CB Foorum

See "Maret-5" hakkas nii meeldima, et ostsin Ringhäälingu muuseumist omale ka ühe.
Siin eestvaade:


Ja siin tagantvaade:


On abiks suvistel kokkutulekutel ja välipäevadel, kui tekib janu!
Ja esialgu ei vaja ka restaureerimist.

keri_saar kirjutas:Toiteallikad on ka olemas:

Kust sa need lõpuks välja koukisid?

Nii, tundub, et ma pole suurem asi osav lakkija. Vist tuleb uuesti maha võtta ja otsast peale.

Eile lasin Maretile pinged peale. Noh, pauku ei käinud, kõik tundus nagu mitte väga hull olevat. Üritan siin aru saada lampide töörezhiimidest. See kes pani vene asendused sisse pidi ikka suht kehv asjatundja olema. Kasvõi ainult lampide datasheete vaadates ja leides, et pole lambi töörezhiimi paika ajamiseks ühtegi takistit muudetud. See asendus pidi anoodpatareisid sööma nagu elajas. No ja siis taluperemees kirus kindlasti, et see venevärk ikka töötab väga halvasti.

Teine hea uudis on see, sain täna ühe Z21 lambi inglismaalt kätte. See lamp tundub olevat parem kui RETi originaal. Igatahes jooksis temast rohkem voolu läbi.

Tegin täna mõned proovid sisse antud signaaliga. Ostsillograaf näitas ilusat resonantsi sisendvõnkeringil.
Kuna kõrgsageduslambid on olemas, siis proovisin kas tagasisidega saab ta endaergutusse ajada. Sai küll

Lisaks avastasin et mu digitaalse multimeetri milliamprite näit on täiesti vale. Näitab 2x rohkem kui tegelikult on. Sellest tuli tükk peamurdmist ja ajaraisku.

Lugesin lisamaterjale tetroodide kohta. Ning ilmselt kasutatakse Maretis lekkiva võre detektorit.
http://en.wikipedia.org/wiki/Grid-leak_detector
See paistab skeemist välja.

Panin asenduslõpu lambi ka sisse ning sealt kostis mõnusat sahinat ning mingisuguseid mürasid ka nagu kesklainele kohane. Katsun nüüd ta nii palju kokku panna, et saaks normaalselt häälestada, siis ehk saab mõne jaama ka kätte.

Igatahes, Maret-5 tegi tänase seisuga esimest korda häält üle aastakümnete. Jess!

Nii, Maret-5 püüdis mõned jaamad ka kinni

Kas keegi teab midagi regeneratiivotsevastuvõtjate häälestamisest? Võimalik et see tuleneb väga nõrgast signaalist aga kohati on heli nii tuhm, et tekstist ei saa mitte midagi aru. Siit saab kuulata ja vaadata, mis häält see Maret-5 teeb.
http://www.youtube.com/watch?v=mtFaZSsLWv0
http://www.youtube.com/watch?v=mtFaZSsLWv0

Panin Maretile pisut parema antenni kui ML-145. Kohe tuli palju rohkem jaamu
http://www.youtube.com/watch?v=F3yqNyaUr5o

Nagu öeldakse, mis sitasti see uuesti.

Lihvisin lakki ühest kohast liiga palju ning puiduni välja. Jäi inetu hele laik. Proovisin nii üht kui teistpidi, aga lõpuks tuli ikka kogu külg uuesti puhtaks teha.

Taas üks pisike aga positiivne uudis.
Nimelt õnnestus Soomest leida 2 Marconi KT21 jugatetroodi. Üks neis paraku ei tööta, kuid teine oli originaalpakendis ja kasutamata. Ehk õnnestub nädalavahetusel kätte saada.

Marconi KT21:

Vastus Amburile, et kust toiteallikad pärit: Et 2V aku leidsin renovaarist. Ainuke mõistliku suurusega. Järgmised 2V elemendid algavad sealt paarisaja Ah juurest.
No ja anoodpatareide skaneeringuid leidub netis. Esialgu on täidetud vaid Vidormaxi patarei. 9V patareidega.

Ringhäälingu muuseum saatis lahkesti mulle eestis toodetud IKA anoodpatarei skaneeritud küljed ja ma kohe panin ilma digitöötluseta ühe kasti kokku, et saaks aimu mõõtudest ja annaks pisut vanaaegset õhkkoonda, no see IKA patarei on tõesti pirakas. Minu kalkulatsioonide kohaselt võis ta koosneda 4,5V patareidest või selle elementidest, mahuvad täpselt sisse ära, et 100V välja anda. Omal ajal maksid sellised patareid hingehinda - 1/3 sellist head kuupalka. Aga muidugi kestsid ka päris pikalt. Nii aasta või nii. Nii et raadio kuulamine oli päris kulukas tegevus omal ajal. Raadiomaks oli anoodpatareide ja kütteakude kõrval kökimöki.

Aga siin vastuvõtja ja anoodpatarei suuruste võrdlus.

No nüüd on küll latt nii kõrgele aetud, et järgmised restaureerijad ei julgegi oma töödega kapist välja tulla Võib-olla ainult siis kui projektiga kaasneb ka saatja ehitus mis edastab programmi tolleaegsetelt grammofoniplaatidelt.
Aga mis need numbrid seal anoodpatarei karbi peal näitavad, kas sai sealt erineva pingega väljavõtu teha või mingi pingeindikatsiooni värk? Või on tegu mõõtepunktidega patarei laetuse hindamiseks? Suuremad numbrid näitaks nagu anoodipinget aga väiksemad võiks kütte kohta käia? Samas anoodpatarei vaevalt et kütteelementi sisaldas?

Ei ole see latt midagi nii kõrgel. Ma oleks tahtnud puitosad professionaalse puutöömeistri kätte anda, mitte ise teha. Oleks parema tulemuse saanud.
Ning roostes shassii ning rauddetailid oleks pidand üleni detailidest tühjaks tegema, korralikult puhastama, ebatasasused vasega täitma ja uuesti üle tsinkima. Ma ainult lihvisin siledaks enamvähem ja panin maetallik värvi alla. Odav töö. Aga seda on veel võimalik teha Mina paraku ei jaksaks seda ette võtta. Kasvõi puht rahalises mõttes.
Minu nokitsemised pole kindlasti mõeldud selleks, et teised peaksid häbenema. Ei pea. Igal ühel omad kriteeriumid. Kasvõi rahalised. Ning mõned näiteks ei renoveerigi kondekaid vaid otsivad vanad aga kuidagi töötavad kondekad kusagilt ning vana lakki ei puudu. Jne.
Aga kesklaine saatjate signaali puuduse üle võib küll kurta ning mul oli mõttes küll üks väike kesklaine saatja teha, mis saadab tolleaegseid kõnesid, saadete salvestusi ja plaadimuusikat. Ma ei tea ainult, kas teha lampidel või transsidel.

Aga need augud seal patarei kastil on väljaviigud erinevate pingete jaoks. Ja väikesed pinged ei olnud mitte küttele mõeldud vaid tolleaegses mõistes vanadele raadiotele mis kasutasid seda pinget lambivõrede eelpingestamiseks. Nimelt kahekümnendatel ei osatud katoodile takistit panna, et võrele maa suhtes negatiivne eelpinge tekiks. Voolu see eelpingestus ei tarbinud ning seetõttu võisid seal olevad elemendid väga väikesed olla. Et siis anoodpinge augud ja eelpinge augud.

Nonii, täna soomes ära käidud ja lõpulambid Philipsile kui Maretile olemas. Marconi KT21 on täiesti uus. Tundub uskumatu, et nii vanu lampe veel leidub, mis pole üheski seadmes varem töötanud. Eks homme saab järgi proovida, mis häält ta teeb.

Enne ei usu, kui ise käes hoiad. Ja teistpidi: Ühtlasi sai ka Philips 456 endale uhiuue vana originaallõpu pentoodi. AL4. Pistsin selle kohe raadiosse, et saada aru erinevusest. Erinevus on küll olemas. Ilmselt lambi paremal rezhiimil töötamisel on võimendus palju tugevam.

Krutin oma Maret-5 nuppe ja ikka ei usu, et ta teeb päriselt häält. Siis mõtlen, et kas eestiajal siis raadiod tegidki sellist häält ja käitusid just sedasi. Ja neil oled nii ja naasugused omapärad. Naljakas. Siis veel muidugi see ka, et kuna selle raadio lampe ei tehta juba enam 60+ aastat, siis iga minut mis ta töötab on tema lõplikust elueast kulutatud minut. Sest kunagi saavad need lambid ikkagi otsa.

Ahjaa, sain lisaks oma KT21'le kätte ka Kanadast teele pandud KT21 eelkäia - Marconi KT2. Tal on pisut väiksem võimendus ja tarvitab rohkem anoodvoolu kui KT21. Siin nad on: Mis anoodvooludesse puutub, siis KT2'ga kukkus voolutarve 8mA pealt 6mA peale ning kokkuhoiu rezhiimil 4mA peale. Ning KT21 voolutarve kukku 2,3 mA peale. 90V juures. Vot see on RETi inseneride tõeline saavutus. Sejuures hääletugevus kukkus vaid üsna veidi. Ning vene asenduslambiga võrreldes kasvas hääletugevas samal jaamal kõrva järgi nii umbes kuni 2x. Ma kujutan ette kuidas taluperemees kirus neid viletsaid vene lampe. Mis neelas anoode nagu leiba. Kuigi lambil pole iseenesest häda midagi, pole ta mõeldud Maretis töötama.

Kuna on haruldane võimalus võrrelda eelkäiat ja järeltulijat ka füüsiliselt, siis KT2 on pisut lühem. Tema otsekütte katood koosneb neljast kütteniidist ning KT21 katood kuuest kütteniidist. Ning töötavana KT21 kütteniit ei hõõgu üldse. Kuid KT2 kütteniit hõõgub täidsa silmnähtavalt. Nagu on pildilt näha:

Rahva vastuvõtja Maret-5 taastamine hakkab siis lõpule jõudma. Jäänud on veel tagakaane teema ja nipet-näpet. Lõpuks sain kasti lakiga kaetud enamvähem rahuldaval viisil. Igaljuhul on tulemus parem kui vana niskust saanud pragunenud lakiga. Käega on kohe mõnus üle kasti libistada.
Selline ta siis praegu välja näeb:
IKA anoodpatarei aga mahtus täpselt sisse. Huvitav kumb kumma järgi mugandati? Igatahes kaks head eesti asja sobivad kokku. Kuid tegelik toide on hoopis selline. Pisike 2V aku, millest jagub umbes 10 tunniks, ning 90V anoodpatareri, mida jagub 2,3mA voolutarvituse juures 40 tunniks. Juhtmed peaksid olema enamvähem sellist värvi nagu nad olid. Hilisematel Maretitel on need kimpu seotud ja otsad tähistatud.

Aga tundlikkus on tal päris tubli. Võtmesõnaks on korralik antenn.

Siin heli näidis:
https://www.youtube.com/watch?v=wWWXIai2778
(katkine link parandatud)

keri_saar kirjutas:Rahva vastuvõtja Maret-5 taastamine hakkab siis lõpule jõudma. Jäänud on veel tagakaane teema ja nipet-näpet. Lõpuks sain kasti lakiga kaetud enamvähem rahuldaval viisil. Igaljuhul on tulemus parem kui vana niskust saanud pragunenud lakiga. Käega on kohe mõnus üle kasti libistada.

5+!!!

Vaatan, et Mareti taga (pildil paremal üleval) seisab kapi peal kunagine populaarne Lätlaste piknikuraadio "Turist".
Kas see sul juba töötab või ootab veel ennistamise järjekorras?

See turist on muidugi huvitav eksemplar. patarei superheterodüün lampidel ja veel kaasas kantav. Aastast 1954-1958. Lampide küte on seal 1,5V ning anoodpatareiks pisike АМЦГ-75, 75V.
See aparaat pole kunagi katki olnudki. Kuid korpus on viga saanud. Pidasin plaani ta maha müüa. Aga eks näis.

Kuid järgmiseks projektiks saab ilmselt olema jällegi üks hea eesti asi - Ilmatar-2. RET toodang.
Aga ma ei tea, kas on mõtet siinset foorumit enam sellega risustada.