CB Foorum

CB antenn 1/2 sai tänase päevaga siis otsa ei pidanud pingele vastu ja murdus klambri pealt.Eile käisin veel vaatamas siis oli veel normaalselt kõver nagu vibu ja jääd täis.
Toimib ainult kohalik side CB peal,kuulsin ainult Kroodionu.Eeter hea vaikne ei mingeid raginaid sirinaid.Teised lainealad veel toimivad,kuigi antennid on nii paksult jääs.
Samas küsin ,et ega kellegil ei vedele mõni vana ja murtud 1/2 laine CB antenn,huvi oleks alumisest torust.

Jälle korras ja toimetab Eile upitasin püsti.

kas sinu antennil on ka tõmbitsad,nagu siin mõned soovitasid?
Minu 5/8'l on,aga ma korjan need ära,kuna suure tuulega ülemine antennipool vibreerib tugevasti ja tõmbitsast allapoole jääv antenn seisab paigal....kardan,et varsti ta murdub tõmbitsate kinnituskohast?

Ma ei viitsinud linna qths tõmmitsaid ära korjata ja nüüd tuleb antenn (õigemini selle jäänused) ära korjata .

...tänud ammendava vastuse eest

Mul oli 2 probleemi. Esiteks olid mul tõmmitsad väga pikad 15-20 m, mistõttu nende tuuletakistus oli suur.
Teiseks ei olnud mul ka võimalik neile õigeid 120 kraadised nurkasid tekitada.

Minul on koos tõmmitsatega ilusti aastaid vastu pidanud (peab 3 x üle õla sülitama).

Evo kirjutas:Minul on koos tõmmitsatega ilusti aastaid vastu pidanud (peab 3 x üle õla sülitama).

Mul läks CB GP teisel aastal tormituulega kõveraks, misjärel torkasin antennile tõmmitsad.
Peale seda on antenn katusel olnud üle 10 aasta ja on kenasti üle elanud kõik tugevad ranniku tormituuled (samuti 3 x üle õla).
Vahepeal olen ainult korra antenni maha võtnud profülaktika tegemiseks.

Minu 5/8 tõmbitsad samal kõrgusel nagu Amburi pildil, aga ümber on neil ca 5 cm jämedused jää ?? vorstid, õnneks kül kõigil kolmel ühtlaselt ja nöörid hirmus lookas !! Kui nüüd ühe nööriga midagi peaks jutuma, tõmbavad teised kaks antenni mürinal ümber !! Ei julge ühekaupa puutuda ka ja kuidas sa kõiki kolme ühtlaselt korraga puhastad ?? Aga kui sula tuleb ja ühe tõmbitsa küljest jää ennem ära kukub, on ikka jama käes !!
Antennivarras aga miskipärast täiesti puhas, külmade alguses oli valgelt härmas ja jäme nagu palk !

Evo, sülita 3x jah!
See Sul suvine pilt üleval, kas Sa nüüd ka vaatamas oled käinud?...hääl Sul eetris kül jäine ei ole kui selle järgi hinnata .

EINAR kirjutas: See Sul suvine pilt üleval, kas Sa nüüd ka vaatamas oled käinud?...hääl Sul eetris kül jäine ei ole kui selle järgi hinnata .

Paar pilti veel sellest vidinast, vasakul siis tänane pilt ja paremal nädal tagasi eelmisel laupäeval pildistatud. Nädal tagasi olid tõmmitsad härmatisest jämedad nagu vorstid. Rakurss pole küll parim, ei viitsinud maja taha sügava lume sisse selle külmaga pildistama minna.

Minu poollaine on ilma tõmmitsateta ja eelmisest sajandist püsti,aga jaanuaris olnud suur torm väänas teda oma 10-15 kraadi ja oli kuni siiani,millal suur härmatis ta maha murdis.Ei jõudnud teda kloppima minna lükkasin seda ikka edasi ja tagajärg oligi käes.Ajasin ta püsti ja jällegi ilma tõmmitsateta ainult alumise toru vahetasin natukese paksema seina vastu välja.See tundus nagu kõige nõrgem koht olema eks siis näib.

Tundub, et aktiivvardale külgtõmmitsaid polegi mõtekas panna...või kui, siis tugevate UV-kindlate kapronnööridega, mis otse (roostevaba) klambriga varda küljes. Vaheisolaator, tavaliselt org.-klaasist, võib ühe tõmmitsa kinnituskoht paksude jäävorstide raskuse all külma käes rabedusest murduda ja siis on ülejäänud tõmmitsate jääraskus kõik antennivardale külgsuunas mõju avaldamas...see on üldjuhul kindel murdumine. Ja ei tähenda need jäised või märjad nöörid signaalidele midagi...keskel, tõmmitsate kinnituskohas pinge ju 1/2 antennil 0 lähedal, (ega 5/8-lgi palju teisiti pole), vool ainult maximum.

EINAR kirjutas:Tundub, et aktiivvardale külgtõmmitsaid polegi mõtekas panna...Vaheisolaator, tavaliselt org.-klaasist, võib ühe tõmmitsa kinnituskoht paksude jäävorstide raskuse all külma käes rabedusest murduda ja siis on ülejäänud tõmmitsate jääraskus kõik antennivardale külgsuunas mõju avaldamas...see on üldjuhul kindel murdumine.

Mul on kolmanda lüli otsas ~10 mm paksusest ftoroplastist rõngas, millest kolmes küljes ümardatud äärtega augud läbi.
Ftoroplast on happekindel, kannatab temperatuuri +300* kuni -300*. Seda on võimatu ka külmana haamriga katki lüüa, ainult mõlgid sisse, sest säilitab oma elastsuse ka kõige madalama temperatuuriga (kunagi sai ftoroplasti testitud, hoides seda enne kolkimist vedelas lämmastikus).
Nii et murdumist pole tarvis karta.
Peale selle on ftoroplast ka hästi libe, pole tarvis karta, et selle aukkudesse seotud nailonnööri tuulega antenni kõigutades läbi sööb.
Ja ftoroplast on muide ka parim dielektrik, seda kasutatakse eranditult ülikõrgsagedusskeemide trükiplaatide alusmaterjalina ja kallimates pesades, pistikutes isolaatoritena (hea isolaator ja ei hakka tinutamisel sulama).

Paar plastmasside nimekuju on vene keelest meile juurdunud,
kuigi juba sel ajal olid ka eestikeelsed korralikud vasted olemas.

Ftoroplast - фторопласт - fluorplast
(Фтор on fluor, keem. el. Fluorum, lüh. F)
http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A4%D1%82%D0%BE%D1%80
http://et.wikipedia.org/wiki/Fluor

Penoplast - пенопласт - vahtplast, vahtpolüstüreen (пена - vaht),
selle ingliskeelne lühend on EPS, sõnadest expanded polystyrene.

Veel mõned plastmassid:
http://www.eava.ee/~unt/unt_materjalid/ ... dused.html

ES7TR kirjutas:Paar plastmasside nimekuju on vene keelest meile juurdunud, kuigi juba sel ajal olid ka eestikeelsed korralikud vasted olemas.

Sorry, kui nimetus hakkas närvidele käima.
Olen omal ajal fluoroplastiga palju tegemist teinud ja selle nõukaaegne nimetus "ftoroplast" on kahjuks ka mulle sissejuurdunud.
Püüan edaspidi ennast kaasaegsemalt väljendada, kuigi asi pole nimes vaid materjali omadustes.

http://en.9element.ru/catalogue/view/33

Tõmmitsate kohta veel niipalju, et ega need pole kohustuslikud. Igal mehel on pea õlgadel ja teab ise, kuidas tema antenn paremini vastu peab.