CB Foorum

mati1 kirjutas:Tere. Ei soovitaks selliste (w3dzz,g5rv) hübriidantennide peale aega ja kulutada. Tulemused üsna kõhnad.Kui vähegi ruumi ümber maja, soovitaks ikkagi bändidele eraldi antennid teha.

G5RV kogemused on mul endal mitme antenni näol olemas ja julgen neid teistelegi soovitada. Ja aega kulutasin sootuks vähem, sest ostsin valmis antennid. 80m ja 40m bändis töötab igati OK, kõrgematel bändidel on CB poollaine varras aga kas sama või veits parem. Võistlusi ma ei tee ja nendes bändides DX samuti mitte. Eesti HF klassi diplomid olen aga oma mõlemast QTH-s just nendega teinud.
80m ja 40m on horosontaalne 83m delta loop siiski parem (+0,5...1 S pall), aga selle paigutamiseks peab ka ruumi olema.

Kaljukits kirjutas: 80m ja 40m on horosontaalne 83m delta loop siiski parem (+0,5...1 S pall), aga selle paigutamiseks peab ka ruumi olema.

...aga kuidas (igasugu)müradega trapdipool versus full wave loop ?

Mürade koha pealt ei ole minu kogemuste põhjal mingit vahet.

To insener: Väga lihtne, lühenduspoolidega variant läbikäidud etapp, tuim ja egas saatepoolepealt ka midagi kiita pole(ümberkodu 2000-3000 km võib jutustada). Ise kasutan 80m ja 40m bändil poollaine dipoole. Vahe on vägagi tuntav. Tuunerit ei oma ega tunne sellest puudust. Antennid sobitan kaablilõikkudega (oluliselt effektiivsem kui balun).

Kaablilõikudega tuleb sobitus kindlasti kitsaribaline, seega igati sobiv jah ühebändi antennile.
Balunide kohta: enamik internetis kirjeldatud balune ei ole piisavalt sümmeetrilised, sageduskarad metsas ja kaod on ka kerged tulema. Katsetasin palju variante ja erinevaid rõngaid ja jõudsin tulemuseni 1:4 balun, 1.8 - 30MHz , kadu 0.05dB. Hiljem avastasin, et EVO 304EP kodulehel on sarnane balun kirjeldatud - see töötab, aga ainult selle rõngaga. Siiski tuleks lisada sisendisse veel 1:1 balun (sisenev koaksiaal läbi summutava rõnga keritud), et toitekaabel ei hakkaks kiirgama läbi keerdudevahelise parasiitmahtuvuse.
Seega siis balun laiaribalisele antennile. Kitsaribalise korral saaks veerandlaine koaksiaalidega ka kenasti hakkama.
Mul on endal hea antennidest targutada, sest pole ise veel ühtegi üles pannud - lumi, jää, külm, kärss kärnas jne. Puhastan aga algatuseks eetrit kodutehnika meeletutest häiretest.

Jepp. Nii ta on. Egas dipooliga tervet bändi katta pole võimalik. Ise valisin kesktee, sobitasin antenni resonantssagedusse bändi keskkele. Saab suurepäraselt hakkama. SWR eriti ei huvita,istub orienteeruvalt 1,2-1,9. Pean seda normaalseks. Olen katsetanud ka 1:1 baluni aga tegin seda bifilaar mähisena. Erilist tulemust küll ei märganud, ainult et 700w ja ülespoole läks asi täitsa metsa. Ilmselt südamik sai väike.Igatahes viskasin minema ja rohkem ma ei viitsinud sellega jännata.

Ega üle 0.4kW nende kergesti saadaolevate toroididega saagi. Kui küllastusse läheb, tähendab see sisuliselt lühist.
Antennide korral on otsene seos antenni mõõtmete ja võimenduse vahel. Ehk teisisõnu lühenduspooliga antenn, mis on füüsiliselt lühem, on jah kindlasti väiksema võimendusega kuna tema effektiivne pindala on väiksem.

Kasutanud,- katsetanud balunidel olen olen Amidoni punakas-pruune rõngaid. Aga antennide kohapealt, kui vähegi ruumi ümbermaja ei tasuks lühendatud antennidega tegemist teha, häälestamise juures on asendamatu vana hea GIR. Seda on väga lihtne ka ise ehitada. Asendab igati kalli ja suht mõttetu MFJ-ti antennianalüsaatori.
Mis veel olen tähele pannud siin foorumis, antenne üritatakse häälestada ainult SWR järgi. Leian,et see ei ole kõige õigem lähenemine. Esmalt ajada paikka antenni resonants antud sagedusel ja siis alles hakata antenni sobitama kaabliga. Aga , parimat ES6QZ.

mati1 kirjutas:Mis veel olen tähele pannud siin foorumis, antenne üritatakse häälestada ainult SWR järgi. Leian,et see ei ole kõige õigem lähenemine. Esmalt ajada paikka antenni resonants antud sagedusel ja siis alles hakata antenni sobitama kaabliga. Aga , parimat ES6QZ.

Eks siit selguvad jällegi need vanad
tõed et parim võimendi on antenn
ja mida vägevam-kõrgem antenn,
seda paremini ta "eetrit risustab".

To Mati1: väga asjalikud tähelepanekud. Kõigepealt antenn häälde ja ega siis midagi tuunerdada ei tulekski. Kui üldse tuunerdada, siis õigem oleks seda teha vahetult antenni juures. Plaanin teha ikka selle viguri ära, et mõõdan VNA-ga antenni otse ära ja siis on näha, mis ta tegelikult on. Riistast saab faili, millega saab arvutis edasi mängida ja vaadata, kas on vaja mingeid kondekaid või induktiivsusi lisada lisaks balunile. Eks näis kuidas see õnnestub. Kui midagi põnevat selgub annan kevadel teada. Ega enne ei viitsi ronida.

mati1 kirjutas:Olen katsetanud ka 1:1 baluni aga tegin seda bifilaar mähisena. Erilist tulemust küll ei märganud.

Selline summutava toroidiga 1:1 tuleks panna ka majast väljuvale kaablile. Kui oled oma toiteplokid ja muud TV-loomad "vaikseks" saanud, siis ometigi uugab sul kuskil veel arvuti, mis kindlasti tekitab häireid. Kui toas koaksiaali varjest need häired jaama sisse ei pääsegi, siis põrutavad need lõbusalt mööda varje pealispinda õueantennini ja ergutab seda. No ja siis ongi sumin sees. Vahet saad märgata, kui lülitad kogu maja elektri välja, võtad maha ka valveseadme akud vmv. ja toidad jaama akust.
Ja kuidas on tavaliselt lahendatud välgukaitsmed?

insener kirjutas:Kui üldse tuunerdada, siis õigem oleks seda teha vahetult antenni juures.

...absoluutselt õige, toiteliini sobitus üheltpoolt antenniga ja teiselt poolt rigi'ga eeldab ainult (max.kahekohaliste !)numbrite tundmist. Laevadel-lennukitel on pardaraadiosaatjate antennid kõik ühendatud otse tuuneri külge,peale tuunerit on küsimus ainult õiges kaablimargis ja mõnel juhul ka kaabli pikkuses

Antenni töö resonantsil ja sobitus kaabliga on kogu antennisüsteemi effektiivsuse eeltingimus.
Aga antenni enda (kui selle süsteemi komponendi) kasuteguri suurendamiseks tuleks püüda vähendada tema mahtuvust - õigemini, püüda suurendada tema L/C suhet.
Antenni võimendus = k x D, sellest kuhugi ei pääse, k - kasutegur, D - suunamõju koefitsient. Yagi puhul suunamõju just võimendust oluliselt lisabki.
Kõige selle juures jääb tähtsale kohale ka konkreetse antenni omadus: võimendada võimalikult palju kasulikku signaali ja võimalikult vähe mürasignaale. Viimased jagunevad omakorda põhiliselt kahte gruppi:
n-ö loodusnähtustest ja kosmosest kiirguvad mürad ja teiste raadiojaamade, elektriliste häireallikate jne poolt tekitatud mürad.
Kuidas selles kompotis edukalt toime tulla - hääd mõtlemist ja leiutamist!
Mina olen jõudnud järelduseni, et üle korraliku 1/2-laine dipooli (mida saab ka yagiks täiendada) on lühilaineil üsna raske midagi paremat (ja samas lihtsamat) pakkuda.
ES6EI

Palun vabandust, mina pole süüdi !