CB Foorum

officer kirjutas:
-kas tehase toodang(ma ei pea silmas ...... )?
-mis on elementide läbimõõt (väga loodan, et 70cm antennude elementide läbimõõt ei ole üle 5mm!)?

Tehaseks on Ermo & CO.
Pean sind kurvastama - elementide läbimõõt on 8mm, eks selletõttu yagi laiaribalisem ongi kui tavaliselt.
Diipol tehtud 10x3mm vasklatist.
Kuna kasutasin jämedamaid elemente siis sai ka vastavad optimeerimised tehtud.
Ise olen selle yagiga väga rahul. 13dbd võimendust pole paha näitaja. Helsingi ümbruse amatöörid tulevad 5/9 - 5/9 + 20
Sateliite "näen" umbes 5 min enne kui programm seda lubab.
Järgmiseks teen uue 2m yagi. Nüüd plaanis miski 9 elementi.
Majarahvas antennidega ära harjunud, nüüd saab tasapisi pikendama hakata

jah, dbd-d, mis üle 13, tulevad väga raskelt kätte ja sageli antenni mehaanilise stabiilsuse arvelt
Ise unistan firma M2 antennide hankest, mis on tõesti hästi profilt valmisatutud ja USA's väga tunnustatud just oma töökindluse poolest. HAM'ist sõbral, kes elab Floridas, on need püsti vähemalt 20 aastat ja hulgaliselt sealseid torme ja orgaane üleelanud !

Kas vase ja alumiiniumi kokkujootmisel mingit galvaanilist korrosiooni ei tule? Selle vältimiseks peaks siis poomile tsinkjunnid külge kruvima, nagu laevale.

myller kirjutas:Kas vase ja alumiiniumi kokkujootmisel mingit galvaanilist korrosiooni ei tule? Selle vältimiseks peaks siis poomile tsinkjunnid külge kruvima, nagu laevale.

Vot ei oska öelda...
Las see tükk olla veel üleval, paari kuu pärast vaatan korra kriitilise pilguga peale ja siis näeb.
Pmst võib ikka mingi reaktsioon sinna tekkida. Eks paistab.

Ermo!Kas sul on pilti oma karbikesest.Mis coksreleesid sa kasutasid?Kas mingit eelvõimu ka sees on?Küsimusi on palju.
73! Ain

myller kirjutas: peaks siis poomile tsinkjunnid külge kruvima, nagu laevale.

al.laeva passiivne korrosioonikaitse töötab veica teisel põhimõttel: seal on eelduseks hästi värvitud laevakorpus ja "elektronipoistele" antakse eneserahulduseks süüa tsinelektroode, et nad laevakorpuse rahule jätaks. Kui aga laevakorpuse värvkate on kahjustatud, siis need "elektronipoisid" valivad ikka selle ja tsinki eriti ei taha

Tsink säästab ka haljaid metalle. Näiteks käib tsinkjunn sõuvõlli otsa, kus pronkskruvi ja roostevaba võll kokku saavad, olgugi et need on üsna "sõbralikud" metallid s.t. sarnase potensiaaliga. Siiski on targem tsinkjunn ohverdada. Samas ma ei usu et vaskelemendid aastaga läbi alumiiniumpoomi kukuvad, kuigi alati räägitakse õudukaid vaskkopikast alumiinumlaeva pilsis.

officer kirjutas:Kui aga laevakorpuse värvkate on kahjustatud, siis need "elektronipoisid" valivad ikka selle ja tsinki eriti ei taha

Kui värv maha tuleb, siis tekib juba tavaline keemiline reaktsioon. Seal ei aita enam elektronide meeltamine.