CB Foorum

Lugemist pikemalt: http://www.kool.ee/?8859

Lõik kirjutisest:
Pakin välja raadiojaama seljakotist. Jaam koosneb väikese koguga saatjast alumiinium-kastikeses ja vähe suuremast hallis plekk-kastis vastuvõtjast, siia juurde kuuluvad veel küttepatarei (4,5 V) ja suurem ning raskem anoodpatarei (90 V). Valin välja kaks kõrgemat puud mis kasvavad sobivas suunas ja kauguses üksteisest, et sinna üles riputada antenni.

Antenniks on kaks 10-12 m pikkust musta gummiisoleeringuga pehmet vasktraati. Antennitraatide ühte otsa on kinnitatud kontakt aparaadiga ühendamiseks ja teise otsa kinnitatakse tugev nöör, mille abil saab antenni vedada. Nööri otsa kinnitan tinast pirnikujulise viskeraskuse, et nööri kõrgele puuotsa saada – kui viskamine on õnnestunud ja nöör jookseb üle puuoksa siis jääb ainult nöörist vedada ja antenn tõuseb. Eesmärk on, et saada antenn nii kõrgele kui võimalik ja umbes 60 kraadiline nurk antennitraatide vahel suunaga vastuvõtja jaama poole – seega põhjapoole, kus asub meie keskus Soomes. Minu kaaslane Heimar on osav antennitõstja, see jääb tema ülesandeks.

Võtan esile ühenduspidamise kellaaja tabelid ja "šiffreerimisvõtme" mille abil kirjutame ümber telegrammi teksti nii, et see on asendatud hoopis teiste tähtedega ning minu poolt teelesaadetav sõnum koosneb viietähelistest gruppidest. Telegrammi lõppu panen oma salajase tunnusallkirja STAF. Telegramm on valmiskirjutatud ja ootab ärasaatmist. Minu jaama saateaparaat on sisselülitatud, kontrolllamp näitab, et kõik on korras saateks. Käsi töötab morsevõtmega, kutse sideme loomiseks keskusega Soomes läheb eetrisse algustähtega VVV (di-di-di-daa, di-di-di-daa, di-di-di-daa) ja siis kolm tähte, mis on keskuse kutsenimeks. Kutse lõpus on ka minu jaama nimi tähtede kombinatsioonina, näit. "de ABC". Kutsun mõned korrad ja siis kuulan vastuvõtteaparaadi kõrvadele pandava peatelefoniga. Häälestan vastuvõtja õigele, ettemääratud lainesagedusele. Varsti on kuulda kutset VVV (di-di-di-daa), minu jaama nimetus (kolm tähte) ja kutsuja jaama nimetus (de + kolm tähte). Selle järele teatame üksteisele kuidas on kuuldavus ja kas on üle anda telegramme. Minul on saatmiseks üks telegramm. Teatan siis telegrammi numbri, kuupäeva, kellaaja ja sõnade arvu ülesaadetavas.

Esimene ühendus toimus ladusalt, ei mingit probleemi. Saadetud telegramm oli lühike ja kogu saatetöö kestis ainult mõne minuti. Vastasjaamal Soomes polnud minule ühtki telegrammi ja lõpetame ühenduspidamise. Meie asukoht on Kõrve läheduses ja sellest teatas ärasaadetud telegramm.

Uputasin oma päevikud kõik enne viimaselt merereisilt saabudes öösel kusagile Dardanellide väina kanti.
Ees oli demobilisatsioon ja hirm. Kui seda kõike, mis seal üles täheldatud, kontrollima oleks hakatud - täielik süüdistus imeliku nimega tegevuse kohta oleks võinud tulla ja kojusõit oleks asendunud vangilaagri ...või hullemaga. Aga minema tahtsin ma sealt saada eluga ja vaba mehena.
Päris paks pakike, mille külge laeva katla 2 voodrikivi tugevasti oli seotud, libises lõunamaa ööpimeduses üle parda. Aasta oli 1974.
Olen mitmel korral mõtelnud seda kasvõi üldjoontes taastada mälu ja fotode põhjal...seni aga kahjuks aega pole leidnud.
Millest sääl kõik juttu tuleks, müüks ehk raamatunagi ?

Esialgu aga ainult üks mõistatus:
Sõitsime Sevastoopolist Vahemerele ja tagasi ainult merd mööda.
Üle Bosboruse väina oli sild ja iga kord sõitsime sealt laevaga alt läbi.
Tegin kaasa kokku 5 reisi - järelikult pidin silla alt läbi sõitma 10 X...aga sõitsin sealt läbi ainult 9 X .
Kuidas on see võimalik ? Iga kord olin laeva peal ja laev sõitis läbi väina 10X. Pealtpoolt silda ma kuidagi minna ei saanud ega läinud, ikka silla alt läbi.

Esimesele õigestivastanule auhind Tani Äri poolt.

Bosboruse sild on nähtus omaette: üle km pikk, 75m merepinnast kõrgel (tugisambad 140m kõrged), ripub terastrossidel,mis koosnevad 11 000 kiust, üleval liiklus 4-realine kummaski suunas, ühendab siis (tasu eest) Konstantinoopolit Istanbuliga. Türgi. Nagu CB-eetrist kaugleviga kuuleme aeg-ajalt.
. .. -. .- .-.

EINAR kirjutas:ühendab siis (tasu eest) Konstantinoopolit Istanbuliga

...et mismoodi siis? Istanbul ja Konstantinoopol ongi ju üks ja sama linn. Tänapäeval nimetatakse teda Istanbuliks, vanasti Konstantinoopoliks. Kas see on siis sild tänapäevast minevikku?

No ju siis seda silda poldud esimese reisi ajal veel valmis ehitatud.

Mis jama see nüüd on Teine auhind juba Evole !! Eelmine kord sai tema "Lincolni katsetus" samuti kätteviidud auhinna. Selleks oli automaatne, vooluvõrgust akusid laetuna hoidev plokike VL-12LA. Samuti väljakuulutatuna Tani Äri poolt.

Täpselt nii ta oli: esimene reis kui läksime, silda polnud, tagasi tulles oli sild üle. 5 kuud (oli vist?) oli neile piisavalt pikk aeg selle juraka sinna taeva alla saamiseks.
Ütlesin ju ka, et sõitsime laevaga 10X väinast läbi, mitte silla alt läbi.

Kas sild tänapäevast minevikku ?
Ei oska ütelda...pigem vastupidi. Aga nemad pidasid seal ikka Istanbuli Istanbuliks ja Konstantinoopolit Konstantinoopoliks. Meil käidi ju ka vanasti Piiteris raadiokola toomas....olgugi et sissesõidu sildil Leningrad oli.
Tasulisus sillal seisnes selles, et ülesõiduks tuli (tollal vähemalt) rahakotti kergendada sealsamas silla alguses.
Eks Türgi riigile see raha läks lõpuks.

Rehkendasin lihtsalt umbkaudse Sinu sõjaväes oleku aja välja, edasi googeldasin veidi selle silla kohta ja siis tekkiski selline arvamus.

Einar,
Sinu mõistatus kuulub absurdihuumori rubriiki.
Kui Sa ütled oma mõistatuse "lähteandmetes", et

EINAR kirjutas:Üle Bosboruse väina oli sild ja iga kord sõitsime sealt laevaga alt läbi.

siis ma küsiksin, mida tähendab see "IGA KORD" ?
Kui õige vastus on, et esimesel korral veel silda polnudki, siis ei saa ju öelda, et iga kord sõitsid silla alt läbi.

Minu mõistatus:
Tegin eile 10 suitsu. Aga tegelikult tegin hoopis 9 suitsu. Kuidas saab see olla võimalik?

Vastus:
Esimese suitsu tegemise ajal mul ei olnudki suitsu veel käes.

...Sul on õigus,... too koht on vist kiiruga törtsuke nihu jah saanud ! Ei viitsi teda õigeks enam korrigeerima hakata....aga Evo sai kohe pihta...olen rääkinud seda paljudele, siiani on pakutud kõikvõimalikku, aga silla mitteolemasolu 1-se reisi ajal pole kunagi pakutud.
Aga OK, aktiivse osavõtu eest teeme siis 2 võrdset auhinda ja teise saaja oled Sina. Kuna tänane päev on läbi (kohaliku talveaja järgi), siis homseid osalejaid enam aktiivseteks ka ei loeta !
Kätte saab mõistagi auhinnad Tani Äri-sse järgi tulles. Ja saajatel siis õigus auhinna olemust teistele avaldada või mitte.

Püüan siia kunagi tollest sillast paar pilti ka panna, mina loeks teda üheks maailma-imeks.

Oot, oot, Evo, aga mõtlema pidi ainult oma peaga, mitte arvuti abiga, seepärast Sa sindrinahk ära arvasidki...ma eespoolt enne ei lugenudki Sinu ülestunnistust. "Karistuseks" tuleb Sul need silla pildid siia nüüd üles upitada, muidu auhind ei kehti !
Vaata, aga vaata, mismoodi arvutit juba kasutatakse !!

Mis seal ikka, kanname siis karistuse ära , pildid allpool.

EINAR kirjutas: Aga OK, aktiivse osavõtu eest teeme siis 2 võrdset auhinda ja teise saaja oled Sina.

Tänud, aga minu sõnavõtt ei olnud ajendatud saamahimust! Sinu mõistatus lihtsalt tundus nii absurdne, et ei saanud mitte vaiki olla, muud midagi...
Seega minu poolest olgu auhindu ikkagi ainult üks ja selle saajaks mees Lincolniga.

OK ! Aga, Radioman, astu ikka Tani Ärist läbi mõnikord.
Lincolniga mees on aga "karistuse" vabatahtlikult ära kandnud ja saab auhinna kätte !


Tänud, Evo, piltide eest ! Need on veel tunduvalt paremad kui minu albumi 1973.-nda a. mustvalged.

Panen siia ka andmeid Bosboruse väina silla kohta. Pärinevad ühest tolleaegsest sealsest ajalehest, võib-olla on mõned tõlkevead, siin töö juures ühtegi sõnaraamatut käepärast pole:

Üldpikkus - 1560 m
laius - 33,5 m
kõrgus veepinnast - 64 m
sammaste kõrgus - 165 m
jalakäijate tee laius - 2 x 2,5 m
kandetrosside jämedus - 60 cm, koosnevad 11 000-st 5 mm läbimõõduga tsingitud teraskiust
trosside kaal - 6000 tonni
sillal võivad sõita autod kaaluga kuni 180 tonni, mitu korraga - pole üteldud.
läbilaskevõime - kuni 70 000 autot ööpäevas
silla maksumus - 2 miljardit liiri, tolleaegses vääringus siis
ülesõidu tasu autodele - 5 liiri
ehituse algus - dets. 1971, täielik valmimine - 1974 (mina olin sealt alt läbisõitudel samal ajavahemikul)
ehitajad olid Inglise, Saksa ja Jaapani firmad, järelvalves osales ka Türgi

Vabandan, kui esinevad mõned inglise keelest tõlkevead.

Silla alt läbisõit võttis esimesel korral kergelt kõhedaks, lähenemisel tundus, et kohe lõikab silla betooniäär ära laeva mastid koos ülemisel radarisillal seisva madrusega, kelleks oleks osutunud siis mina. Tagasitulles Vahemerelt oli ju tanker tühi ja veest kõrgelt väljas...ega palju puudunudki...aga vaated olid vapustavad kogu väina ulatuses.

Taolisi rippsildu näeb ka USAS ning Portugalis( ja kindlasti veel kuskil maailamjaos), kust pealt mina olen üle sõitnud.....on küll vägevad, eriti, kui mingi udu kergelt olemas, siis tunne nagu hõljuks taevas....

...aga Eve, pane jutuseeria tulema siia, Sa ju samuti radist, kindlasti oleks huvitav lugeda !

Millisest osast siis, ma ei ole ju seal mitte sidetanud. Neid vägevaid tammisid, maju ja sildu olen oma elu jooksul jah, ületanud. Aga vähestest on mul fotod, kuigi netist leiast kindlasti...Mul tuleks siis üsna pikk reisikiri. Kopenhageni ja Saksa vahel ka sild...mul on fotoseeria arhidektuurist erinevate nurkade alt olemas küll, igasugu maailma linna juppe seal peal....Ohjaaa...olid aegu.... aga tuleb veel paremaid kindlasti... Hetkel kirjutan üht teist raamatut.