CB Foorum

Olid ajad...taevas sinisem ja eeter QRM-ita
Aga TUBLI, Sugulane Peep!! Jätka samas vaimus!

pauhh kirjutas:Sirvisin veel vanasi Raadiolehti ja leidsin järgmise artikli MARET 5 kohta: ...

Ehk on selle aja raadiolehtedes kusagil avaldatud ka Maret 5 skeem?

huvitav on see kuidas Maretis on kokku saanud vaenlaste toodetud jupid. lambid ja üks kondekas on inglismaalt. Üks kondekas austriast, ja enamus paberkondekaid saksamaalt. takistite päritolu ei oska pakkuda. kast on toodetud kohalikust eesti puidust ja nuppudel on samuti reti logo peal.

aga see, et vanasti (esimesel vabaduse ajal) oli taevas sinisem ning et inimesed tajusid oma riiki positiivsemalt ja rippumatut ja iseseisvlist olemist suurema väärtusena, on peaaegu et teaduslikult tõestatud fakt. Tegelikult ka. Osaliselt on kindlasti vaba meedia süüdi mida inimesed kõik ainukese ja enamlise tõe pähe võtavad, võimendades ainult halbu ja negatiivseid sündmusi ja elu tahke. Võtame näiteks Võsa Petsi kollektsiooni. ja me võime arvata, et kõik eestlased ongi sellised ja et eesti elu käibki nii. Aga tegelikult me oleme enamuses väga toredad mõistvad ja abivalmis inimesed. Üldsegi mitte rumalad, ihnsad ja kitsarinnalised. Täidsa tavalised inimesed nagu igal pool mujalgi.
sellega tahan ma tervitada ka kõiki toredaid cbfoorumi ja raadioinimesi

Ambur kirjutas:

pauhh kirjutas:Sirvisin veel vanasi Raadiolehti ja leidsin järgmise artikli MARET 5 kohta: ...

Ehk on selle aja raadiolehtedes kusagil avaldatud ka Maret 5 skeem?

Minu kogus olevates Raadiolehtedes MARET 5 skeemi kahjuks pole
Silma hakkas KILK, 1- lambilise valjuhääldaja- vastuvõtja Türi jaoks, skeem
KILK 2 skeem ja veel mõni lühilaine vastuvõtja skeemid.

ei tea millised ringhäälingu vastuvõtjad omal ajal Keril asusid? Ah kui kahju, enam pole kellegi käest küsida ka.

aga nojah, vahepealsest progressist ka. e-bays oli üks Marconi Z21 lamp müügil üle mitme kuu. Ihusin selle peale hammast ja istusin öösel üleval, et olla kindel, et asi mulle saab. Aga ei, üks tõhk täpselt 4 sekundit enne oksjoni lõppu pakkus üle. Võibolla oleks pidanud kohe mingi suurema summa panema, et automaat üle pakuks. eks otsime edasi.

Pole siin pikalt seletada vaja. Rooste tõrje ja puhastamine on märksõnad.

Niisiis lõputrafo on Maretil läbi. Sai ettevõetud ja süvenetud RETi tehase ärisaladusse.

Tulemus on siis mähise osas selline:

Sekundaarmähis 90 keerdu 0,75mm traati.
Ning selle all umbes 5500 keerdu 0,15mm traati primaarmähist. See vajab veel täpsustamist kuid ei erine ilmselt väga oluliselt. Suhe on umbes 60:1
Et mida trafo asjatundjad sellisest asjast arvavad?
Mittemidagi ütlevaks võrdluseks RRRi Dzintarsi lõppastme trafo on 2250+650 keerdu 0,15mm primaaris ja 80 keerdu 0,64mm sekundaaris.

Ja nüüd väike erisus.
Trafo ja tema mähise füüsiline suurus tundub suhteliselt väike võrreldes nõukaaegsete väljundtrafodega. Ning mis mulle tundus eriti huvitav, on see et mähise kihtide vahel kasutatakse 1 kihti imeõhukest paberit. See on tõesti õhuke. Isoleerpaberi paksus on kõigest 0,035mm. Teistsuguse või muud vabalt kättesaadavat paberit kasutades ei mahuks mähis enam ära.

Selgus ka trafo mitte toimimise põhjus. Nimelt tema primaarmähis oli katkestuses 15 kohast korraga. Kuidas see on võimalik, ma ei tea. Esimene katkestus oli kohe väljviigu juures. Järgmine 10 kihti sügavamal. Siis veel paar kihti edasi. Kohati oli katkestus igas kihis ja ühes kihis koguni 3 katkestust. Mingit reeglipära ei tundunud katkestuste paiknemises olevat ning tegemist ei olnud ka kuumakahjustustega. Lakk oli kõikjal laitmatu. Lihtsalt nagu keegi oleks traadi ühest kohast nähtamatult läbi lõiganud. Kuna kogu see raadio oli ilmselt väga pikalt niiskuse käes seisnud, siis võiks oletada et niiskus on mõne väiksema emaili vigastuse kaudu peene traadi ära söönud, sest otsad tundusid olevat väga tuhmid.

Nüüd on aga uus probleem. 5500 keerdu 0,15 traati ise perfektselt ja käsitsi tagasi ei keri.
Endiselt on vaja kerimismasinat. On kellelgi ideid kust sellist leida või äkki kellelgi on pakkuda?

hmhh... Uurisin hilisemat RETi toodangut. Tallinn-P2 aastast 1950 mis on ka patarei vastuvõtja omab väljundtrafot 4800x0,15 primaaris ja 83x0,8, mis teeb suhteks 57. Võimsused on sarnased. Kuid trafo on pisut teisiti vormistatud.
Selles nõuka vastuvõtjas on kasutusel ka Maretis olnud ökorezhiimi lüliti.

keri_saar kirjutas:Ning mis mulle tundus eriti huvitav, on see et mähise kihtide vahel kasutatakse 1 kihti imeõhukest paberit. See on tõesti õhuke. Isoleerpaberi paksus on kõigest 0,035mm. Teistsuguse või muud vabalt kättesaadavat paberit kasutades ei mahuks mähis enam ära.
Nüüd on aga uus probleem. 5500 keerdu 0,15 traati ise perfektselt ja käsitsi tagasi ei keri.
Endiselt on vaja kerimismasinat. On kellelgi ideid kust sellist leida või äkki kellelgi on pakkuda?

Selleaegsetel (ka praegustel) kvaliteetsetel trafodel oli (on) alati mähise iga kihi vahel õhukene rasvapaber.
Pehme paber hoiab ära mähisetraatidelt laki mahahõõrdumise tugevalt üksteise peale keritud kihtide vahel,
vahelduvoolu all oleva mähise vibreerimisel, samuti vähendab mähise urinat (kihid on tihedamalt üksteise vastus).

Kui sa kusagilt paremat kerimismasinat ei leia, siis mul on välja pakkuda üks suht algeline riistapuu.
Kunagi, hobi algusaegadel sai parema aparatuuri puudumisel sellega keritud nii mõnedki trafomähised.
Selle vändamassina puuduseks on traadi etteandmise, reguleeritava edasinihutaja puudumine,
peab oskama näppude vahelt peenikest traati kenasti keerd-keeru kõrvale lasta, aga vähemalt on keerulugeja.
Tegin sellest kiirelt paar pilti:

Äkki ma siis astun su juurest läbi, sest paremat ma niikuinii ei saa. Ning võrreldes päris käsitsi kerimisega on eksimine väiksem, ja mähis pingul ja ühtlasem.

Aga mind lihtsalt hämmastas selle paberi paksus, või siis kui õhuke ta on. Ma pole varem nii õhukest paberit kohanud. Ainult 35 mikromeetrit.

Väha head ja õhukest paberit saad, kui lammutad mingi vana paberkondeka.
Aga sarnase kerimismasinaga, mida Ambur Sulle pakub, olen kerinud üle saja trahvo ja kokku üle miljoini keeru. Hea massin
EDU!

keri_saar kirjutas:Äkki ma siis astun su juurest läbi, sest paremat ma niikuinii ei saa. Ning võrreldes päris käsitsi kerimisega on eksimine väiksem, ja mähis pingul ja ühtlasem.

OK! Saadan sulle PS-iga telefoninumbri, saab kokku leppida, millal järgi tuled.

Õpetus

Tänud Amburile. lõputrafo primaarmähis sai tagasi keritud ilma katkestusteta.
Kuna mina oma pisikeses töötoas ei suuda korrata 1939 aasta RETi tehase täpseid tootmisprotsesse, siis see trafo taastamiseks kasutasin 0,15 traadi asemel 0,12 traati. Võimsused on nii väiksed, et see ei tohiks midagi sisulist muuta. Kuid tänu sellele jäi mitu keritavat kihti (täpsemalt 5 kihti) ära ning tänu sellele mahtus mähis vanadesse piiridesse. Tõsi nibin nabin läks tagasi Ш raua sisse. Väga napilt. Rauad sai roostest ära puhastatud, mähise vahele vaha sulatatud. Mõõtsin just. Tundub et trafo ikka töötab. Traat on nii imepeen, et ma pidevalt tunnen hirmu traadi katkemise pärast
Ja no RETi tehas tegi trafode kerimisel ikka head tööd. Tolleaegne kõrgtehnoloogia.
Nojah, kogu selle trafo peale kulus ikka terve hulk aega. Kokku oma 3 täis tööpäeva otsastlõpuni kõikide juurdekuuluvate otseste ja kõrvaliste protsessidega.

Jätkan siis blogi teemal elektroonika remont

Monteerisin trafo šassiile. Tundub, et ikka veel toimib. Hetkel näeb välja selline:

Käisin Maretile Anoodpatareisid otsimas. Ajamasinaga. Eestiaegseid ei leidnud, kuid sattusin peale kahele 90v patareile ja ühele 67,5V patareile. Ma arvan, et kui 2x67,5 patareid Maretile panna, siis see sobib ideaalselt. Juhendis on öeldud et 120V patarei sobib ning üle 150V ei tohiks pinge olla. Nii et 135V on täidsa paras. Homme hangin ühe 67,5 Ameeriklase lisaks. Kahju, et IKA't ega Uraniat polnud saadaval. Võibolla mõni teine kord.