CB Foorum

Kui suur see peaks olema et toidaks ära 100 W võimu autos

100W CB võim tarbib voolu saatel kuskil 8A. CB jaam lisaks ka kuskil 2A.
Kokku niisiis 10A. Tõsi, see on vaid saatel tarbitav vool, seega lühiaegne. Toitekaabli ristlõike peaks valima 10A voolule vähemalt 1 mm2. Rohkem ei tee paha, pingelang pisem.

Tänan,saigi valitud 1,5mm2

Et 100W juures läheb voolu tarvis vähemalt 12A,kui mitte rohkemgi,sest võimus tekivad ka kaod(radikas soojeneb).Kui SWR on ka kehv, siis suurenevad kaod veelgi.Otse aku pealt too ikka 2,5 mm2 vähemalt ja ära aku juurest kaitset unusta! Muidu on lühise puhul kohe toss ja tuli külas.

100W HAM pillide voolutarve on piikidel kuni 20A. Aga ega seal FM'i tehta. Raskemad juhud on digiside (PSK, SSTV, RTTY j.n.e.). Seal iga jaam ei kannata ka pikalt saatel olla. Ise teen PSK'd tavaliselt ca 30-50W'ga. Seega see 20A on lagi, üldjuhul vähem, eriti SSB'l.

Marja Jüri kirjutas:Et 100W juures läheb voolu tarvis vähemalt 12A,kui mitte rohkemgi,sest võimus tekivad ka kaod(radikas soojeneb).Kui SWR on ka kehv, siis suurenevad kaod veelgi.Otse aku pealt too ikka 2,5 mm2 vähemalt ja ära aku juurest kaitset unusta! Muidu on lühise puhul kohe toss ja tuli külas.

Marja Jüril jummalast õigus. Eksisin pisut... 12A 100W võim + veel 2A jaam ise, seega kokku mitte 10 vaid 14A-15A. Kui toitekaabel on lühike, pole probleemi ka pisut väiksema ristlõike puhul. Kui aga kaablil pikkust mitu meetrit, tekib sel oluline pingelang, mis lõppkokkuvõttes hakkab piirama ka võimendi max. võimsust.

Oluline võiks olla ka meeles pidada et kui (+) kaabel olemas tarbija juures,siis(-) võiks võtta võimalikult lähedalt tarbija juurest auto kerest.

Tanel kirjutas:Oluline võiks olla ka meeles pidada et kui (+) kaabel olemas tarbija juures,siis(-) võiks võtta võimalikult lähedalt tarbija juurest auto kerest.

Ka jaama miinus (toide) tuleks autos võtta otse aku klemmidelt, kuna auto kere pole sugugi hea elektrijuht, eriti tugevate voolude puhul ja ka häirete vähendamiseks.
Jaama maanduskohta (maandusklemmi küljest, mitte toiteotsast) oleks aga mõtekas jämedama juhtmejupiga proovida, kus punktis see kõige paremini töötava mootoriga häireid maandab.

Häirete suhtes olen nõus,aga pingelangu seisukohast et kui kasutada (-) juhtmeks autokere on marerjaliks teras ja takistus terasel suurem kui vasel ok,aga terasest "juhtme" summarne ristlõige tuleb palju suurem kui näites 2,5mm vaskkaabliga,kas see mitte ei kompenseeri seda ja pingelang autokere kasutamisel tuleb tarbijani sama või isegi väiksem? Või olen asjast valesti aru saanud?

Tanel kirjutas:Häirete suhtes olen nõus,aga pingelangu seisukohast et kui kasutada (-) juhtmeks autokere on marerjaliks teras ja takistus terasel suurem kui vasel ok,aga terasest "juhtme" summarne ristlõige tuleb palju suurem kui näites 2,5mm vaskkaabliga,kas see mitte ei kompenseeri seda ja pingelang autokere kasutamisel tuleb tarbijani sama või isegi väiksem? Või olen asjast valesti aru saanud?

Auto kere pole kompaktselt ühes tükis ehitatud. Kõik plekkide ühenduskohad (ka keevitatud) ajajooksul oksüdeeruvad ja elektriline juhtivus halveneb tunduvalt.
Teiseks, auto kere suur pind on väga hea kondensaator (antenn) vastu võtmaks mootori poolt tekitatud häireid, mis kõik kenasti ka jaama üle kanduvad, seepärast peabki jaama maandamisel otsima keres punkti, kus häired on toitejuhtmest tulevate häiretega vastufaasis, ehk häirevaba kohta.

Selge Ambur,hakkan asja juba läbi hammustama aga nagu ma niikuinii täiendades oma toitemajandust autos,et kas oleks juba mõttekas (+) juhe võtta otse geneka pealt(muidugi kaitsmega!) ja (-) juhe geneka korpusest et pingelang veelgi väiksem oleks kui mootor töötab, või tekib sellise ühenduse juhul ka mingi häirete värk?

Tanel kirjutas:Selge Ambur,hakkan asja juba läbi hammustama aga nagu ma niikuinii täiendades oma toitemajandust autos,et kas oleks juba mõttekas (+) juhe võtta otse geneka pealt(muidugi kaitsmega!) ja (-) juhe geneka korpusest et pingelang veelgi väiksem oleks kui mootor töötab, või tekib sellise ühenduse juhul ka mingi häirete värk?

Mina võtaks mõlemad juhtmed otse aku klemmidelt. Kaitse loomulikult + vahele.

Sellisel juhul pane kaitse ka (-) juhtme vahele. Kui juhtub aku massijuhe katki minema hakkab kogu massivool jooksma mööda transiiveri (-) juhet korpusesse.

bannbann kirjutas:Sellisel juhul pane kaitse ka (-) juhtme vahele. Kui juhtub aku massijuhe katki minema hakkab kogu massivool jooksma mööda transiiveri (-) juhet korpusesse.

Väga hea mõte!

Aku küljest peab minema hea jäme juhe auto kere külge ja mootori külge ka. (offtopic) Mässasin ühe Opeliga, millel mootori küljest massijuhe oli ära kärvanud ja starterit enam ringi ei vedanud, plõksus ainult. Pinge oli normis, laadis ilusti. Kaks korda sai starter lahti võetud ja viga otsitud aga viga muidugi olnud. Kui sai korralik 16 ruutu kaabel mootori ja aku vahele, hakkas starter jälle tööle.(/offtopic)
Mina tooksin aku küljest mõlemad juhtmed ja ühendaks massijuhtme auto kerega kohe raadiojaama juures. Auto kere on ju antennile vastukaaluks. Tulekahju vältimiseks kohe aku juurde mõlemale traadile kaitse külge. 2,5 mm on piisav ristlõige.