõpuks saab tuul ka sellest jagu!
Alumiiniumist töörattad on sobivad, aga nn silumiini (mingi alum. segu) suhtes minul usaldust pole - auto porikummide kinnitustest ei jäänud ühe talvega suurt midagi järele!
ES6EI

See oleneb ju plastikust ka. Polüamiid (nailon) kõlbab isegi kosmoses kasutada.

Kalev

Minu kogemus: Ärge monteerige antenni õue, päike ja vist ka külm mõjuvad talle lõpuks nii, et pudeneb laiali.
Paigaldage antenn tuppa, soovitavalt magamistuppa voodi kohale (paraleelselt voodiga!)

mingi uuema generatsiooni solaarium või

...Jaa, Kalev, mida kõike küll ei tehta kosmose jaoks...
Aga kui plokiratta poodi läksin, polnud seal mingit "kosmose nailonit" valida. Mingist "X ?" plastikust (odavad) ja alumiiniumist (u.5x kallimad, ligi 100.-EEK) töörattaga. Tahtsin head ja odavat - lõpuks pidingi mõlemad ostma - ühe hea ja teise odava! Kokku tuli ikka kallim kui oleks juba algul ainult hea ostnud! Topelt töö (antenni juures väljavahetamisega) pealekauba veel!!:lol:

Tegelikult siin mingit ulmet ei ole. Oma eelistatud paadividinatepoest võtta korralik roostevaba korpusega nailonplokk ja olemas. Pole vaja igal aastal masti otsa ronida. Pingutamiseks siis mingi ots ka. Seal poes nööri ei müüda. Tross pole plokiratta puhul just parim lahendus. Kuna tal elirist liikumist pole, kipub ühte kohta jõnks sisse tulema.

Kalev

Einari arvutused peavad tõesti paika. Ohmi seadus on raadiomehele alati abiks . Suuremad kaod tekivad eeskätt kaabli sumbuvusest ja seisulainest. Tegin läinud sügisel ka paar loop antenni ja kasutasin selleks 1,2 ja 1,4 mm diameetriga lakitud vask mähisetraati. Mul lihtsalt vedeles seda veits. Eks näis, kaua see vastu peab, aga kui katkeb, vahetan ka paari mm terastrossi vastu. Nüüd paari sõnaga oma kogemustest plokiratastega. Olen püüdnud nendest teadlikult kõrvale hoida eriti kohtades, kuhu ligipääsuks on ainus võimalus tellida tõstuk. Eks neid plokke ole paremaid ja halvemaid, aga ega seda enne teada ei saa kui jama käes - nöör või tross ratta vahele kiilunud. Olen plokiratta asemel kasutanud rõngakujulist aasa. Masti küljes on mugav kasutada aga suuremat sorti karabiini. Officeri kirjeldatud antennipinguti peale ma olen ka mõelnud, aga ka pikem vedru ajab asja ära. Mul on loop antennide nurkade kinnitamiseks vaheaia metallist torupostide otsa pikenduseks pandud umbes 4-5 m pikkused kolmveerand- või tollised tsingitud torud, mis toimivad samuti kui vedrud.

myller kirjutas:Tross pole plokiratta puhul just parim lahendus. Kuna tal elirist liikumist pole, kipub ühte kohta jõnks sisse tulema.

Kalev

Minul on kasutusel terastross 3mm kolmnurga pingutis ja plokiratas, suvel ostetud 66-eeku 2tk. Üks veel tagavaraks, rulliku all on kinnine osa, juhuks, kui peaks läbi kuluma, jääb sinna rippuma.



Peale plokiratast läheb läbi ühendusmuhvi edasi 5 meetrit 4 mm. tamiili, mille küljes on antenni üks nurk.
Tamiil selleks et antenni müravabamaks muuta, ja peale plokiratast seepärast, et tamiil kulub rutrm.



Minul pole probleemi trossi rattasse kinnijäämisega, ja ratta vahele ta ka ei mahu.
Ja nagu varem mainitud, antenniks 2mm. tross.

73 Urmas

...aga kas kellegil on 160m täislaine loop valmisehitatud koos 1:2 balun'iga ja kui lai selle riba on ntx swr 2.0-ni?

officer kirjutas:...aga kas kellegil on 160m täislaine loop valmisehitatud koos 1:2 balun'iga ja kui lai selle riba on ntx swr 2.0-ni?

Eelneval postituse pildil olev loop on 160m täislaine, katsetasin, kui 80cm lühemaks teha on swr 1.1 aga tahan ka selle sobitusega 80m saada, seega peab leppima swr 1.6 ga.