CB Foorum

hall kass kirjutas:Tartus Tiigi Elektroonika poes leidub igasugu pöörikuid küll. Nii kasutatud mitmesektsioonilisi kui ka uusi keraamilisi. Keraamilised on enamuses mingi 25-150 pikofaradit ja tükihind on.. mis ta nüüd oligi, vist ca 25 eeku.

Keraamiliste mahtuvus on liiga väike, peaks olema vähemalt kaks korda suurem.
Palju nende mitmesektsiooniliste õhkdielektrikuga pöörikute hinnad umbes olid?

Ambur kirjutas:

hall kass kirjutas:Tartus Tiigi Elektroonika poes leidub igasugu pöörikuid küll. Nii kasutatud mitmesektsioonilisi kui ka uusi keraamilisi. Keraamilised on enamuses mingi 25-150 pikofaradit ja tükihind on.. mis ta nüüd oligi, vist ca 25 eeku.

Keraamiliste mahtuvus on liiga väike, peaks olema vähemalt kaks korda suurem.
Palju nende mitmesektsiooniliste õhkdielektrikuga pöörikute hinnad umbes olid?

Kuna mitmesektsioonilisi pole vaja läinud, pole nende hindu uurida viitsinud

Uusim info (saadud millalgi, kui antennituuneri jaoks pöörikuid otsimas käisin): Tiigi Elektroonikast saab vanu suurte plaatidega pöörikuid ka 25 krooniga. Muidugi eks neid ole seal erineva hinnaga ja kõrgeimad hinnad on kusagil saja krooni lähedal, aga mulle tundus, et see olenes pigem asja füüsilistest mõõtmetest (mida kolakam, seda kallim).

hall kass kirjutas:Uusim info (saadud millalgi, kui antennituuneri jaoks pöörikuid otsimas käisin): Tiigi Elektroonikast saab vanu suurte plaatidega pöörikuid ka 25 krooniga. Muidugi eks neid ole seal erineva hinnaga ja kõrgeimad hinnad on kusagil saja krooni lähedal, aga mulle tundus, et see olenes pigem asja füüsilistest mõõtmetest (mida kolakam, seda kallim).

Vaat, see "mida kolakam, seda kallim" ka sõltub... Paremad on geraamilistel isolaatoritel, vaskvõlliga ja kuullaagritel, doppelt hammasrattaga loksu kõrvaldava ülekandega, "kuldsete" (vs. Al) katetega jne jne.

Ambur, äkki reedad saladuse, kui palju jaamu Sa selle vidinaga siis välja nokkisid õhtusel ja öisel ajal. Ise suutsin mitte üle kolme puhtalt välja selekteerida, palju tuleb üksteise hunnikus läbisegi suure vilinaga. Proovisin kahe pooliga , natuke aitas.

taivo kirjutas:Ambur, äkki reedad saladuse, kui palju jaamu Sa selle vidinaga siis välja nokkisid õhtusel ja öisel ajal. Ise suutsin mitte üle kolme puhtalt välja selekteerida, palju tuleb üksteise hunnikus läbisegi suure vilinaga. Proovisin kahe pooliga , natuke aitas.

Otsemuundus vastuvõtjate (ka detektorvastuvõtja on seda) peamine viga ongi nende kehv selektiivsus.
Ribalaius on sedavõrd suur, et osa jaamu tuleb üksteise "kukil", st kostavad läbi.
Selektiivsuse suurendamiseks lisasin samuti teise pooli koos pöörikuga (mõlema võnkeringi sünkroonseks häälestamiseks), millede omavahelist sidestust saab muuta.
Mida tugevam sidestus, seda seda laiem on riba, mida nõrgem sidestus, seda selektiivsem, aga jälle väiksem tundlikus, nii et iga jaamaga tuleb leida kompromiss signaali tugevuse ja ülekostvuse vahel.
Enamvähem puhtaks sain kümmekond jaama, mille signaali tugevus ületas kõrvaloleva sedavõrd, et see ei häirinud. Kuna kesklaine jaamu tuleb öisel ajal palju ja vahed on väikesed, siis "kristallraadio" puhul tuleb paratamatult leppida sellega, et nõrgemaid jaamu kuuled mitut korraga. Aga see polegi asja juures kõige olulisem.
Tähtis on isetegemise ja katsetamise põnevus, paljudele ka enda jaoks uue maailma (unustatud kesklaine) avastamine, samuti pole karta "patareide" tühjenemist.
Tasub proovida!

Siin mõned Skeemi poolsed mälestused.Detektorvastuvõtja ehitasin vist aastal 1973.Traat poolile Jawa süütepoolist,dioodiks vene D2,pöörskonde poest,kõrvaklapid TON-2 1200 om.Kuna elasin Laitse Raadiojaamast ca 4 km,siis oli ER-1.ja"Majak"alati garanteeritud.Antenn ca 20 m. kõrgus 8-14m.Kaugemaid jaamu tabasin harva,kui Laitse saatjaid eetris polnud.Hiljem tegin lampidega 0-V-1 ja mingi regeneratiivi.Üht-teist tuli KL-i lühemas ja LL-i pikemas otsas.80-ndatel tegin raadiole KASAHSTAN ühe transiga ostsillaatori ja kuulasin 80 ja 40m amatõõre.Huvitavam kogemus oli ehk 160 m kolme transiga otsemuundusvastuvõtja.Kamõnemeetrise antenniga kostusidmõnetuhande km tagused vene jaamad Sekka ka soome ja inglise keelt.

Detektorvastuvõtja ehitasin vist aastal 1973. Dioodiks vene D2, kõrvaklapid TON-2 1200 om.

Samad mälestused umbes samast ajast ka siitpoolt.
Kui mälu ei peta, siis skeemi leidsin kooliraamatukogus mingist pioneeridele mõeldud ajakirjast.
Võnkeringi pooli sain mingist poollammutatud vastuvõtjast. Montaaz sai tehtud vineeritükile, antenniks umbes kümnemeetrine traadijupp maja räästast kõrvalhoone räästani ( isolaatoriteks plastmassitükid), maanduseks poolroostes rauatükk mõnekümne sentimeetri sügavusele maasse kaevatuna, aga tugevamad jaamad püüdis ilusti kinni.