CB Foorum

ermo kirjutas: Mis nädal, mulle see 1 päev tööd...aga juba aastakese teen seda tööd.
Ei ole see nii lihtne, palju agasid on, millele alles hiljem tullakse.
Proto on valmis, debugeris jookseb aga krt jookseb kokku vahest.
Muidugi olen suur potede ja igasugu muu mehhaanilise nurgamääraja
vastane selle ülima ebatöökindluse tõttu aga kui pole seda vinget võtta
sis tuleb panna kasvõi pote ja tuppa osutiga voltmeeter kasvõi.

On ka teisi variante. Kasuta valgust. Puuduvad mehhaanilised puutepinnad, kestab igavesti. Näiteks kasutata barcode readerit, saad iga kraadi jaoks omaette koodi panna. Otsi mõni kontroller, millele on bar code readeri raud ja soft vabavarana olemas, ülejäänu kirjuta ise. Barcode'd editeeri mingi sobiliku fotoshopperiga ja trüki välja.
Kokkujooksmise vältimine on programmitehniline probleem. Kontrollerid ei tohiks veel nii keeruka programmvaraga olla, et kokkujooksmise koha leidmine on võimatu.
Ma kasutasin kunagi assemblerit, kuid viimase vidina kirjutasin C's. Hoiab aega räigelt kokku ja lisaks on paljud asjad juba enne mind valmis kirjutatud nii et saab asja sisule rohkem pühenduda.
Selleks et asjade peale hiljem ei tuleks, tuleks kohe alguses kontseptsioon läbi mõelda. Raua ja softi ümbertegemine kontseptsiooni vigade kõrvaldamiseks on väga kulukas ja aeganõudev. Nojah, egas selliseid vigu ei oskagi alati ette näha, aga olemasolev kogemus tuleks kindlasti lõpuni ära kasutada, et vähemalt sama reha otsa mitte astuda. Ja kasutatavate rauavidinate spetsifikatsioonid mõttega lõpuni lugeda.

Lihtsate probleemide lahendusi saab alati hästi keeruliseks ajada. Lõpuks tuleb ikka välja, et piisaks ka pesunöörist, poolikust telliskivist ja plokirattast.

73!
Kalev

...ja tõeline innovatsioon oleks pakutud telliskivi taustal LED'idega valgustatud sobivas mastaabis joonlaud

keri_saar kirjutas:

ermo kirjutas: Mis nädal, mulle see 1 päev tööd...aga juba aastakese teen seda tööd.
Ei ole see nii lihtne, palju agasid on, millele alles hiljem tullakse.
Proto on valmis, debugeris jookseb aga krt jookseb kokku vahest.
Muidugi olen suur potede ja igasugu muu mehhaanilise nurgamääraja
vastane selle ülima ebatöökindluse tõttu aga kui pole seda vinget võtta
sis tuleb panna kasvõi pote ja tuppa osutiga voltmeeter kasvõi.

On ka teisi variante. Kasuta valgust. Puuduvad mehhaanilised puutepinnad, kestab igavesti. Näiteks kasutata barcode readerit, saad iga kraadi jaoks omaette koodi panna. Otsi mõni kontroller, millele on bar code readeri raud ja soft vabavarana olemas, ülejäänu kirjuta ise. Barcode'd editeeri mingi sobiliku fotoshopperiga ja trüki välja.
Kokkujooksmise vältimine on programmitehniline probleem. Kontrollerid ei tohiks veel nii keeruka programmvaraga olla, et kokkujooksmise koha leidmine on võimatu.
Ma kasutasin kunagi assemblerit, kuid viimase vidina kirjutasin C's. Hoiab aega räigelt kokku ja lisaks on paljud asjad juba enne mind valmis kirjutatud nii et saab asja sisule rohkem pühenduda.
Selleks et asjade peale hiljem ei tuleks, tuleks kohe alguses kontseptsioon läbi mõelda. Raua ja softi ümbertegemine kontseptsiooni vigade kõrvaldamiseks on väga kulukas ja aeganõudev. Nojah, egas selliseid vigu ei oskagi alati ette näha, aga olemasolev kogemus tuleks kindlasti lõpuni ära kasutada, et vähemalt sama reha otsa mitte astuda. Ja kasutatavate rauavidinate spetsifikatsioonid mõttega lõpuni lugeda.

Nõus, aga mitte mingil juhul barcode. Ei hakka never olemasolevaid "kõikevõimaldavaid"protosid nii lihtsa asja sisse pistma,
pole ka mõtet õppida tundma nende keerukat käsustikku, olemasolevad tükid head neile kes loometööga aega raisata
ei taha/viitsi/oska.Soovitati CAN protokolli, ei taha keerukuse ja suuruse tõttu.
Mul lihtne loogika - Master-Slave. Data kolistab üles-alla 1 juhet mööda, alumine prose kamandab,
aga lihtsalt on softi bugid sisse jäänud. Hetkel muud asjad arendamisel.
Sõber pistis ARMi näppu, et proge sinna...too nüüd kenasti troonib lauapeal ja sinna vist jääbki veel pikaks ajaks...
Vaja suuremahuline projekt ära lõpetada.
Aga ma ütlen ausalt, ülim lihtsus ruulib.
Pote ja osutiga näitur teeb ka oma tööd, ajutiselt vähemalt. Aga elu näitab, et
ajutised asjad on igavesed

Soovitan osta midagi sellist:
Jääte kindlasti rahule.

...ja neile Yaesu ajamitele müüakse juurde ajami ja arvuti vahelisi interface, mis vastavalt kasutatava logiprogrammi käsklusele keeravad antenni ntx. automaatselt "sidetatava" jaama asukohale

officer kirjutas:...ja neile Yaesu ajamitele müüakse juurde ajami ja arvuti vahelisi interface, mis vastavalt kasutatava logiprogrammi käsklusele keeravad antenni ntx. automaatselt "sidetatava" jaama asukohale

Võimalus on ja miks ka mitte seda kasutada. Minul isiklikult seda aga ei ole ja ka ei tunne ka erilist puudust selle järgi -arvuti kurramus ei tea ju kas suunata antenn lühikest või pikka teed pidi . Aga HRD pööraja proget kasutan küll aktiivselt täpse asimuudi väljaselgitamiseks.

ermo kirjutas:Nõus, aga mitte mingil juhul barcode. Ei hakka never olemasolevaid "kõikevõimaldavaid"protosid nii lihtsa asja sisse pistma,
pole ka mõtet õppida tundma nende keerukat käsustikku, olemasolevad tükid head neile kes loometööga aega raisata
ei taha/viitsi/oska.Soovitati CAN protokolli, ei taha keerukuse ja suuruse tõttu.
Mul lihtne loogika - Master-Slave. Data kolistab üles-alla 1 juhet mööda, alumine prose kamandab,
aga lihtsalt on softi bugid sisse jäänud. Hetkel muud asjad arendamisel.
Sõber pistis ARMi näppu, et proge sinna...too nüüd kenasti troonib lauapeal ja sinna vist jääbki veel pikaks ajaks...

Programmeerimise seisukohalt võiks ikkagi arvestada eesmärki. Olemasolevate koodijuppide mittekasutamise asemel ise kirjutamine oleks õigustatud ehk siis kui olemasolevad koodijupid mingil põhjusel ei rahulda nõudeid. Kas on liiga aeglane/suur või ei täida mingit olulist funktsiooni. Või kui tõesti kood on ise kirjutamiseks piisavalt lihtne, et võtab vähem aega kui sobiva jupi otsimine. Leian, et "jalgratta leiutamine" on ajaraisk - oma loovust võiks kasutada mingi unikaalse lahenduse peal.

Ermo: ma olen ise kah aeg-ajalt pööratava masti mõtteid veeretanud ning kuna seibi pole üleliia ning aega vahest on, siis olen ka masti positsioneerimisele mõelnud.

Mul on selline idee: mastis (redukoris) on hammasratta küljes väike magnet ja selle magneti all on spetsiaalne kivi (magnetenkooder), mis magneti positsiooni analoog (võib ka pwm või serial vmt) signaaliks kodeerib. Edasi on AD muundur, mis väljutab signaali 1-wire protokollina ning all raadio juures on arvuti, kus siis softi poole pealt positsioon kas graafiliselt või mittegraafiliselt maha kuvatakse. Võiks teha ka nt Arduino baasil LCD-ga spets junni, mis positsiooni näitab. Reduktori kruvimise võiks kah üle 1-wire lülitite saata.

Küsimus on muidugi selles, et kas see hädine 1-wire ikka saab hakkama mootorimüra ja raadiosaatja poolt tekitatud häiretega.

Mis protokollid sul seal üle ühe juhtme liiguvad?

...minu koduses RAK tüüpi ajamis/ http://www.alfaradio.ca / on asendi tagasiside pulss toodud alla lugejasse herkoniga /magnetic reed switch/, lugemise sagedus 1deg.

Kartul kirjutas:Mul on selline idee: mastis (redukoris) on hammasratta küljes väike magnet ja selle magneti all on spetsiaalne kivi (magnetenkooder), mis magneti positsiooni analoog (võib ka pwm või serial vmt) signaaliks kodeerib. Edasi on AD muundur, mis väljutab signaali 1-wire protokollina ning all raadio juures on arvuti, kus siis softi poole pealt positsioon kas graafiliselt või mittegraafiliselt maha kuvatakse. Võiks teha ka nt Arduino baasil LCD-ga spets junni, mis positsiooni näitab. Reduktori kruvimise võiks kah üle 1-wire lülitite saata.

Arduinol ehk siis Atmeli kivil on kohe rauas olemas tavaline serial port, SPI ja I2C. Ma tean et I2C jaoks on olemas extenderid nii nagu ka tavalise seriali jaoks draiveri kivid vahemaa pikendamiseks. Kiirelt vaatasin, et ka OneWire library ja koodijupid on Arduino jaoks olemas.
Ning siin on pikem teema arendus OneWire võrkude ehitamisest ja juhtme pikkustest.
http://www.maxim-ic.com/app-notes/index.mvp/id/148

Kartul kirjutas: Küsimus on muidugi selles, et kas see hädine 1-wire ikka saab hakkama mootorimüra ja raadiosaatja poolt tekitatud häiretega.

Mul on terve maja 1-wire temp. andureid täis veetud (kuna HUB'i pole, siis jadamisi). Siiani töötab küll normaalselt. Häireallikaid jagub.

...no see 1 wire süsteem siis, kui kasutusel ainult 1 andur, on tegelt asja põnevaks ja keeruliseks ajamine , ühine "maa" teeb süsteemi 2 wire süsteemiks nii kui nii!
Kui antenni ajami käigu piiramine on lahendatud lugejaga elektrooniliselt, soovitaks ikkagi panna ka mehaanilised lõpulülitid (et vältida olukorda, kus kogu kasutusel olev antennikaabel on keritud ümber antennimasti !).

Tegelikult just termoandurite teemast mul see 1-wire huvi tekkiski!
Tellisin maximist just sampleid mõnede kivide kohta. Meie tiigis teatavasti kunagi midagi kohapeal ei ole.
Elfast tellisin MLX90316KDC-PPA nimelise klotsi, see on magnetiline absoluutenkooder siis, millest eelnevalt juttu. See väljutab signaali analoogis, niiet alla raadio juurde võib ka voltmeetri kraade näitama panna

Eks mängin nendega kui kätte saan.

Muide, keri saare avastasin seoses oma väikese arduino projekti raames ka pachubest.

Huvitavad lahendused.
Aga mitte minu jaoks, eelpool loetletu on suht overkill.
Minul nii: üles PIC16FXXX odav prose, hinnaks 2 eur, mootori juurde paigaldasin vana hiire seest võetud ir-loenduri, täpsus ca
0.12 kraadi. Edasi, PIC loeb sis impulsse ja määrab suuna. Lisaplussiks see, et kuna prose 24/7 vooluall siis juhul kui tuul peaks
antenni pisutki nihutama, teab prose ikkagi antenni asukohta. Antennikommutaatorisse teine PIC, annab lihtsa võimaluse laiendada süsteeme "lõpmatult" - juhtida releesid, preampe või mida vaja.
All, lauapeal on siis master seade, samuti mingi odava otsa PIC, omavaheline suhtlemine on korraldatud
hästi lihtsalt. Pmst edastan kogu data stringi kujul, ütlen seadme indeksi ja edasi läheb data.
Pöörajale ütlen vaid koha kuhu ta läheb ning edasi toimetab pööraja omapäi. Juhul, kui tahtmine
teada mis asendis on antenn või millises seades on kommutaator, sis selle jaoks küsib master selle järgi.
Garanteeritud, et pole mingit pakettide süncimist või keerukat protot.
Kui tahan, siis saan üle rs-232 süsteemi arvutiga kamandada. Seal on mul samuti oma soft kirjutamisel.
Täpselt nagu ka süsteemi remote-control.
Miks ma kõike seda ise teen kui juba palju selliseid asju olemas. Lihtne - ma pole neist ühegagi rahul :d
Arvuti ja süsteemid peavad aitama kasutajat mitte nii, et kasutaja õpib kuidas neid kasutada.
Ja üleüldse, ise on lahe teha. Tarkvaraarendusega tegelen igapäevaselt viimased 6 aastat ning koos ES5LCK'ga
oleme teinud nii mõnegi laheda asja valmis (nt vabalt seatav PLL juhtsüsteem, sagedusmõõtja täpsusega 0.02 PPM
vahemikus 0.1Hz - 1.4GHz)
Niisiis, see on minu arvamus isetegemise kohta, on lahedam ja saab aru kuda asjad tegelikult käivad.
Ja ma toetan alati igat iseehitajat, sest osta oskab igaüks (oleks vaid raha piisavalt)