CB Foorum

Kui sügavalt võib tühjendada tänapäevaseid suletud pliiakusid (UPSi akud jne)? Näiteks Tartu PMR446 repiiter imeb 13,8 V aku ludinal 6-7 voldini, enne kui laulmise lõpetab. On selline tühjendamine aku elueale ohtlik või ei? Kui on, siis kuidas teha sellist kaitset, mis teatud pingel lihtsalt toite katkestab, laskmata akut edasi tühjendada?

Pliiaku pinget tuleb hoida teatud kindlates piirides, mille sätestab tootja. Keskmist auto-käivitusakut ei tohiks tühjendada alla 11.7V-i, muidu hakkab sulfateeruma. Ülepinge mõjub pliiakule samuti kahjulikult.

Auto-käivitusaku ei talu nn. laadimistsükleid, ta on oma parameetritelt optimeeritud andma suurt voolu lühikese aja jooksul (käivitus starterist).

Deep cycle ehk sügava tsükli akud on vastupidi mõeldud tsükliliseks täis- ja tühjakslaadimiseks, pinge võib neil varieeruda suurtes piirides. Selliseid akusid kasutatakse el. tõstukites, el. autodes ning muudes seadmetes, mis peavad autonoomselt töötama.

Kahe tüübi erinevus seisneb plaatide paksuses, proportsioonides ja happelahuse hulgas, kontsentratsioonis.

Aku tühjenemise kaitse seemid:
http://www.radiokot.ru/forum/download.p ... 189d9a5cc8
http://www.radiokot.ru/forum/download.p ... 189d9a5cc8

M148N Battery guard
https://shop.strato.de/epages/15164820. ... D=18488949

Vaatan siin praegu ühe valvesüsteemides kasutatava geelaku peale trükitud (püüan eesti keelde panna) teksti konstantse laadimispinge kohta (on pliiaku):
Tsükliline laadimine - 14,4...15,0V
Puhverrežiimil - 13,5...13,8V
Pole märgitud miinimumpinget, milleni tühjendada võib, aga ilmselt 7 voldini tühjendamine mõjuks talle halvasti (vähendab tööiga).
Soovitaks sellise puhul stabiliseeritud (reguleeritava) väljundpingega toiteplokki, mille väljundist läbi dioodi ja voolupiiramistakisti (et toiteplokki äärmuslike juhtumite vastu kaitsta) pinge akule anda saaks. Reguleerida pinge selliseks, et akult mõõtes üle 13,8V ei laeks (jällegi aku tööea huvides) ja jälgida et kauaks ka alla 13,5V ei jääks.

Palju ampreid võiks siis selle seinatoite värgi peale minna, kui arvestada aku (tilk)laadimisvoolule juurde ka tallinlaste soovitatud "soojendustakisti" (takisti, mis voolu all läheb soojaks, hoides karbist eemale niiskuse ja ekstremaalsed temperatuurikõikumised)?

hall kass kirjutas:Palju ampreid ....

Keskmiselt tarbitavast voolust peaks ta ikka rohkem suutma anda, seda ka piiramistakistit kasutades. Maksimumkoormus pole ju koguaeg, sel ajal võib ta enamuse energiast ka akult saada, küll aku jälle "puhkeajal" kosub.
Mis aga soojendust puudutab, siis seda pole mõtet akult ega ka stabiliseeritud pingelt toita, selleks kõlbab stabiliseerimata vahelduvvool ka.
Kui kogu värk õues hakkab olema ja seal olles vahel ikka mingit teenindust vajab, võiks mõelda sellisele variandile et tuppa jääb võrgutrafo ja õue läheb mingi ohutu (näiteks 24V või isegi madalam) pinge. Sulavkaitsmeid ka ei maksa unustada vahele panna, ikka puhtam ja kuivem tunne...

nt Auto aku laadimisel on juu 2 varianti kas laadida :
1. ampritega (voolu)
2. jääva pingega. (voltidega)

Suht halvas seisus ja tühja auto akut laaditakse nt Ampritega.
Alguses on amprite arv suurem. Hiljem amprite larv langeb .
Kui laadida liialt suure ampritea arvuga on oht, et laed üle ja "aku läheb keema" ning pliiplaadid sulfateeruvad.

Kui auto-aku on juba täis tahetakse hoida akut "värskena " kasutatakse pingega laadimist. Eeliseks on, et ülelaadimise oht puudub ja akut ei saa tuksi keerata.

Kuna kabulal-repiiteril on ju ka pliiaku, siis " järsku saab kasutada analoogiat"

Öösel on tarbimine minimaalne, siis jäkub laadimispingest , et laaadida.
Pävasel ajal aga tarbimine.

Kui panna taimeriga laadima, on ka oht ülelaadimsiele/alalaadimsiele, kui aku pole piisavalt tühi või on veel liialt täis.
Peab uurima kuidas Ruhnu ja Tallinna mehed selle asja lahendasid.

Ampritega ja pingega laadimine? Aga miks mitte hoopis voolu ja voltidega proovida, järsku toimib paremini?

Ehk tasuks kasutada sellist laadijat :

http://www.motopood.ee/et/shop/product/ ... kulaadija/

Hind on küll üsna soolane kahjuks, aga tsiklimehed on andnud sellele asjale üsna kiitva hinnangu. Ise seda veel ei oma, seega omalt poolt täpselt kommenteerida ei oska.

Ralfwind kirjutas:nt Auto aku laadimisel on juu 2 varianti kas laadida :
1. ampritega (voolu)
2. jääva pingega. (voltidega)

Akusid laetakse ALATI vooluga, st. siis siinset kõnepruuki kasutades "ampritega". Ideaalne akulaadija on vooluallikas, mitte pingeallikas. Vooluallikas tähendab seda, et see püüab säilitada etteantud voolu pinge muutmisega. Pingeallikas säilitab etteantud pinge voolu muutmisega.
Vooluallikaga laadimisel kontrollib laadija pinget ja lülitab laadimise aku täissaamisel ettenähtud pinge saavutamisel välja. Pingeallika kasutamisel antakse täisaku pinge akule kohe peale ja piiratakse laadimisvoolu. Aku täissaamisel muutub laadimisvool nulliks korras aku puhul. Seda süsteemi kasutatakse autodes, sest sellega on tagatud pidev ühtlane pinge ja akud on seda arvestades ehitatud.

Tegelikult on need asjad veel veidi keerulisemad, kuid siinkohal ei jõua kõiki üles tähendada ja kes see viitsiks ka lugeda:)

Heatahtlik pedagoog ei tohiks siiski unustada Mulgimaa vanasõna,et pole voolu ilma pingeta ja vastupidi
Aga kui kusagil müüakse voolu ilma pingeta,siis võiks siia kõigile selle koha aadressi ülesriputada....usun,et vool ilma pingeta on hulga odavam....praegu rasked ajad,etc

officer kirjutas:Heatahtlik pedagoog ei tohiks siiski unustada Mulgimaa vanasõna,et pole voolu ilma pingeta ja vastupidi

Asi kisub väga filosoofiliseks.
Täpselt ei tea kuidas Mulgimaal asjad käivad, kuid miks selle pinge jaoks voolu vaja on? Vastupidi aga enamasti küll.
Tegelikult ülijuhis lippab vool ka pingeta.
Praktikas - kaasaegses magnetresonatstomograafis näiteks, kus ülijuhtidest on magnet tehtud, lastakse vool ahelasse sisse ja siis otsad kokku. Ja nii ta seal siis pingeta lippab ...

Evo kirjutas:Ehk tasuks kasutada sellist laadijat :

http://www.motopood.ee/et/shop/product/ ... kulaadija/

Hind on küll üsna soolane kahjuks, aga tsiklimehed on andnud sellele asjale üsna kiitva hinnangu. Ise seda veel ei oma, seega omalt poolt täpselt kommenteerida ei oska.

Tead, mina kasutan sihukest laadijat:

http://www.oomipood.ee/?t=k_ki&i=BAT-LEAD-C10HQ

Jah, 12 V toast repiiterini viia on mul mõttes küll. Kuid ma mõtlen ka veidi kaugemale... Nimelt saaks ju aku kah tuppa jätta. Siis saab lihtsalt ehitada juurde lülitist ja suure mahtuvusega elektrolüütkondekast koosneva asja, millega saaks toidet ümber lülida, näiteks aku laadimise ajaks seinatoidet sisse lükata jne (lüüt peaks vältima repiiterisüsteemi voolutajäämist lülitamise hetkel). Plussiks oleks see, et akut ei mõjuta miinuskraadid talvel.

aga milleks see el.kondekas,ega tarbijat ei pea lahti ühendama,kui akut laadid.Ja aku ise ongi üks suur el.konde.....mingi 0,2-0,5 faradit olenevalt mahtuvusest

officer kirjutas:Heatahtlik pedagoog ei tohiks siiski unustada Mulgimaa vanasõna,et pole voolu ilma pingeta ja vastupidi

Vanad mulgid (või need, kellele viidatakse) ei ole vist õppinud elektrotehnika teoreetilisi aluseid. Küllap seepärast ka see pooliku tõega vanasõnagi . Vastupidi on ikka küll.