CB Foorum

2005. aastal raadiosaatja kaela saanud emane põder nimega Lonni kaotas tänavu 5. novembril oma elu, kui koos vasikaga Virna järvede lähedal kohalike jahimeeste põdraajju sisse jäi. Püssi ette jäi ka vasikas.

“Jaht oli seaduslik ja jahimeestel load olemas,” kinnitas Valga Jahi- ja Kalameeste Ühistu esimees Aare Jaama Valgamaalasele. “Mulle helistati kohe pärast tabamist, et kuuli ette jäänud põdral on kõrvamärgid ja kaelarihm, mida jahimeestel polnud võimalik eemalt märgata, ning läksin sündmuskohale.”
Jaama sõnul elas Lonni hammaste kulumise järgi otsustades kuue-seitsmeaastaseks. Kaelarihm ja kõrvamärgid polnud loomale kehalisi vigastusi põhjustanud. Raadiosaatja oli talle kaela pandud eesmärgiga kindlaks teha põdralehma kodupiirkond, eelistatud peatuskohad ja nii suvised kui ka talvised elukohad.

“Oma töö tegi Lonni ära väga ilusti ja saatja aku iga sai samuti läbi,” lisas Aare Jaama, kes vastuvõtjaga selle aja vältel põdra liikumisel silma peal hoidis ja seda kaardistas.



Mis sagedusel see raaadiosaatja ka töötas?
Kuidas seda jälitati?

Kuidas looma jälitada?

Arvan, et raadiosaatjal on mingi "kosmiline energiaallikas". St. päieksepatareid,kaelarihmas ....., siis mingi eriti vinge patarei mis saadab ´signaale laiale. Looma elukoht on umbes teada ja mees " selline nagu filmis loomadoktor" kellel seljakott seljas tassib aparatuuri endaga kaasas ning registreerib midagi.
Vaevalt, et neil raha on satteliitjälgimise jaoks on.

GSM ? Või GPS + suvaline raadiojaam.

"Lonni on märgistatud ja see on kaugele näha, jahimehed teda ei küti. Raadiosaatja patarei põdra kaelarihmas peaks vastu pidama kaks aastat."
http://www.maaleht.ee/?page=&grupp=arti ... ikkel=5191

GSM ? Või GPS + suvaline raadiojaam.

Vaevalt,
"Signaalide järgi saab määrata suuna ja põdra umbkaudse kauguse. Mõõtes sama ka teisest kohast, selgub põdra peatuskoht kindlal hetkel. Nii hoiab saatja põtra ka näiteks ajujahi puhul – jälgitava looma asukoht on teada ja teda ei lasta."

Seega stiilis: "kanna helkurit! Siis autojuht näeb sind alla ajada "
http://www.maaleht.ee/?page=&grupp=arti ... ikkel=3478

Kasutatud seadme täpset kirjeldust kuskilt ei leidnud aga arvatavasti on tegu Raadiosageduste kasutamise tingimused ja tehnilised nõuded sagedusloast vabastatud raadioseadmetele kirjeldatud "§ 291. Nõuded jälgimise, jälitamise ja andmekogumise süsteemide seadmetele

...

(2) Näidikute lugemissüsteemi seadme kasutatav raadiosagedusala on 169,4–169,475 MHz, lubatud suurim e.r.p 500 mW, töötsükkel 10%, lubatud suurim kanalisamm 50 kHz. "

Ise olen korra parnadnanud ühe jahimehest soomlase sellist majakat, mis kinnitati jahikoera rihma külge - selle majaka suuna leidsime 20 km kauguselt üles. Energiat võttis see seade küll hirmvähe, sees oli vist 4 AA elementi ja "parandamine" tegelikult seisnesgi uute pulkade panemises.
Somm imestas ise ka, et kuidas ta selle peale ei tulnud - ligi kümme aastat töötas seade OK aga ühel hetkel "andis otsad".

Kui majakas, siis peab vastuvõtjal olema vähemalt kolm antenni et põdra asukoht kätte saada. Või siis GPS vastuvõtjaga jaam, mis saadab iga natukese aja tagant GPS-i infi välja.

Hiiu Tom (ES1GB) kirjutas:Kui majakas, siis peab vastuvõtjal olema vähemalt kolm antenni et põdra asukoht kätte saada. Või siis GPS vastuvõtjaga jaam, mis saadab iga natukese aja tagant GPS-i infi välja.

Ilmselt nii head tehnikat siin kasutusel polnud. Teleris, loomakanali saadetes küll näidanud filme, kus mehed / naised, yagi antennid käes mööda metsi jooksevad ja oma märgistatud elukaid taga ajavad (otsivad).
Selle tehnikaga saabki ainult suuna ja signaali tugevusega ligikaudse kauguse.
Tehnika sarnane "rebasejahi" (raadioorienteerumise) harrastajate omaga.

Sellest paraku kroonikud vaikivad, mismoodi selle põdra asukoht kindlaks tehti. Telekas on näidanud jah kuidas rahvas yagiga ringi tormab. Miskipärast ma arvan, et pikemaajaliseks jälgimiseks selline variant hästi ei sobi.

Kel huvi ja aega võiks uurida, kuidas lendoravaid raadiomärgistati ja kuidas neid jälgiti. Üks link, kust võib olla leiab viiteid tehnilise lahendusele. http://www.elfond.ee/teemad/mets/lendor ... 29/cat-621

Kunagi oli taasiseseisvunud eesti algusaastatel selline asi, nagu Valitsuse Autobaas või oli selle asja nimi Ministrite Nõukogu Asjade Valitsuse Autobaas, täpselt ei mäleta. Noh, umbes nagu Riigi Kinnisvara praegu aga tegeles kinnisvara asemel sõidukitega. Siis "juhtus" selline asi, et mitmed uued mersud ja muud kõvad sõnad lihtsalt ärandati. Töötasin tollaal ise politseis ja mäletan, kuidas neid autosid sai otsitud. Krimka sai infi, et üks selline valitsuse mersu võib olla peidus kuskil Lasnamäe mingis garaazide "linnakus". Siis politsei soetas meditsiinilise fiiberoptilise sondi ja kõik need garaazid vaadati läbi. Leiti üles nii see varastatud valitsuse masin, kui ka juhuslikult mitmed teised "kadunud" autod. Kindlasti mitmed garaaziomanikud avastasid garaaziuksest pisikese 7mm augu ja kratsisid kukalt.

Samal ajal rajas mingi soome firma Tallinnasse luksusjahtide "peilingaatorjaama". Nimelt paigaldas see firma Soomes kindlustatud alustele pisikesed spetsiifilised majakad. Need olid umbes suitsupaki suurused, poole meetrine antenn taga (sagedus oli vist mingi 169,xxxxx või 13x.xxxx, täpselt ei mäleta). "Vaikimisi" töötas see suitsupakk ainult vastuvõtjana aga eetrist õige koodi saades läks umbes pooleks tunniks majakana tööle ja iga natukese aja tagant läks saatele. Mingit GPS või sarnast süsteemi asjal küljes ei olnud. Seadme toide oli mõeldud kolmeks aastaks.
Selleks, et aluse asukohta kindlaks teha oli vaja rebasejahile omaselt mitmest kohast peilida, üks koht annab ju ainult suuna nii lihtsa tehnoloogia puhul. Seetõttu rajatigi üks täisautomaatne peilimisjaam Tallinna - ja terve Soome lõunarannik isusasti kaetud.

Siis otsustas Eesti Politsei samat tehnoloogiat rakendada ka valitsuse autode puhul. Täpselt samad suitsupakid paigaldati mitmetele autodele ja katsetati - asi töötas. Isegi "profi" rebesejahi käsiriistad olid kasutusel ja asja käivitamisel oleks paigaldatud sarnased peiligujaamad ka mujale eestisse, just vene ja läti piiri lähedale.

Tehniliselt asi töötas, juriidiliselt pandi aga asi seisma, kui "valitsus" avastas, et mingi suvaline jobu saab iga hetk kontrollida, millise litsimaja ees ministri auto hetkel pargitud on.

Vat selline asi meenus seoses raadiosaatjaga põdra teemat taaslugedes.