CB Foorum

EINAR kirjutas:Aga antenni enda (kui selle süsteemi komponendi) kasuteguri suurendamiseks tuleks püüda vähendada tema mahtuvust - õigemini, püüda suurendada tema L/C suhet.

Siin on abiks ka ettekujutus proportsioonidest:
Kui 160m antenn on näiteks 10m kõrgusel maapinnast, siis on see umbes sama, kui paneksite 70cm antenni maa peale tikutoosi kõrgusele. Mis tulemust te ootate?

EINAR kirjutas:Antenni töö resonantsil ja sobitus kaabliga on kogu antennisüsteemi effektiivsuse eeltingimus.
Aga antenni enda (kui selle süsteemi komponendi) kasuteguri suurendamiseks tuleks püüda vähendada tema mahtuvust - õigemini, püüda suurendada tema L/C suhet.
Antenni võimendus = k x D, sellest kuhugi ei pääse, k - kasutegur, D - suunamõju koefitsient. Yagi puhul suunamõju just võimendust oluliselt lisabki.
ES6EI

...huvitav, kui seda peaks lugema TTÜ mikrolaine õppetooli juhata,prof. Andres Taklaja....ta küll kõva spordimees, aga ma ei usu, et tema südame-veresoonkond selle üle elaks

Okei, vaatame homme, kas Taklaja jääb ellu? Vähemalt saame teada tõekomisjoni otsuse.

Antenni L/C suhtest ehk veel niipalju, et kui nt dipooli vibraatorid on on suure läbimõõduga (pikkuse suhtes), on ka nende mahtuvus suurem, induktiivsus väiksem, sageduse läbilaskeriba aga laiem.
Sellisel juhul on aga resonantsikõver n-ö lamedam ja antenni kasutegur väiksem.
ES6EI

EINAR kirjutas:Antenni töö resonantsil ja sobitus kaabliga on kogu antennisüsteemi effektiivsuse eeltingimus.
Aga antenni enda (kui selle süsteemi komponendi) kasuteguri suurendamiseks tuleks püüda vähendada tema mahtuvust - õigemini, püüda suurendada tema L/C suhet.
Antenni võimendus = k x D, sellest kuhugi ei pääse, k - kasutegur, D - suunamõju koefitsient. Yagi puhul suunamõju just võimendust oluliselt lisabki.
Kõige selle juures jääb tähtsale kohale ka konkreetse antenni omadus: võimendada võimalikult palju kasulikku signaali ja võimalikult vähe mürasignaale. Viimased jagunevad omakorda põhiliselt kahte gruppi:
n-ö loodusnähtustest ja kosmosest kiirguvad mürad ja teiste raadiojaamade, elektriliste häireallikate jne poolt tekitatud mürad.
Kuidas selles kompotis edukalt toime tulla - hääd mõtlemist ja leiutamist!
Mina olen jõudnud järelduseni, et üle korraliku 1/2-laine dipooli (mida saab ka yagiks täiendada) on lühilaineil üsna raske midagi paremat (ja samas lihtsamat) pakkuda.
ES6EI

Einar, aga kuhu sa jätad termomüra? Suurte stäkkide puhul see oluline ja kõrgematel sagedustel ka.

Ega ma termomürade olemust ei välistagi, aga viitasin eelpool põhilisematele (tavaliselt enam häirivatele) mürade liikidele.
ES6EI

mati1 kirjutas:Aga antennide kohapealt, kui vähegi ruumi ümbermaja ei tasuks lühendatud antennidega tegemist teha, häälestamise juures on asendamatu vana hea GIR. Seda on väga lihtne ka ise ehitada.

Ühebändi antenn igale lainealale on kindlasti parim lahendus, aga kuna paljudel see võimalus puudub, saab ka multibänd antennist teha "töötava" antenni.
Juba amatöörsagedused ise on jaotatud arvestusega, et õige pikkusega antenn jääb resonanssi iga laineala sees.
160m, 80m, 40m, 20m, 10m. Ühes 1/4, teises 1/2, kolmandas 1, neljandas 2 lambdat jne.
Õige pikkusega antenni saab selliselt ka häälde.
Ja siis, iga bändi siseselt, et teha häält selle bändi kogu ulatuses efektiivselt, tuleb kasutada tuunerdamist. Sellest ikkagi ei pääse.

...aga kuidas ikkagi selle temomüraga on (...laengukandjate korrapäratu soojusliku liikumise tulemusel-blää-blää..), kas keelame kodus triikraua kasutamise ära ?

Mind huvitaks kangesti küll veel üks katse:
kui palju mõjutavad 10, 20 ja 40m bandi vibraatorid selle tuntud multibänd 1/2-dipoolidega N4UJW omadusi 80m bändis (selle antenni joonis on ka Amburi kodulehel vt. "Elementaarset").
Kui panna talle n-ö kõrvale üles veel ka ainult 80m 1/2 dipool ja klõpsida neid antenne siis ühe ja sama signaali vastuvõtul ümberlülitiga - kumma antenni signaal oleks siiski parem ja kui märkimisväärselt
Kui mul vähegi võimalus avaneb ja aega leian, teen mina selle katse oma elu jooksul veel ära.
ES6EI

Tõekomisjon annab siis vastuse:
Kohe tulid valemid ja karakteristikud, aga püüan siin inimkeeli ümber panna, nagu mina aru sain.
Lühilainel on kosmiline müra kõvasti üle, nii et soojusmüra võiks jätta rahulikult ka arvestamata.
Kõik sõltub ikkagi antennist. Kuna lühilainel on maa mõju väga suur, siis asi on hoopis keerulisem.
Kuidas ikka saada paremat signaal/kosmiline müra , suhet?
Mida kitsam on antenni suunadiagramm, seega ka suurem võimendus, seda suurema signaali saame kaugelt radistilt, samas aga kosmilise müra nivoo ei muutu. Ehk siis suunatud antenni avamus mürale on väiksem, kuid kuna võimendus on sellevõrra suurem, siis mürade suhtes saame sama tulemuse. Kauge radist tuleb aga ühest suunast (mitte igalt poolt taevast, nagu kosmiline müra), siis suunates kitsa vihu radisti poole saamegi parema tulemuse. Seega järeldus: päästab kitsas suunadiagramm.
Nüüd avatud ja suletud diipoliga antenni vahest:
Vahe on märgata antenni lähitsoonis (induktsioonitsoon), mis on 1/6 lamdast, kus siis E ja H komponent kiirgusest on eristatavad. Kui maja (või naabri maja) koos seal uugava tehnikaga lugeda müra allikaks, siis on vahe, kas on tegemist elektri- või magnetvälja häiretega. Avatud diipol on siis tundlik elektrivälja häiretele ja suletud loop pigem magnetvälja häiretele. Elektrivälja häireid tekitab ka näiteks "staatiline vihm".
Antenni sättimisega maja suhtes saaks nüüd leida asendi, mis häire suhtes oleks minimaalne.
Seega müraallikast kaugemal, kui 1/6 lamdat, pole enam erilist vahet, kas on avatud või suletud antenn.
Staatiline vihm mõjub avatud antennile ikka, sest tilk kukub alati lähitsooni.

...no meil siin ainult üks radist on ja mina oma kitsast vihku sinna ei raiska

Insener, eelpool tõeselgituse postitus ja sellega kaasnenud info otsingud olid igal juhul asja ette
Mina sain sealt küll juurde mõned teadmised ja vaatenurgad, mille peale pole siiani juhtunudki.
Lähi induktsioontsooni asjad olidki mul segasevõitu, sai mõtteid juurde oma antennipargi väljaehitamiseks.
ES6EI

insener kirjutas:Tõekomisjon annab siis vastuse:
Vahe on märgata antenni lähitsoonis (induktsioonitsoon), mis on 1/6 lamdast, kus siis E ja H komponent kiirgusest on eristatavad.

...samas kui olla terminites täpne, ei saa antenni kiirguslikku lähitsooni/Fresneli tsoon/ ja induktsioonitsooni võrdsustada, induktsioonitsoon on tsoon, mis vahetult ümber elementaarantenni toitepunkti(ligikaudu lambda /6), selle ümber moodustub kiirguslik lähitsoon, mille raadius ca 2x pikem ja siis juba kiirguslik kaugtsoon/Fraunhoferi tsoon/....kus kiirgusväli on lõpplikult väljakujunenud.
Kui viitsida arvutada (ja mitte jahuda termomürast), siis induktsioonivälja raadius 100MHZ saatja antenni ümber on vaid 0,5 meetrit, nii et palun unustada see jahumine ja ehitada antenne,pliiz !

officer kirjutas: Kui viitsida arvutada (ja mitte jahuda termomürast), siis induktsioonivälja raadius 100MHZ saatja antenni ümber on vaid 0,5 meetrit, nii et palun unustada see jahumine ja ehitada antenne,pliiz !

Ma kummardan Sinu meelekindluse ees, olla kriitiline.
Mina jälle lolli peaga arvasin , et jutt käib madalatest sagedustest, ütleme 1.8MHz, 3.5MHz, 7MHz.
Kui nendel sagedustel termomüra on vähetähtis, siis jätan selle väikese arvu arvutamise au Sinule.
Ma kordan: ma hakkan antenne ehitama kevadel. Praegu on aga paras aeg targutada asjade üle, mida ma teinud ei ole.
Okei, aga kui on huvi, formulleerige küsimusi ja võin minna jälle proffessori enda jutule.

...igati kiidan sind mõtte eest antenne ehitada, aga ise tõmblen nüüd mõtte käes, et lugedes sinu arvamust, mul polegi mõtet ehitada...mul minu jaoks optimaalne olemas.
Samas meil siin meil üks professor olemas....ära vaeva ennast külma ilmaga prof.Taklaja visiitidega(ma sain temalt/sellel meie omalt!/ teada, et lainepikkust mõõdetakse pikisuunas, mitte laiuti !)