Varajane äike

[Evo]

Baasantennide kasutajatele:
http://www.tartupostimees.ee/?id=237469

[henri503]

olin välljas sell päeval kui äikest lõi,
lund hakkas ennem sadama väga tihedalt,helbed olid siukesed palli kujulised ,1cm vist tuli maha äkki,enne seda just ajasin just lumest puhtaks kõik peale sadu jäi nagu vaiksemaks ja siis lõi taeva heledaks .kuskilt Rõngu poolt paistis nagu see välk olevat.

[Satel]

Siinkohal küsiks, et kas baasantenni masti/jalga, millele ta kinnitatakse, tuleks ka maandada(baasantenni kõrgus ikkagi pea 5,5m)? Või on see väga halb, kui on maandamata?

Tänud ette!

[henri503]

mul on maandamata olnd juba paar aastat vist,kui sa põllu peal ei ela siis ei peaks vast äike sind otsima.

[Ambur]

Siinkohal küsiks, et kas baasantenni masti/jalga, millele ta kinnitatakse, tuleks ka maandada(baasantenni kõrgus ikkagi pea 5,5m)? Või on see väga halb, kui on maandamata?

Metallist baasantenni mast on kindlasti kasulik maandada, kui ta ise otsapidi maas pole.
Kuna antenn on pooli kaudu maanduses, maandab see masti kaudu lähedal müristava välgu tekitatud tugevad elekrtiväljad ja vähendab tunduvalt ka muid õhu kaudu tulevaid elektrilisi häireid.

[EINAR]

...jah...meile selgitati omal ajal tehnika kõrgkoolis niimoodi: kõigepealt tekib suure elektri (energia) laenguga pilve ja sellele mingi lähedal asuva elektrit juhtiva objekti vahel nn. ioniseeritud kanal, mille ioniseerituse tase hakkab järjest suurenema (kui pilv laengut juurde kogub ja pinge tõuseb) kuni ühel hetkel tekib plasmalahendus ehk välk, st. sisuliselt lühis pilve ja objekti vahel. Seda protsessi demonstreeriti ka võimalikult aeglaselt (pinget tõstes) kõrgepinge laboris kuni lõpuks käis kõrvulukustav pauk koos (kunst)välguga.
Kui objekti maandus oli halb, tekkis temal hetkeks väga suur kõrgepinge impulss, mida sai ka mõõta.
Kui maandus oli "hea" ,pingeimpulssi peaaegu ei tekkinudki.
Kui selle eelpool nimetatud objektina nüüd antenni(varrast) kujutada, peaks kõik loogiliselt ettekujutatav olema.
Maandus peaks tingimata olema hea, veel parem - väga hea, arvude keeles alla 4 oomise maandustakistusega. Sellist tingimust nõutakse ka ehitiste jms. piksekaitsmetel.
Lihtsalt maase torgatud mastiots annab niiskel savisel pinnal kusagile 20 oomi kanti m.-takistuse, kuival liivasel pinnal aga isegi mõnisada oomi. Kui sellisesse maandusesse tuleb täistabamus, võib väga suure tõenäosusega tekkida lisavälk ehk ülelöök mööda antennikaablit tavaliselt raadiosaatjat toitvasse elektrivõrku .

Sellist elektriliinist tulnud välgu ülelööki (maandamata kilbi kaudu siseruumis u.5m kaugusel olnud veevärgi torusse) käisin möödunud suvel Pärnus oma sugulase pool tagantjärgi vaatamas, kogu ruum oli sulametalli pritsmeid täis ja osaliselt põlenud , ainult kohalejõudnud tuletõrjel õnnestus veel üht-teist päästa.

[bensiin]

Mul ei ole baasantenn, vaid tavaline ~meetrine magnetjalaga antenn, mille olen pannud aknalauapleki külge. Mida vaja kuulda, kuulen hästi. Asun linnas, neljakorruselise maja kolmandal korrusel. Seni olen antenni kodust väljasoleku või une ajaks äikese hirmus "parem karta kui kahetseda" põhimõttel aknalaualt ära korjanud. On see asjatu hirm?

[officer]

...jah...meile selgitati omal ajal tehnika kõrgkoolis niimoodi: kõigepealt tekib suure elektri (energia) laenguga pilve ja sellele mingi lähedal asuva elektrit juhtiva objekti vahel nn. ioniseeritud kanal,

...see peab ikka küll vägev "tehnika kõrgkool" koos oma sisseastumiseksamitega olema, kus peetakse tarvilikuks põhikooli füüsikat ülekorrata

[EINAR]

Kuulsin eile läbi CB-eetri, et 304DL-il tegi pikselöök antenni pooli olematuks !! Ilmselt otsetabamus ?
Ja siis tundsin oma eelmisel kevadel tehtud töö ja vaeva väärtust : minu CB 5/8 GP-l on võimalik pool vastava "võimsuslülitiga" lühistada. Kodust lahkudes tõmban masti alt nöörist lüliti pooli lühistama ja enne eetrisseminekut jälle pealt ära !
Väga tähtsat rolli mängib korralik maandus, mille maandustakistus ikka nõutud piiridesse jääb, uskuge või mitte !
TV-s näidati samuti hiljuti otsetabamuse saanud, poolpõlenud majade pilte ja asi peaks andma piisavalt mõtteainet !!
Ohutut äikeseperioodi kõigile !

Keda minu "võimsuslüliti" lähemalt huvitab, võib vaadata minu 03.03.2010 6:46 pm postitusest :

http://foorum.cbradio.ee/viewtopic.php? ... 2&start=75

[Evo]

Kuulsin eile läbi CB-eetri, et 304DL-il tegi pikselöök antenni pooli olematuks !! Ilmselt otsetabamus ?

Sellest rääkis Enn mulle 80 m. peal, CB- eetrisse ta momendil tulla ei saa, enne peab antenni ära taastama.

[Kaljukits]

Palju sellele poolile vaja on. Väike haruvooluke võis selle läbi põletada või siis jootekoha lahti sulatada. Otsetabamuse korral oleks kogu antennivarras sulavkaitsmena toiminud.

[EINAR]

...Õige jah, see Ennu jutt oli 3,67 peal ! Läheb vanast harjumusest segi juba !

Aga ei ole see antennivarras ehk nii vilets midagi ! (?) Kui vaadata uutele ehitistele paigaldatud (nõuetekohaseid) piksekaitse vardaid, on nad antenniga võrreldes üsna õblukesed !!
LKV-meestega tuli jutuks, ütlesid, et isegi 6mm terastraadi jupp olla täistabamuse välja kannatanud ilma mingite sulamismärkideta. Aga väga tähtis olevat, et see vinge impulss kuhugi kiiresti ja häste "maanduda" saaks - seega ikka maandustakistuse suuruse küsimus päevakorras !
Minu ettekujutus ja teadmised kalduvad ka sellisele asjast arusaamisele...aga miskit absoluutset tõde nendes asjades ei näi olevat vist !?
Minu maja piksekaitse kui ka antennimastide maandused on viidud veel 3-e kohta laiali...no peaks ikka päris vingele lajatusele siis vastu pidama ehk...!?

Valgjärve kohal ma toopäev õhtupoolikul nägingi seda 2-e harulist väga võimsat välku...võib-olla oligi siis Ennu antenni tabamus ?

[hall kass]

Kui hästi J-antenn välku maandab? Kas on ka võimalus, et kui äikese ajal on jaam taga, siis tabamuse korral mingi laks ka jaama suunas kihutab?

[goodeye]

Kui hästi J-antenn välku maandab? Kas on ka võimalus, et kui äikese ajal on jaam taga, siis tabamuse korral mingi laks ka jaama suunas kihutab?

J antennil võib vibraatori panna maaga otse ühendusse, peaks väga hea maandus olema(isegi piksevarras??)

[EINAR]

...ainult nende maandustraatide jämedusega ei tasuks koonerdada...muidu võib "elektrivõrku ühendatud taskulambi pirni " effekt tekkida täistabamuse korral !!