CB Foorum

Tundub, nagu Ilmatar oleks kohe algusest peale häälest ära olnud, sest vilkkondekad sai kõik üle mõõdetud ning mingeid anomaaliaid ei avastanud. Samas Lühilaine ostsillaatori võnkeringis on ainukeseks kondekaks pöördkondekas. Täiesti mõistetamatu

Ma väga ei imestaks, Eestis valmistati nondel aegadel
raadioid mitmes kohas ja kõik konstruktorid ei olnud ka
kõigeoskajad. Eriti kui veel võtta kokkujooksu teoorias,
seda ei valda paljud isegi nüüdsel ajal ja siis tehti samuti
nii "kobamisi", vahel just nii nagu "välja kukkus".
Kokkujooksule ja tundlikkusele alati rõhku ei pandudki,
sest tüüpiline oli välisantenni kasutamine ja signaali siis
raadiole jätkus.

Katsun veel üle vaadata, kas ma äkki ise mõnda montaazhi viga pole sisse lasknud suurema lahti kokku tinutamisega.
Kuid jah, Võrreldes Maret-5'ga on Ilmatar-2'l mitmeid disaini vigu ja veidrusi, mis viitavad mitte just väga sügavale läbimõtlemisele.
Eriti halb on Ilmatar remontijale, sest tema montaazh on nii tihe, et pooltele detailidele ei pääse kolviga ligi ilma montaazhi lahti lõhkumata. Maretil sellist probleemi ei olnud.

Viskan ühe lingi siia, mis vanade raadiotega kokku sobib.
http://americanradiohistory.com/index.htm
Võimalik, et juba nähtud, aga vast kellegi jaoks ikka uus kah.
Väga suur kogus sisseskaneeritud ajakirju ajavahemikust 1915-1960. Küll Ameerika omad, aga mis teha kui seal selle tehnika areng just seal maal nii tihedat kajastamist leidis.