CB Foorum

Nii palju kui ma viimastel aastatel pikk- ja kesklainet kuulanud olen, on kaugete jaamade signaal olnud nõrk ja tuleb läbi ropu kahina. Tõsi küll, ma kasutan firmasildiga aparaate ja ringhäälingu antenne ma oma toa piiridest väljapoole pole veel ajanud, aga mul on valmis pandud 15 m juhet, mille kavatsen 5.korruse trepikoja akna külge riputada ja eks vaatan, kuidas vastuvõtuga on. Äkki viitsin mingi detektori kah kokku joota. Teismeeas (90.-ndate lõpul) ühe tegin, aga siis ei saanud ma üldse pikki antenne üles panna (ainult oma toas neid kardinapuu külge riputada) ja seetõttu võibolla mulle vaid tundus, et kuulsin ülinõrgalt üht jaama. Kuid - kondeka kruttimisel see jaam kord ilmus, kord jälle kadus...

Ambur kirjutas:Korraldaks õige "kristallraadiote" ehitamise võistluse, palju jaamu keegi kätte saab.

Minulgi läks hammas verele... Ega ühe keskmise detektorraadio tegemisele üle ühe päeva ei kulugi, kui kena disain välja jätta. Plaan on puhkuse ajal Keilas G5RV üles vinnata ja sellega saaks ka kenasti KL jaamu vastu võtta. Täitsa huvitama hakkas kohe, mida sellega meie oludes suveõhtutel kuulda võiks.

Evo kirjutas:Mine sellele leheküljele:
http://www.circuitstoday.com/?cat=5
Seal allosas on lihtne FM- vastuvõtja skeem mikroskeemil TDA7000 ( Single Chip FM Radio circuit). Montaaziplaadi koostamine pole keerukas, väljundis võid kasutada kõrvaklappe. Poolid on mõlemad 5 keerdu 0,6 mm. traadist. Varikapi mark pole väga oluline. Muude detailide andmed leiad jooniselt. Antenniks sobib umbes 75 cm. pikkune traadijupp. Toide 6 V. Kunagi aastaid tagasi sai selline skeemike (võis isegi samal mikroskeemil olla) koos väikese võimendi (kah ühe kivi värk) ja toiteosaga ühte kõlarisse otse sisse istutatud, mängis siis töö juures ööpäevade viisi kohalikke FM- jaamu.

Kuidas seda aparaati 2 m amatöörbändile seada? Hakkas huvi pakkuma... firmaraadiote hingeelu ma ei mõista, äkki ongi ainus võimalus ise ehitada, siis ehk saan asjale pihta Kivi on üsna odav kah, Elfas alla 50 krooni.

Leidsin veel ühe FM raadio skeemi selle kiviga:

http://www.cqham.ru/projects/tda7000_20 ... 0rx_20.htm


Tegelikult huvitab mind rohkem mingi lihtne spets 2 m amatöörbändi vastuvõtja... mida vähem transse või mikroskeeme, seda parem. Saab ehk asja käppa. Mäletan, teismeeas miskipärast meeldis mulle selline mikroskeem nagu K155LA3 - uurisin elektroonikaringi juhendajalt, et kas selle mikroskeemi peal saab raadiot teha. Tüüp vastas, et jah, saab küll... aga skeeme ei leidunud.

80 m vastuvõtja on mul samuti mõttes... on küll variant ehitada ümber üks taskuraadio (õpetus ERAU foorumis olemas), aga selleni mu võimed veel ei küüni. Aga senine otsing andis ühe huvitava skeemi, ühe "kiviga":

http://www.cqham.ru/projects/80m_rx_ne602/80m_mini.htm

Vähe juppe kah, seetõttu ahvatlev variant...

K155LA3 on loogikaskeem, mis sisaldab nelja kahe sisendiga JA-EI elementi. Toitepinge on 5V. Tõepoolest, vanasti konbineeriti sellest lisaks loogikaskeemidele ka analoog värke (kasutades seda väikeste signaaalide võimendamisel), kuid see oli tingitud pigem selle kivi kättesaadavusest ja odavusest.

hall kass kirjutas: Kuidas seda aparaati 2 m amatöörbändile seada?
Tegelikult huvitab mind rohkem mingi lihtne spets 2 m amatöörbändi vastuvõtja... mida vähem transse või mikroskeeme, seda parem. Saab ehk asja käppa...
80 m vastuvõtja on mul samuti mõttes...

Ringhäälingu kuulamiseks mõeldud raadio ümbertegemise 2m amatöörlaineala kuulamiseks soovitan ära unustada,
rahuldavat tulemust nendega ei saa. Seda mitmel põhjusel, millest olen varem juba pikemalt kirjutanud.
Küll aga võib 80m laineala kuulamiseks rahuldava tulemuse saada küllaltki lihtsalt, näiteks mullusuvisel raadioamatööride
kokkutulekul panid huvilised noored sealsamas kohapeal laua ääres selliseid vastuvõtjaid kokku...

Kaljukits kirjutas:Minulgi läks hammas verele... Ega ühe keskmise detektorraadio tegemisele üle ühe päeva ei kulugi, kui kena disain välja jätta. Plaan on puhkuse ajal Keilas G5RV üles vinnata ja sellega saaks ka kenasti KL jaamu vastu võtta. Täitsa huvitama hakkas kohe, mida sellega meie oludes suveõhtutel kuulda võiks.

Kes soovib proovida!
http://www.hot.ee/mati304/skeemid.html#lugu3

Ambur kirjutas: Kes soovib proovida!
http://www.hot.ee/mati304/skeemid.html#lugu3

Ära nüüd ütle, et mitte ühtegi jaama ei kuulnud .
Kõhutunde järgi pakun 8-12 kesk- ja pikal lainel. Skeemi vaadates aga jäi ka lühikese pikem ots ilmselt sisse -siis vast mõnevõrra rohkemgi.

Sai ka kunagi ise seda detektorraadiot meisterdatud aga peae "Nadjezdat" küll midagi ei kuulnud. PS. elasin sel hetkel Keilas

Esimene detektorraadio sai tehtud aastal umbes 1967, olin maakohas, antenni jaoks ruumi küllaga, maandus sai võetud maja piksekaitselt, olid ka kõrgeoomilised kõrvaklapid. Detektoriks D2 ja D9 (vene tähega), kui ikka õieti mäletan. Sellel ajal tulid paljud jaamad kohale. Kuna detektorvastuvõtja ribalaius on suur, siis kippusid jaamad ikka üksteise seljas olema.

Evo kirjutas:Esimene detektorraadio sai tehtud aastal umbes 1967

Umbes samal ajal -kuskil 1.-2. klassis....oli ikka muru rohelisem küll
http://foorum.erau.ee/viewtopic.php?f=8&t=58
...aga kõik uus on unustatud vana

Andy15 kirjutas: PS. elasin sel hetkel Keilas

Olen Keilas sündinud, kuid 80. lõpus sattusin Keilasse harva. Kus kandis tegutsesid Keilas?

Nii, sai siis maal veidi igavust peletatud ja Amburi skeemi järgi üks taoline vidin kokku laotud. Antenni sai üle õue aknast puu otsa veetud u. 15m ja maanduseks meeter alumiiniumvarrast maasse taotud. Klappideks miskid BEAG jurakad 2x600ohmi. Esimesel katsel päeval paar korda nagu kostus midagi klappidesse, aga rohkem midagi ei tulnudki. Õhtul aga oli teine tera. Suure vile keskelt tuli aegajalt erinevas keeles juttu ja mingit muusikat. Poolilt väljavõtete vahetamise ja pöördkonde kruttimise tulemusena sai ka veidi täpsemalt erinevatele jaamadele häälestada, aga ikka kippusid nad suht üksteise otsas olema. Kokku võis eristada u 4 jaama mis kohati üksteisest üle karjusid. Kostis saksa , prantsuse ja kaks venekeelset programmi. Vimastest üks oli hästi kuulatav (mingi raadio rootsi venekeelne programm).Plaanis uus pool kerida veidi väiksemale alusele ja peenema traadiga. Annan siis tulemustest ka teada.

taivo kirjutas:Poolilt väljavõtete vahetamise ja pöördkonde kruttimise tulemusena sai ka veidi täpsemalt erinevatele jaamadele häälestada, aga ikka kippusid nad suht üksteise otsas olema.

Detektorraadiote viga ongi selles, et nad on laia ribaga (kuna kõrgsagedus muudetakse otse, ilma filtriteta, madalsageduseks), seepärast kipuvadki jaamad üksteise otsa jääma.
Raadiot selektiivsemaks aitab muuta, kui antenni sidestuseks panna püsikonde asemale samuti pöörik, mis häälestab ka antenniga moodustuvat järjestikust võnkeringi ja ka see, kui laduda järjestiku mitu võnkeringi (pooli) koos pöörikutega, aga see nõuab rohkem tänapäeval defitsiitseks jäänud pöördkondensaatoreid.

Pöörikud on jah defka, poisikesepõlvest on alles paar kahesektsioonilist ja üks kolmene ( sai nendega aretatud kunagi Sädeme tehnikanurgas antud skeeme kokku) , andmeid ei teagi. Täna viskasin antenniks vana sõjaväe raadiojaama R-105(vist) antenni (pikkust üle 20 meetri) ja seesama Raadio Rootsi venekeelne programm tuleb kohati nii kõvasti et tahaks helitugevuse nupu vahele aretada

Tartus Tiigi Elektroonika poes leidub igasugu pöörikuid küll. Nii kasutatud mitmesektsioonilisi kui ka uusi keraamilisi. Keraamilised on enamuses mingi 25-150 pikofaradit ja tükihind on.. mis ta nüüd oligi, vist ca 25 eeku.