Mingite takistuste pärast jäi Mohni saarel kahepoolne side pidamata, kuid täpdem info CB/PMR/DX Eestis » Üritused lehelt. Kuna ma jonni ei jätnud proovisin antenni oma kodus ja võrdlesin Kaljukitsega sidet pidades järgmisi antenne:
18 cm (intek H520 originaalantenn)
50 cm (tehnoturust pärit ja Kaljukitselt laenatud)
J-antenn (HardiH laenatud)
1/2 baasantenn
Jaamaks oli Intek H520 PLUS ja 4W. Kuna mu baasjaama antenn kõige kõrgemal asub siis tuli sellega kõige parem tulemus, Mina kuulsin S indikaatori järgi 9 ja Kaljukits kuulis 7. Teisena proovisin J-antenni, tulemus minupoolt 7 ja Kaljukits 4, tulemus oli kehvem, kuna sain kinnitada j-antenni 1/2-antenni kanna juurde. Veel proovisime 50cm antenni ja tulemuseks 7 mina kuulsin sammuti nagu j antenniga, kuid Kaljukitsel tulin 3. Originaal antenn 18 cm, kuulsin Kaljukitse 7, kuid tema kuulis mind 2 ja see oli väga raskesti arusaadav. Müranivoo oli temajuures ka 2 palli.
Kokkuvõtteks, J antenn andis väga häid tulemusi ja hakkan lähiajal endale samasugust meisteerdama. Hea kaasa võtta väliüritustele, võtab vähe ruumi ja on kerge. Vajalik veel muidugi nöör millega see kuhugi ülesse tõmmata.
Paremate soovidega,
Ivory
Teisaldatavad antennid
Re: Teisaldatav antenn RG174 koaksiaalkaablist
Täpsustuseks küsin - kas see külgmine lühistatud sobituslõik käib ühest otsast sinna, kus kaabel antenni toitepunkti külge ühendub?
Ning - kas keegi sellist antenni ka muudest kaablitest on teinud? Mul on ju ikka veel paras pinu seda RG6...
Ning - kas keegi sellist antenni ka muudest kaablitest on teinud? Mul on ju ikka veel paras pinu seda RG6...
304FL, "Three zero four Freyja love"
-
HardiH
- Noorem lällaja

- Postitusi: 14
- Liitunud: E Juul 21, 2008 7:41 pm
- Asukoht: Maailmaparandajate palat
Re: Teisaldatav antenn RG174 koaksiaalkaablist
Külgmise sobituslõigu koha pealt said asjale õigesti pihta.hall kass kirjutas:Täpsustuseks küsin - kas see külgmine lühistatud sobituslõik käib ühest otsast sinna, kus kaabel antenni toitepunkti külge ühendub?
Ning - kas keegi sellist antenni ka muudest kaablitest on teinud? Mul on ju ikka veel paras pinu seda RG6...
Teoreetiliselt peaks kärama ka RG58, millel on sama lühendustegur ja pikkusühiku mahtuvus.
Ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda omaks võtnud
Re: Teisaldatav antenn RG174 koaksiaalkaablist
Modelleerisin selle antenni ka PMR peale ja selgus, et seal nõuab asja tegemine vist millimeetrist täpsust. Mul kipub see täpsus olema kraad kehvem, seega - äkki mõni osavnäpp aitaks mind ja nokitseks sellise valmis? Sellega saaks nimelt Tartu repiiteri taas käima panna. Levi ei pruugi küll olla nii kõva kui senise antenniga, aga ma pean paraku vältima liigset tähelepanu majaomaniku poolt.
Andmed programmi järgi:
lainepikkus 0,67 m.
vibraatori pikkus 0,32 m.
alumine sobituslõik 0,09 m.
külgmine sobituslõik 0,01 m.
kaabli kulu 0,51 m.
Andmed programmi järgi:
lainepikkus 0,67 m.
vibraatori pikkus 0,32 m.
alumine sobituslõik 0,09 m.
külgmine sobituslõik 0,01 m.
kaabli kulu 0,51 m.
304FL, "Three zero four Freyja love"
Re: Teisaldatavad antennid
Sellest antennist veel. Nimelt nagu ma aru saan, tuleb varjest vabastatud lõik tükk maad ülespoole kohast, kuhu ühenduvad toitekaabel ja lisasobituslõik. Kusmaal ja kui pikalt siis tuleb varjesukk läbi lõigata näiteks 2m ja 70 cm peale arvestatud antennidel?HardiH kirjutas:Kolm antenni välitegevuseks:
1) 10 ja 11 m diapasoonile http://www.qslnet.de/member/dl5za/j-antenne.htm, tõlge http://staff.ttu.ee/~hardi/j-antenne.htm
Esimesena mainitud antennil tulevad sagedusel 27,250 MHz lõikude pikkused järgmised (ülevalt alla):
1) vibraator 5,28 m, tipust soon ja sukk koos;
2) siis 1 cm varjest vabastatud lõik;
3) alumine, pikem sobituslõik 1,54 m;
4) külgmine lühem, otsast lühistatud sobituslõik 0,24 m.
SLT mõõtja TEAM 1180W osuti 4 W-ga mõõtmisel ei tahtnud eriti liikuda.
Muide, härrasrahva keeles on asjanduse nimeks die Sperrtopfantenne.
304FL, "Three zero four Freyja love"

