CB Foorum

Kasutasin seni 5/8 antenni. Seda antenni ma päris korralikult häälde ei saanudki SWR-i sain küll üsna madalaks (1,2 1.kanalil ja 1,35 40. kanalil), kuid seda antennipikkuse umbes meetrise või enamgi vähendamisega. Edasisel vähendamisel vähenes SWR pisut veelgi, kuid antenni pikkus selle juures üsnagi (ja ikkagi oli SWR kõrgematel kanalitel suurem). Lõpuks jätsin antenni pikkuseks ca 5,5 m, rohkem vähendada ma ei pidanud otstarbekaks. Väljuvat võimsust näitas aga võimsusmõõtja 4W.
Eile katsetasin 1/2 antenniga. Tehasehäälestuse juures (kõik lülid punasel joonel) oli SWR 1.kanalil 1,2 ja 40. kanalil alla 1,1 (osuti vaevalt liikus). Kuna pikemaks enam ei olnud antenni võimalik teha, proovisin pisut lühendada. Tulemuseks oli SWR tõus (palju teravam, kui 5/8 puhul). Nii jätsingi antenni tehasehäälestusse. Ja nüüd siis üllatus üllatus! Võimsusmõõtja näitas võimsuseks 3W. Tervelt veerand e. 1W vähem, kui 5/8 antenni puhul, kus SWR oli tegelikult kehvem.
Järeldan siit seda, et madal SWR ei ole eesmärk omaette, alati tuleks vaadata antennide võrdluse juures ka väljuvat võimsust. Teisisõnu antenni võimendust, mis tundub olevat praegusel juhul 5/8 antenni kasuks.
Palun kommenteerige, kel kogemusi rohkem.

73!

Kui tahad tegelikku väljundvõimsust teada tuleb mõõta 50 oomisel takistusel.mida suurem on swr,seda suurem on NN võimsuse näit mõõteriistal
ehita koormustakisti ja saad teada oma pilli tageliku väljundvõimsuse

Paide Vana

Väidan katsetustele tuginedes vastupidist. Mida väiksem on SWR, seda suurem on wattmeetri näit. 5/8 tehasehäälestusega oli SWR 1,6 ja wattmeeter näitas pisut üle 2 W. Antenni häälestamise käigus vähendasin SWR-i ca 1,3-ni ja sain wõimsuseks 4W

Täpsustan, et mu eelmine väide kehtib ühe ja sama antenni kohta. Üheltpoolt mida paremini on antenn hääles, seda suurem on ka seda läbiv võimsus. Erinevate antennide võrdluses loeb aga ka antenni võimendustegur. Kokkuvõttes tundub nii, et vaatamata veidi suurmale SWR-le on 5/8 siiski efektiivsus parem.

Oleneb, mida sa mõõtsid. Kas väljatugevust või voolutarbimist. Kui voolutarbimist, siis seisulaine suurenemisega läheb ka voolu tarbimine suuremaks, kuna kogu võimsus jääb kütma antenni asemel lõputransse, kuni need seisulaine veel suurenedes lõpuks kärssama hakkavad.
Mida väiksem seisulaine, seda rohkem läheb antennist kasuliku signaali ka välja, olenemata igasugustest mõõtmistest. Parem 3W taevas, kui 4W transsidel.

Võimsust mõõtsin jaama (48 excel) s-meetriga, millel ka saatevõimsuse skaala (P1) ja antenni vahele ühendatud swr mõõrjaga "swr-2001 nls", mis ka võimsust mõõdab (P2).
5/8 antenni puhul olid tulemus selline:
1. kanal: swr=1,7, P1=3W, P2=3,6W
20. kanal swr=1,65, P1=3W, P2=4,4W
40. kanal: swr=1,6, P1=4W, P2=4,6W

1/2 antenni puhul on:
20. kanal: swr=1,2, P1=5W, P2=3W

Mis võimsuse näite nüüd uskuda? jaama oma riist näitab rohkem, kuid swr mõõtja näitab võimsuse režiimil jälle vähem...

5/8 antennil oli enne tormi räsimist swr kuskil 1,3, kuid võimsused umbes samad. Need vahed on tegelikult üsna ebaolulised. Kas võimsuse kadu on 1% või siis 5% ei näe erilist vahet.
http://www.firestik.com/Tech_Docs/SWRLOSS.htm

Tabelis on näidatud %-id õigesti. Antennist välja kiirgav efektiivvõimsus ERP on seda suurem, mida väiksem on seisulaine (sest antenn on hääles). Seda peab mõõtma väljamõõtjaga antennist eemal. SWR meeter jaamas sees või ka selle taga näitab küll lõppastme oma võimsust, aga mitte antennist väljakiirgunud kasuliku signaali võimsust. Kui seisulaine on suur, näitab SWR meetri võimsuse näidik antenni kaabli kütmiseks kuluvat võimsust, mis on seda suurem, mida suurem on seisulaine.

Igal juhul häälesta seisulaine võimalikult väiksemaks, siis näitab ka SWR meeter enamvähem õiget kasuliku signaali (ERP on alati väiksem jaama väljundvõimsusest, selle suurus oleneb antenni kasutegurist [mitte antenni võimendusest, nagu kirjutatakse, antenn ise ei võimenda]).

Mind panevad mõtlema ikka need võimsusmõõdikute ja swr näidud 5/8 ja 1/2 võrdluses. Antennid käituvad nende järgi täiesti erinevalt. Võib olla aitab vastust leida sisseehitatud ja välise võimsusemõõtja mõõtemetoodika uurimine. Ja siiski, kumb antenn on siis parem kas 1/2 või 5/8, eeldusel , et nad mõlemad on hääles?

Tõnis kirjutas:Ja siiski, kumb antenn on siis parem kas 1/2 või 5/8, eeldusel , et nad mõlemad on hääles?

See oleneb kasutamise vajadusest.

5/8 antenni ribalaius on kitsam, resonantskõver teravam ja tipp kõrgem. seetõttu ka tipus võimendus (õieti kasutegur) suurem kui poollaineantennil.
1/2 antenni ribalaius on suurem, resonantskõver seetõttu lamedam ja madalam. Tipus ka võimendus väiksem, 5/8 antennist.

Kui on soov kasutada antenni kitsas sagedusalas (näiteks CB 40 kanalil), on õigem kasutada 5/8 antenni. Häälestades selle CB 21 kanalile, kanalitel 1 ja 40 võimendus veel eriti palju ei vähene.

1/2 antenn õigustab ennast, kui tahad seda kasutada laias sagedusalas, (näiteks CB diapasooni multinormi kõigil 240 kanalil). Tema võimendus on küll kesksagedusel natukene väiksem, kui 5/8 antennil, aga ühtlasem laias ulatuses. 5/8 antennil on 40 kanalit üles või alla võimendus juba tunduvalt madalam 1/2 antennist.

Seisulaine suurus antennis sõltub otseselt sagedusest (lainepikkusest) ja vastupidi. Kui seisulaine on minimaalne, on antenn ka sageduselt paigas.

Teema lõpetuseks.

Oleme seni vestelnud, arutlenud 5/8 ja 1/2 antennide teemadel. Tundub, et teooria läheb pisut lahku praktikast. Teoreetiliselt on 5/8 antenn kitasribalisem võrreldes 1/2, kuid samas mulle sattunud konkreetse eksemplarihäälestamise seisukohalt palju lamedam kui 1/2 -seega nagu laiaribalisem (kitsaribalise antenni häälestuspunkt peaks ometi teravam olema!). Seda kõike aga ilmselt seepärast, et Tehnoturust ostetud laiatarbe antennid erinevad siiski vastavatest ideaalmudelitest. Erinevad on juba valmistajad ja seetõttu, lugupeetud lugeja, ära võta neid praktilisi kogemusi kui kõikide 1/2 ja 5/8 antennide kohta üldistustena. Pead ise katsetama ja oma õige leidma. Kõige õigem sellise antenni häälestamine ei käi ilmselt mitte vardale sobiva pikkuse leidmisega vaid hoopis lühenduspooli sobiva väljavõtte leidmisega. Viimast on aga sedasorti antennide konstruktsiooni juures peaaegu võimatu teha. Ja siiski, kui lubate, annan oma kogemustele toetudes mõne häälestusvihje.

1. Ärge tundkae üldse muret, kui swr on 1:1,5 ja mitte vähem (MÕNI KÜMNENDIK SIIA-SINNA TÄHENDAB VAID MÕNDA PROTSENTI VÕIMSUSEKADU)
2. Tundke pigem muret sellest, kui riba alguses ja lõpus on swr erinev. See annab teile märku, kas teie antenn on liiga pikk või liiga lühike).
2. Vaadake ka antenni kaabli vahele torgatud powermeetri näite riba alguses ja lõpus ehk 1. ja 40. kanalil ja ajage need antenni häälestamisel võrdseteks ja maksimumi. (mõõtja näitab antenni resonansi puhul maximumi. See mõõtmine (võrreldes swr-i mõõtmisega) toimub aga palju väiksema veaga, kuna toimub reeglina skaala viimasel kolmandikul)
3. Näete, et ka sel moel häälestatud antenni puhul on ka swr peaaegu minimaalne.

Head katsetamist!
Tõnis
73!

NB! Keda huvitab. Antennide häälestamisest jutt Eesti CB DX klubi kodulehel (alajaotuses "Elementaarset..."). Seal juttu ka kaugside pidamisest.
http://www.hot.ee/mati304/antenn.html

Omaltpoolt lisaks veel niipalju,et kas see antenn on laiatarbe või mitte kui tahad korralikku antenni siis tuleb ta ikkagi korralikult välja häälestada ja see on üksjagu tegemist nii odava kui ka kallima antenniga.
Lamp võimendajatega ei ole probleeme kuna need kannatavad igasugu SWR-e kuigi on ka mingi piir millest üle ei tasu minna muidu saab lamp kannatada (sulab ära!)

kui on huvi sügavam, leiad siit üht, teist:
http://www.lr.ttu.ee/irm/antennid/

Tõnis kirjutas:kui on huvi sügavam, leiad siit üht, teist:
http://www.lr.ttu.ee/irm/antennid/

Pakun, et kui huvi sügavam, siis tasub enne ARRL-i antenniraamat läbi lugeda, see TTÜ kirjandus on küll valemitest kirju aga konkreetset juttu suht vähe
Eestikeelset kirjandust antennide kohta praktiliselt pole. Kui keegi teab mõnda head eestikeelset antenniraamatut, siis andke mulle ka teada, palun.

Eks neid venekeelseid ikka omal ajal oli (ka Massovaja bibleoteeka sarjast). Kuskil ehk praegultki, pole juba kaua silma jäänud. Sakslastel oli ka Antennenbuch, enamuses mäletavasti aga teleka antennid ja peamiselt ehituskirjeldused (mõõtude tabelid). Head juttu pole aga ka netist leidnud. On peamiselt kas liig teoreetilist (nagu to ttü link) või siis jälle sellist laadi, et tegin nii ja voh!.